ASTP konverentsil Sevillas räägiti standardiseerimise ja tehnosiirde olulisusest

ASTP (Academic-Industry Knowledge and Technology Transfer Professionals) konverentsilt jäi kõlama mõte, et maailmal on täna kolm suurt väljakutset: rohepööre, digipööre ja kriiside ületamine. Teadusel on nendes väljakutsetes kasvav roll ning teadmussiirde ekspertidel on oluline aidata teaduslahendusi ellu viia.

Paljud teemad ASTP konverentsil keskendusid uute tehnoloogiate, nagu tehisintellekt, küberturvalisus, telekommunikatsioon ja suurandmed, ning nendega seotud toodete ja teenuste standardiseerimisele. See teema on eriti oluline, kuna Euroopa Liit alustas 2022. aasta veebruaris uue Euroopa standardiseerimisstrateegiaga, mille eesmärk on kehtestada ülemaailmsed standardid, mis toetaksid ühiskonna vajadusi parimal viisil.

Praegu on Euroopas vähe riike, kus standardiseerimine on integreeritud teadus- ja innovatsioonitegevusse ülikoolides ja teistes kõrgharidusasutustes, kuigi selles nähakse suurt potentsiaali teadusuuringute tulemuste laiaulatuslikuks kommertsialiseerimiseks. Näiteks USA-s tegeleb National Science Foundation (NSF) uute standardite väljatöötamisega erinevate tööstussektorite jaoks ning Hiinas on kasutusel riiklik standardimisstrateegia aastani 2035.

Standardite integreerimine teadusmudelisse

Konverentsil jäi kõlama, et üldine eesmärk on integreerida standardid kogu teadusmudelisse, mis hõlmab teadustööd, haridust ja teadmussiiret. Alustuseks võiks vaadata üle olemasolevad rahvusvahelised või riiklikud standardid, siinjuures võib abiks olla ka oma riigi standardiseerimisasutus. Lisaks on võimalik luua uusi standardeid, näiteks osaledes standardiseerimisele suunatud Horizon Europe projektides.

Standardiseerimist üritatakse ühildada ka kõrgharidusasutuste õppekavadega. Näiteks Luksemburgi Ülikoolis on loodud uus programm Smart ICT for Business Innovation, mis käsitleb tehnilist standardiseerimist. Tudengid teevad koostööd suurte tehnoloogiaettevõtetega ja kursuse lõpuks peavad koostama äriplaani, millesse on integreeritud ka tehnilise standardiseerimise protsess. Lisaks pakuvad mitmed ülikoolid Euroopas uuenduslikku õppekava "Master in Technopreneurship", mis õpetab tehnilise standardiseerimise aluseid. Hiinas aga läbivad kõik teadus- ja tehnikaalade tudengid õppekava kohustusliku osana standardiseerimise kursuse.

Tehnilise standardiseerimise rakendamine teadus- ja innovatsiooniprotsessides peaks avardama teadlaste võimalusi oma uurimistöö tulemuste levitamiseks. Samuti aitab see tuvastada standardiseerimise vajadust olemasolevate toodete ja protsesside puhul. Standardid vähendavad lõhet teaduse ja toodete turule toomise vahel, tagades, et teadustööst saavad reaalsed tooted turule.

Valdkondade hulka, kus saab rakendada tehnilist standardiseerimist, kuuluvad ka meditsiiniseadmed, meditsiinivaldkonna teenused, energeetika, keskkonnatehnoloogiad (GreenTech), transport ja logistika ning isegi sotsiaal- ja humanitaarvaldkond.

Akadeemilise innovatsioonikultuuri edendamine

Konverentsil arutati ka ülikoolide kogemusi innovatsiooni ja tehnosiirde edendamisel, kuidas erinevad ülikooli tugistruktuurid toetavad innovatsiooni. Arutleti peamiste väljakutsete ja parimate tavade üle, mille eesmärk on hõlbustada teadmiste edasiandmist, edendada koostööd akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel ning saavutada sotsiaalmajanduslikku mõju globaalsel tasandil.

Näiteks Aarhusi Ülikoolis on teadlastele spetsiaalsed programmid, mis aitavad omandada ettevõtlusteadmisi, vähendades teadlaste vastumeelsust ettevõtluse suhtes. Ülikoolis on kaks teadmussiirde suunda: start-up ja tehnosiire (TTO). Samuti on teadlaste seas populaarne Deep Tech eksperimentaalrajatis. Koostöös farmaatsia ja biotehnoloogia ettevõtetega viiakse läbi ODIN-projekti, mis edendab avatud teaduse ja innovatsiooni tavasid ravimite arendamise varases staadiumis. Õppekavades on ettevõtlusõpe kohustuslik kursus. Lisaks on loodud intellektuaalomandi teemaline mäng, mis käsitleb patente.

