Humanitaarblogi

TÜHI Vene ja Ida-Euroopa uuringute teadlased osalesid Kairos ja Veronas rahvusvahelistel aruteludel

Veebruar 2026 kujunes Vene ja Ida-Euroopa uuringute teadussuunale erakordselt rahvusvaheliseks. TÜHI teadlased osalesid Kairos toimunud sotsiolingvistika konverentsil, viisid läbi Erasmus+ ICM õpetamisvisiidi Ain Shamsi Ülikoolis ning arutasid Veronas vene keele õpetamise tulevikku tänapäeva Euroopas. Kõiki neid kohtumisi ühendas üks keskne küsimus: kuidas mõtestada keelt, õpetamist ja teadust muutuvas geopoliitilises ja väärtusruumis?

TÜHI Vene ja Ida-Euroopa uuringute teadlased osalesid Kairos ja Veronas rahvusvahelistel aruteludel

Dekoloniseeriv sotsiolingvistika Kairos

7.–9. veebruaril toimus Kairos rahvusvaheline konverents The 4th International Conference on Globalising Sociolinguistics: Decolonising Sociolinguistics. Konverentsi keskmes oli sotsiolingvistika dekoloniseerimine – arutleti selle üle, kuidas ümber mõtestada keele, võimu ja teadmiste tootmise suhteid ning kuidas rakendada postkoloniaalseid lähenemisi erinevates keele- ja hariduskontekstides.

Vene ja Ida-Euroopa uuringute õppejõud Kapitolina Fedorova, Natalia Tšuikina ja Ilenia Del Popolo Marchitto osalesid konverentsil aktiivselt. Professor Kapitolina Fedorova oli ühtlasi üks konverentsi korraldajatest ja võtmespiikritest, kujundades programmi ja arutelude fookust.Kapitolina Fedorova Kairos

Postsovetliku ruumi küsimustele pühendatud ümarlauas „Language policy and language ideology issues in post-Soviet countries and applicability of post-colonial optics“ osalesid lisaks TÜHI teadlastele ka Merilyn Meristo ning kolleegid Kanadast, Kasahstanist ja Kõrgõzstanist. Arutelu keskendus keelepoliitika ja keeleideoloogia probleemidele postsovetlikes riikides ning sellele, kuivõrd on postkoloniaalne optika nende kontekstide analüüsimisel rakendatav.

TÜHI esindatus konverentsil oli laiemalt märkimisväärne:

  • Professor Merilyn Meristo käsitles ettekandes õpetajate hoiakuid mitmekeelses klassiruumis dekoloniseeriva vaatenurga kaudu.
  • Maris Saagpakk analüüsis tõlke rolli muutumist 19. sajandi Eestis – vahendist, mis võis toimida allasurumise tööriistana, vahendiks, mis toetab enesemääratlust ja võimestamist.
  • Jekaterina Maadla keskendus mitmekeelsele suhtlusele Eesti tervishoius.
  • Doktorant Natalia Siereda uuris koodivahetuse strateegiaid Egiptuse vlogides värvinimetuste kasutamisel.

Konverents toimus koostöös mitme Egiptuse ülikooliga – Helwani, Kairo ja Ain Shamsi Ülikooliga – võimaldades osalejatel tutvuda erinevate akadeemiliste keskkondadega ning tuua rahvusvahelise teadusprogrammi ka kohalike üliõpilasteni.

Eesti oli konverentsil laiemalt tugevalt esindatud ka Tartu Ülikooli teadlaste osaluse kaudu, mis kinnitas siinse sotsiolingvistika rahvusvahelist haaret ja nähtavust.

Erasmus+ õpetamisvisiit Ain Shamsi Ülikoolis

6.–14. veebruaril viibisid Kapitolina Fedorova, Natalia Tšuikina ja Ilenia Del Popolo Marchitto Erasmus+ ICMErasmus+ Ain Shamsi Ülikoolis
programmi toel õpetamisvisiidil
Ain Shamsi Ülikoolis.

Nädala jooksul viisid nad läbi sotsiolingvistika-alast õppetööd, arutledes üliõpilaste ja kolleegidega keele, ühiskonna ja hariduse seoste üle. Lisaks oma uurimistulemuste tutvustamisele võrreldi Eesti ja Egiptuse keele- ja hariduskontekste ning käsitleti mitmekeelsuse ja keelepoliitika küsimusi.

Oluline osa visiidist oli ka Tallinna Ülikooli ja Eesti tutvustamine. Räägiti Erasmus+ ICM õpirände võimalustest ning võimalusest tulla Tallinna Ülikooli vahetusüliõpilaseks või -õppejõuks. Huvi koostöö vastu oli suur ning projekti kestuse jooksul oodatakse Ain Shamsi Ülikooli üliõpilasi ja kolleege ka TÜHIsse.

Vene keele õpetamine muutunud Euroopas

16.–17. veebruaril osalesid Kapitolina Fedorova, Natalia Tšuikina ja Ilenia Del Popolo Marchitto Verona Ülikoolis toimunud konverentsil Teaching Russian in Italy and Europe. Today. Arutelude keskmes olid vene keele ja slaavi uuringute õpetamise väljakutsed pärast 2022. aastat.

Kapitolina Fedorova juhatas ümarlaua „Rethinking the Russian L2 curriculum: conflict discourses around Russian after 2022“, kus arutleti, kuidas on muutunud vene keele positsioon, õppijate motivatsioon ja konfliktidiskursused ning milliseid muudatusi see eeldab õppekavades ja õpetamispraktikates. Arutelud näitasid, et vene keele õpetamine Euroopas on jätkuvalt aktuaalne, kuid nõuab teadlikumat refleksiooni, kriitilist suhtumist õppematerjalidesse ja selget positsioneerimist muutuvas väärtusruumis.

Konverents pakkus võimaluse võrrelda erinevate riikide kogemusi ja lahendusi ning tugevdada rahvusvahelist koostööd.

Teaching Russian in Italy and Europe