Minu tee Austraaliasse võttis päris pikalt ettevalmistusaega. Võiks öelda, et see algas siis, kui ma 1985. aasta paiku avastasin Tartu Ülikooli teadusraamatukogus viite eestlasest juristi Ilmar Tammelo (1917-1982) töödele, kes sai tuntuks teise maailmasõja järel kui Heidelbergi, Sydney ja Salzburgi ülikooli õppejõud, vahendab oma muljeid Peeter Järvelaid. Kui ma avaldasin 1993. aastal raamatu “Ilmar Tammelo varased tööd 1939-1943” (Hamburg 1993), siis oli tuliselt kahju, et mul polnud võimalust uurida Ilmar Tammelo õpingute aega Melbourne’i ülikoolis ega tema tegevust õppejõuna Sydney ülikooli õigusteaduskonnas. Kirjanduse kaudu oli teada, et just Tammelo oli väga mõjukas Sydney ülikooli juristide õpetaja, töötades tihedalt koos kuulsa Austraalia professori Julius Stone’ga. Paistab, et aastal 2016 oli minu jaoks aeg küps, et võtta ette teadusretk Austraaliasse, et käia meie kuulsaima õigusfilosoofi radadel. Sydneys oligi võimalik kohtuda Ilmar Tammelo ühe kuulsaima õpilase, vahepeal Austraalia Ülemkohtu kohtunikuks olnud ja rahvusvaheliselt tuntud eksperdi, kes töötanud aktiivselt ÜRO heaks – professor M.D.Kirbyga. Ilmar Tammelo jälg Austraalia õigusteadusse on väga sügav, sest tema asutas Austraalia õigusfilosoofia ühingu, mille sidus kohe ka rahvusvahelise õigusfilosoofia ühinguga. M.D.Kirbylt õnnestus saada väga põhjalik ülevaade Tammelo tööst õppejõuna Sydney ülikoolis. Tammelo tuli Austraaliasse omades Tartu Ülikooli magistrikraadi ja Saksamaa Marburgi Ülikooli doktorikraadi, millele lisaks sai ta kuulsast Heidelbergi ülikoolist veel habilitatsiooni. Seega, ta oli olnud kuulsa Heidelbergi Ülikooli õigusteaduskonna dotsent õigusfilosoofia alal. Austraaliasse tuli ta ametlikult “uurima loodusrahvaste tavaõigust”, kuid karm reaalsus oli hoopis see, et ta pidi ikkagi alustama elu Austraalias nagu teisedki põgenikud sõjast laastatud Euroopast ehk Bonegilla põgenikelaagrist. Seal suunati nõrga tervisega teadusmees hoopis raskele füüsilisele metsatööle, mis oleks teadusmehele peaaegu elu maksnud. Kuid õnneks naeratas Ilmar Tammelole peale esialgset tagasilööki siiski saatus ja ta sai naasta teadustööle ka Austraalias. Aastal 2017 on olemas valmidus koostöös Asutraalia, Saksamaa ja Austria kolleegidega tähistada ühiselt meie kuulsaima õigusfilosoofi 100. sünniaastapäeva. Praegu käivad läbirääkimised, millises vormis see koostöö lõpuks meil realiseerub, kuid välistatud pole ka kaasaegne ühine rahvusvaheline meediaprojekt, mis on Austraalias kui rahvusvaheliselt tõesti tugevas e-riigis praegu juristide seas väga popp. Kuid kui juba Austraaliasse jõutud, siis sai külastatud Brisbane’i ja uuritud meie allveelaeva Kalev komandöri ja Eesti Valitsuse eksiilis ministri Verner Puuranna (1904-1983) arhiivi ja kohtutud tema vanema poja Hans Puurannaga. Verner Puuranna arhiiv Austraalias pole oma mahult ehk väga suur, aga dokumendid, mis Verner Puurand endast järele jättis Eesti ajaloo jaoks, on tõeliselt põnevad. Teksti autor: TLÜ ühiskonnateaduste instituudi õigusajaloo ja võrdleva õiguse professor Peeter Järvelaid