pilt

Näitus "Tõlkes sündinud: eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025)"

Aeg: 30. september 2025 – 14. märts 2026
Koht: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (Rävala pst 10)

Eesti on sündinud ja kujunenud tõlkes ja tõlkides. Alates Wanradti ja Koelli katekismuse ja Piibli tõlkest, läbi Jannseni, Koidula ja Kreutzwaldi saksa rahvaraamatute muganduste kuni Johannes Aaviku tõlkeliste keeleeksperimentideni, on religioossete, tarbe- ja ilukirjanduslike tekstide tõlkimine kujundanud eesti kirjakultuuri – kirjakeelt, omakirjandust ja kogu kultuurilist horisonti. Noor Eesti Vabariik kulutas suuri summasid maailmakirjanduse meistriteoste eestindamistele; need mängisid tähtsat rolli eestikeelsele haridusele üleminekul. Ka eesti kultuuri ja ühiskonna sovetiseerimine toetus tõlgetele, mis juurutasid Eestis kommunistliku partei doktriini ja sotsialistlikku realismi. Täna tuntakse muret inglise keelest tõlgitud teoste domineerimise pärast Eesti kirjandusmaastikul, sest need vähendavad kultuuriliste kontaktide mitmekesisust ja nende keelekasutus võib pikapeale mõjutada eesti keele struktuuri.

Näitus “Tõlkes sündinud: eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025)” rekonstrueerib Eesti tõlkeajalugu, keskendudes ilukirjandusele. Akadeemilise Raamatukogu kahel korrusel saab külastaja ette võtta teekonna esimestest Piibli tõlgetest kuni tänapäevani läbi olulisemate tõlkeloo ajastute: ärkamisaeg, 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus, Eesti Vabariigi aeg, okupatsioonide aeg ja iseseisvumise taastamisele järgnenud aeg. Eksponeeritud on tõlketeosed, käsikirjad ja muu arhiivimaterjal, tõlkeväljadel tegutsenud ja tegutsevate inimeste pildid, nende elu- ja loomingulood. Näitusel on interaktiivsed eksponaadid ning ka võimalus tõlkeraamatuid kohapeal lehitseda. Et mõista tõlke funktsiooni kultuuris, otsib näitus vastust küsimustele: Kes tõlkis? Miks ja kuidas tõlgiti? Kellele tõlgiti? Milline on olnud tõlgete mõju eesti kirjandusele ja kultuurile?