Eesti innovaatorite õppereisil Brüsselis räägiti uutest majandusmudelitest
5.-8. detsembril toimus Eesti innovaatorite delegatsiooni õppereis Brüsselisse, programmi kuulus üle paarikümne kohtumise ja 30 esitlust.
Õppereisi eesmärk oli saada ülevaatlik tervikpilt Euroopa Komisjoni tasandi tippametnike ja Innovatsiooninõukogu esindajatelt senistest T&A programmi tulemustest ja uutest suundadest, fookuste ja missioonide märksõnadest, jõujoontest, milleta uued majandusmudelid hakkama ei saa.
Teadmussiirde tegevustest ja oma fookusvaldkondadest T&A suunal andsid ülevaate Vrije (Belgia) ja Kobe (Jaapan) ülikooli esindajad. Kõik esinejad rõhutasid, et edasised ettevõtlustoetused ja T&A peab olema väärtuspõhine, selgete sõnumitega ja suunatud mõõdetavatele tulemustele. Teadust väärtustatakse ning leitakse, et majanduse ökosüsteemis on ülikoolidel väga oluline roll.
„Rõhutati, et üksi ei tee globaalses majanduses enam midagi ära, areng toimub koostöös ja erinevate ökosüsteemide omavahelises koostoimes. T&A on intelligentne, interdistsiplinaarne koosloome, mis peaks nägema ette uusi globaalseid vajadusi ja neid läbi arendustöö ka rahuldama,“ selgitas Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks.
Eesti asub innovaatorite hulgas võrreldes teiste riikidega 10. kohal, meie edukuse näitaja on 13,38 % H2020 võimaluste kaasamisel (oleme seni olnud 274 miljoni euro „maaletoojad“ H2020-st). T&A rahastuse senisel kaasamisel Eesti asutuste seas on Tallinna Ülikool praegu 4. kohal.
Õppereisil osalenute sõnul peaksime olema ambitsioonikamad - järgmisel seitsmel aastal on Horizon Europa võimlaused kasutada 95,5 miljardit eurot projektipõhisteks tegevusteks. Sihtsuunaks on rohepööre, digipööre ning strateegilised kooslused, väärtusvõrgustikud. Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektori Signe Ratso sõnul peame mõtestama selgemini, et tehnoloogia ei ole väärtus omaette. Tehnoloogia luuakse inimese enda ja globaalse arengu hüvanguks. „Peame rohkem mõistma, et inimene on see, kes tehnoloogiat loob ja see, kes tehnoloogiat kasutab. Seetõttu on just humanitaarial sh sotsioloogide, psühholoogidel, filosoofidel oluline roll tehnoloogia arendamise juures, me ei tohi seda alahinnata,“ rõhutas Ratso.
Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse (DG GROW) peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute rõhutas Euroopa tööstusvõimekuse ja ringmajanduse olulisust. COVID pandeemia tõi välja Euroopa tööstusvõimekuse ja tootmisvõimsuste vajadused erinevates valdkondades. Eriti oluline on see kriisisituatsioonides ning hädasti on seda vaadet vaja ka pikemas perspektiivis. „Oleme aastakümneid üle tarbinud, nüüd on vaja ümber kujundada oma senised käitumismustrid – nii ettevõtjana kui ka tarbijana. Uueks fookuseks on ringmajandus ja säästlik tarbimine. Tööstusele on lisandunud uued väärtushinnangud, mis on sotsiaalse mõjuga,“ rääkis Rute.
Majandusmudel on uutel rööbastel, rong liigub ja me peame olema sellel rongil, et luua uusi ettevõtlusvorme. Meid aitavad uued majandusmudelid ja tehnoloogia kasutuselevõtt, kuid ette-ennustava iseloomuga ei saa olla vaid BIG DATA ja AI suund, vajalik on ka sotsiaalteadlaste ja filosoofide kaasamine. Rute sõnul peame mõtestama lahti võimalikud uued väärtusahelad. Peame soodustama uute väärtusahelate teket, erinevate osapoolte rollijaotust ja toimivaid seoseid väärtusahela osapoolte vahel. „Tänapäeval ei konkureeri omavahel mitte üksikud ettevõtted, vaid pigem väärtusahelad ja see on arengute mõtestamisel tegelikult hea,“ selgitas ta.
T&A suunal - tehnosiirdel on keeruline roll aidata laboritulemustel jõuda võimalikult kiiresti turule. Seda protsessi peaksime vaatama tervikuna: toote-teenusearendus, kommertsialiseerimine ja turgudele suunamine. See on võimalus Tallinna Ülikoolile ja teistele ülikoolidele, kes mõtestavad tehnoloogia arengut ja kasutamist, näiteks kasutajaid kaasavad meetodid inimene-tehnoloogia koostoimes.
„Euroopa T&A ja innovatsioon on missioonipõhine ja sel puhul on koosloome kõikide seotud osapoolte vahel kriitiline. Meilt kõigilt, olgu siis era- või avalikus sektoris, oodatakse eestvedamist, initsiatiivide käivitamist ja ühispanustamist rahaliselt. Teine sõnum on, et missioonides peab Euroopa olema rohkem avatud, mitte klasterduma Euroopa Liidus. Seda enam, et suured gigantkonkurendid USA, Hiina ja mitmed teised kasutavad juba pigem mitte tervendavaid “koostöövõtteid”,“ mainis Tallinna Ülikooli Avatud akadeemia juhataja Katrin Männik.
Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö eksperdi Ingrid Hindriksoni sõnul on vajadus selliste õppereiside järele endiselt suur. „Õpetlik oli olla koos ettevõtluspartneritega ja tehnosiirde asjatundjatega teistest ülikoolidest. Analüüsisime kuuldut-nähtut koos ning see andis kogetule kindlasti lisaväärtuse. Õppisime üksteist rohkem tundma ning jagasime otsekoheselt arvamusi, seda nii Eesti kui ka piireüleses vaates,“ lisas ta.
Innovaatorite õppereisi korraldaja oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Brüsseli esindaja Eve Päärendson. 15-liikmelisse delegatsiooni kuulusid EKA, TalTechi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli esindajad. Tallinna Ülikoolist osalesid arendusprorektor Katrin Saks, ettevõtluskoostöö ekspert Ingrid Hindrikson, Avatud akadeemia juhataja Katrin Männik ja Haridusteaduste instituudi täiskasvanuhariduse ja mitteformaalõppe professor Kai Pata. Ettevõtetest olid kaasatud Tallinna Ülikooli koostööpartnerid - Demek CNC, Elektrimasinad, Proekspert, WOOGS ja Net Group. Vaata õppereisi programmi SIIT.
Lisainfo ja materjalid: Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ekspert Ingrid Hindrikson, Ingrid.Hindrikson_01@tlu.ee
