Terve eluviis Tallinna Ülikooliga - töö ja müra

“Terve eluviis Tallinna Ülikooliga” videosarjas annavad asjatundjad nõu, kuidas tulla toime töökeskkonnas, kus eesmärk kipub silme eest kaduma ja kus töötaja mõttelõnga pidevalt katkestatakse. Et kasutada oma ressursse mõistlikult, olla produktiivne ja terve, peab õppima oma stressi juhtima, aega efektiivselt kasutama ja kvaliteetselt puhkama. Antud videos annab Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping nõu, kuidas väline müra mõjutab meie töökeskkonda.

Inimkõrv on üks väga õrn ja tundlik instrument. Tundlikkust iseloomustab ehk kõige paremini fakt, et kõige väiksem õhuosakeste võngete ulatus, mida inimene juba tajub helina, on võrreldav kümne vesinikuaatomi läbimõõduga. Ja see õrn võnkesüsteem peaks meid teenima kogu elu, olles pidevas liikumises. Absoluutset vaikust, see tähendab õhuosakeste võnkumiste täielikku puudumist ei ole praktiliselt kusagil.

Kas see õrn ja tundlik võnkesüsteem ei kipu elu jooksul kuluma? Tõepoolest, inimese vananedes kuulmistundlikkus langeb ja sageli ei saa enam ilma kuuldeaparaadita.

Et mitte rikki minna, ei tohi kõrva valjude helidega üle koormata. See on üldiselt teada ja suure müraga keskkonnas – mürarikastes tootmistsehhides ja raskete masinate lähedal nõustutakse  meeleldi kandma kõrvu kaitsvaid kõrvaklappe.

Muusika on midagi meeldivat, tundub ehk hämmastav, kuid ka muusikutel esineb tööga seoses tekkivat kuulmisteravuse langust keskmisest sagedamini. Kujutage ette orkestri pillimängijat, kelle selja taga puhub tromboonimängija oma pasunat! Vaid paari meetri kaugusel kõrvast! Sestap kasutavad ka orkestrandid kõrvade kaitseks sageli kõrvatroppe.  Tegelikult on kõige enam kahjustatud trummarid.

Kuid on üsna palju niisuguseid töid, mille puhul ei justkui olegi seda tugevat müra, mis ilmselgelt kõrva koormaks. Näiteks avaplaneeringuga, nn „open-office“ kontorid. Või kõnekeskused, kus istub koos paarkümmend operaatorit, kes vastavad klientide kõnedele. Kui naaberboksist  kostab kolleegi vestlus kliendiga, häirib see parasjagu. Pika tööpäeva jooksul tekitab niisugune mürafoon väsimust ja tähelepanuvõime langust. Et avatud kontori kõnekõmin häiriks vähem, kasutatakse vahel maskeeriva müra lisamist ruumi. Selleks võib olla näiteks metsakohin, veevulin või meremüha. Vahel kasutatakse ka muusikat, kuid see peaks olema pigem sujuv, voolav. Sageli püüavad avatud kontori töötajad pääseda segavast taustamürast, kuulates muusikat kõrvaklappidega.

Kuid tegelikult võiks ka avatud kontoris, kui töö nõuab tõelist keskendumist, kasutada müra summutavaid kõrveklappe või kõrvatroppe. Siis ei häiri teid mingisugused kõrvahelid, tähelepanu on erksam ja väsimustki vähem.