Praktika näitab, et iga ülikool lahendab innovatsiooni ja tehnosiirdega seotud probleeme oma võimalusi arvestades. Läbivaks suunaks on ettevõtlusõpe kõigil õppekavadel. Teadlasi motiveeritakse ettevõtluses osalema läbi toetavate kursuste ja programmide. Edukaks teadmussiirdeks on vaja tugevat teadmussiirde meeskonda, kes oskavad teadlasi juhendada, peaasjalikult just juriidilistes küsimustes (patendid, litsentsid, hargettevõtte loomine jms.). 

Konverentsil tõdeti, et iga ülikooli innovatsioonikultuuri mõjutab tugevalt intellektuaalomandi poliitika ja millised arusaamad ja kokkulepped ülikooli, instituutide ja teadlaste vahel kehtivad. Mõned ülikoolid on selles osas paindlikumad, teised jäigemad.

Teadmussiirde tulemuslikkust hinnatakse jätkuvalt peamiselt hargettevõtete ja nende võimekuse järgi tuua tooteid ja teenuseid turule ning toimida kasumlikult. Üha enam arvestatakse ka intellektuaalomandi litsentseerimist. Ülikoolide loodud võimalused selleks erinevad riigiti ja ülikooliti. Konverentsil rõhutati korduvalt, et meeskonda peaksid kuuluma nii valdkonna eksperdid kui ka ärimaailma tundvad inimesed, sest ettevõtte toimimismudel erineb oluliselt ülikooli omast. Kõige tähtsam on aga hargettevõtluse puhul pädevate meeskondade loomine, kus hinnatakse mitte ainult teadmisi, vaid ka käitumiskultuuri ja meeskonnatööd.

Tänapäeva tehnosiirde spetsialisti oskused

Ülikoolides teadmussiirde edukaks toimimiseks on vaja kompetentseid spetsialiste ja eksperte, kes neid protsesse toetavad. Teadmussiirde osakond täidab laia valikut funktsioone, sealhulgas innovatsiooni tuvastamine, arendus ja juhtimine. Seetõttu peab tänapäeva tehnosiirde spetsialist omama mitmeid tehnilisi ja ülekantavaid oskusi, mis aitavad uute teadmiste ja teabe hulgas orienteeruda.

Tehniliste oskuste hulka kuuluvad teadus- ja ärimaastiku tundmine ning juriidilised teadmised, kuid samuti oodatakse ekspertidelt pehmeid oskusi, nagu hea suhtlemisvõime, keeruliste olukordade objektiivne lahendamine, paindlikkus ja kiire kohanemine uute oludega. Oluline on avatud mõtteviis, mis aitab lennukaid ideid ellu viia.

Sotsiaal- ja humanitaarteaduste ning kunstide mõju ja kommertsialiseerimispotentsiaal

Sotsiaalteaduste, humanitaarteaduste ja kunstide (SSHA) mõju ja kommertsialiseerimispotentsiaal on tohutu, kuid vajab avastamist ja paremat korraldamist. Konverentsil tutvustati SHAPE (Social Sciences, Humanities and Arts for People and the Economy) Potential Audit (SPA) metoodikat, mis aitab ülikooli töötajatel tuvastada SSHA mõjuvõimalusi ning kohandada tuge ja ressursse paljulubavatele kommertsialiseerimisprojektidele.

SHAPE ettevõtmised põhinevad järgmistel põhimõtetel: toode või teenus põhineb peamiselt SHAPE-uuringul; SHAPE ettevõtmised säilitavad ja suurendavad teadusuuringute mõju; ning SHAPE ettevõtmised lahendavad laiaulatuslikke sotsiaalseid ja majanduslikke väljakutseid.

Leideni Ülikooli esindajad tõid esile, et SSHA valdkonnas on intellektuaalomand palju enamat kui ainult patendid. Patendid ei ole enam eesmärk omaette. Sotsiaalvaldkondades on tähtsal kohal uued leiutised, disainid, kaubamärgid, algoritmid, oskusteave ning kirjanduslik ja kunstiline väljendus. Humanitaar- ja sotsiaalteadustes võib olla keeruline tuvastada uut kommertsialiseerimispotentsiaali. Sageli ei mõisteta nende valdkondade uurimistulemusi piisavalt hästi, et neid intellektuaalomandiga siduda või turule viia. Siin mängivad olulist rolli teadmussiirde eksperdid, kes peaksid aktiivselt suhtlema akadeemilise poolega, et selgitada välja perspektiivid ja võimalused. 

Suheldes humanitaar- ja sotsiaalteadlastega on aga oluline valida sobiv suhtlusstiil ja keelekasutus. Selle asemel, et rääkida rahavoogudest ja tehnosiirdest, tuleks rõhutada toote või teenuse terviklikkust ja positiivset sotsiaalset mõju. Ärimudelite ja kasumi asemel tuleb rõhutada jätkusuutlikke muutusi, abivajajate aitamist ja ülikooli missiooni ühiskonna teenimisel. Oluline on mitte lukustada innovatsioonipotentsiaali liigsete reeglite ja mudelitega. Teadmussiirde spetsialistidel peavad olema koostööd ja loovust soodustavad isiksuseomadused. Lisaks teadmistele on olulised empaatiavõime, hea väljendusoskus ja sõbralikkus.