Roheline ülikool

Digiprügi = võitlus nähtamatuga

Kumba teed sa tihemini? Kas korrastad oma meiliboksi või koristad kööki? Samuti nagu koguneb ebavajalikku meie elu- ja tööpaika, koguneb prügi ka serveritesse ja kõvaketastele. Ometi ei vaevu me seal kuigi tihti koristama, pigem unustame pahna sinna igaveseks.

Digiprügi

Mis aga on see tihti märkamatuks jääv digiprügi? Kuidas see keskkonnale mõju avaldab? 

Kasutud, aegunud, dubleeritud andmed, mida enam keegi ei vaja ega kasuta – kõik see moodustab andmemahu, mis ei loo lisaväärtust ei üksikindiviidi ega organisatsiooni tasandil. Energia ja muu ressursi ebaotstarbekas tarbimine toob kaasa hoopiski keskkonnakahju. Aina kasvavate andmekoguste säilitamine nõuab hulganisti nii energiat kui ka raha. Igasugune andmestiku liigutamine, sealhulgas päringud ja andmete pilvestamine, kasvatab energia tarbimist märkimisväärselt.

Digiprügil on üleilmne mõju. Igas minutis saadetakse välja 240 miljonit e-kirja, millest 20 protsenti jäävad avamata. Samuti seisame silmitsi faktiga, et kaks protsenti maailma CO2 emissioonidest tuleb üksnes andmekeskustest, aga viie aasta pärast tarbivad andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast.

Digiprügi kustutades muudame nutiseadmed kiiremaks ning efektiivsemaks ning säästame niiviisi aega – meie kõige kallimat ressurssi. Kuidas aga digiprügist vabaneda? Anname mõned näpunäited:

  • küsi endalt, kas kirja või faili on sel korral vaja salvestada, dubleerida, säilitada või üldse saata. Kui tihti toodetud gigabaite päriselt vaja läheb? Ehk suudad loobuda lugematutest selfidest, kassipiltidest või TikToki videotest? 
  • Tasub mõelda, kas samas majas viibivale kolleegile on otstarbekas saata e-mail. Või võiks selle info talle ka suusõnaliselt või mõne muu kanali kaudu edastada?
  • Loobu uudiskirjadest, mida sa tavaliselt ei loe ning kustuta end nimekirjadest, mis seovad sind keskkondadega, mille olemasolu meenub vaid siis, kui sealt saabub järjekordne meeldetuletus e-mailina.
  • Loo harjumus kustutada järjepidevalt faile, mida enam vaja ei lähe. Vaata iga nädala või kuu alguses kriitiliselt tagasi eelmise perioodi failidele. Kord aastas kontrolli üle ka need failid, mis esialgsel vaatlusel ja analüüsil veel vajalikud tundusid – nii muudad oma tegevuse harjumuseks.

Digiprügi vastast kampaaniat on Eestis korraldanud ka telekomihiid Telia ning ülemaailmses mõõtmes võttis sel aastal teema üles ka Maailmakoristuspäev. Tallinna Ülikoolis toimetab aga praegu 13-liikmeline ELU töörühm, et Telia abiga välja töötada digiprügist vabanemise strateegia ettevõtetele ja organisatsioonidele. 

Blogiloo autorid on tudengid Kaspar Tall, Maris Riba ja Ingrid Nielsen.