TLÜ blogi

Inimluustike uurimine annab olulist infot nii mineviku kui tuleviku jaoks

Tänu TLÜ arheoloogia teaduskogu uue luuhoidla valmimisele avanes ligipääs aastaid kinni olnud kollektsioonidele. Otepää kollektsiooniga käisid tutvumas Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi osteoloog Martin Malve ning teda assisteeris Lisette Reinvars.

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi osteoloog Martin Malve ning assistent Lisette Reinvars.

Tallinna ja Tartu ülikoolide vahel on rühmagrandi projekt TLÜ Arheoloogia teaduskogu juhataja Lembi Lõugase juhtimisel ning see keskendub keskaja toitumisharjumuste kujunemise uurimisele. Nii pööratakse uurimisel eriliselt palju tähelepanu inimeste elulaadist tingitud tervisenäitajatele, mis luustikel kajastuvad.

Malve märgib, et erilise märgina võib võtta üht vihikulehe suurust trükist aastast 1936 või 1937 (Eesti Tervishoiu Muuseumi väljaanne nr 88), mis oli kägardatud ja ühe luustiku karpi pandud. See "Gripist (influensast) ja sellest hoidumisest" on justkui sõnum minevikust, aga samas aktuaalne ka tänapäeval.
Uurisime Martin Malvelt lähemalt, milliseid põnevaid leide Otepää inimluustikelt leiti.

Mille jaoks on inimluustike uurimine oluline? Mida see meile juurde annab?
Nii nagu ükskõik, millise minevikus aset leidnud (ajaloolise või geoloogilise) sündmuse uurimine, annab ka inimluustike uurimine meile olulist teavet minevikust, kuidas ja kui tervislikult (või siis mitte tervislikult) inimesed ühel või teisel meile huvipakkuval ajaperioodil elasid. Uurimise täpsus seisneb asjaolus, et saame analüüsida ühte konkreetset inimest ja ühele kalmistule maetud tervet populatsiooni. Arheoloogiline leiuaines koosneb üldiselt ühest piirkonnast kokku kuhjunud elutegevuse jäänustest, kuid inimluustik annab väga individuaalset teavet eri vanuses ja eri soost indiviidide kohta.
 
Mida põnevat saite 1928.-1929. ja 1938. aastatel Otepää keskaegselt (13.-14. sajandi) kalmistult leitud inimluustike kohta teada?
Otepää kalmistu on huvitav eelkõige selle poolest, et see pärineb suhteliselt piiratud ajast ehk see oli kasutusel lühikest aega. Sinna maeti nimelt katkuohvreid. Maetud on valdavalt ühishaudadesse ja mitmel juhul tõenäoliselt perekondade kaupa, kuna ühes hauas on nii täiskasvanuid kui lapsi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et uuritud luustikel märkimisväärseid traumasid ei täheldatud, kuid siiski esines mitmel kokkukasvanud luumurde. Neid oli just meestel, kes võib-olla tegid rasket füüsilist tööd ning seega võis luumurdude juhtumeid rohkem ette tulla. Esines ka lülidevaheliste ketaste songasid, mis viitab samuti raskele füüsilisele tööle. Kuna songasid tuli ette ka 10-12-aastastel noorukitel, siis võib arvata, et ka lapsed pandi juba varakult füüsilist tööd tegema. Ainevahetuse ja toitumise häiretest esines spetsiifilisi markereid hammastel – horisontaalsed stressijooned.

Lastel ja üksikutel täiskasvanutel olid silmakoobaste ülemine pind poorne (cribra orbitalia), mida on seostatud skorbuudiga, aga ka muude ainevahetushäiretega. Otepää ja Kagu-Eestis Siksali külakalmistutele maetute seas oli selliste markeritega luustikke palju. Kaariest tundus jällegi mõnevõrra vähem olevat, kui linnakeskkonnas elanud inimestel. Luumurrud ja kergemad traumad on Otepää inimestel pigem tavalised, mitte tingimata Otepääle ainuomased. Vägivalda uuritud populatsioonis ei olnud (või ei avaldunud need luustikel). Seevastu linnades teinekord on. Katkupuhangust varasemaid nakkushaigusi (nt süüfilis, leepra) erinevalt linnainimestest Otepää luustikel ei tuvastatud. Leitud patoloogiad ja ainevahetuse häirete põhjustajad on üldiselt keskaja kalmistutele omased.

Kuidas mõjutab osteoloogia teaduse tulevikku?
Kuna luu-uurimise üheks eesmärgiks on tuvastada minevikus elanud inimeste tervislik seisund, siis võimaldab see välja selgitada minevikus aset leidnud erinevaid haiguspuhanguid ja levikut. Selles võib näha teatud haigestumise mustreid, mida saab kasutada ka tuleviku-uuringutes. Osteoloogiat võib pidada teiste teaduste aluseks ehk osteoloogiliselt uuritud ja kirjeldatud luud on aluseks teiste teadusharude (nt geneetika, keemia ja muidugi arheoloogia) uuringutes.