Keelesammuga Torontos
1.–10. novembrini olid soome keele õpetaja Karola Velberg ja eesti keele kui teise keele didaktika nooremlektor Kristiina Bernhardt Eesti Keele Instituudi Keelesammu programmi korraldatud õppekäigul Torontos. Kaasa võeti peale Tallinna ja Tartu Ülikooli õppejõudude ka ametnikke HTM-ist ja Eesti Keele Instituudist, koolitajaid ja tegevõpetajaid. Õppekäigu eesmärk oli tutvuda keeleõppega sealpool ookeani ja tuua uusi teadmisi Eestisse, et toetada nii eestikeelsele õppele üleminekut, õpetajaharidust kui ka keeleõpet. Osalejad tutvusid Kanada mitmekultuurilise ja õppijakeskse haridusmaastikuga. Visiit pakkus väärtuslikku sissevaadet nii väliseesti kogukondade toimimisse kui ka Toronto piirkonna koolide praktikatesse.
Õppekäik algas külaskäiguga Hamiltoni Eesti kooli, kus nähti, kuidas kogukond hoiab elus emakeelt ja kultuuripärandit. Käidi ka mitmes Toronto koolis: Grenoble, Gateway, Thorncliffe Park, Marc Garneau Collegiate Institute, St. Demetrius Catholic School ja Silver Creek. Kõigis neis rõhutati keelesõbralikku keskkonda, individuaalset lähenemist ja tuge rändetaustaga lastele. Õppijate vajadustest lähtuv õpetamine, UDL-i (universaalse õpidisaini) põhimõtted ja mitmesugused õppijate toetamiseks käima lükatud projektid avaldasid muljet ja andsid ideid, mida siingi rakendada. Koolides keskenduti lahendustele, probleemid on igapäevane mure, millesse ei jääda kinni.
Pedagoogilised seminarid Toronto Ülikoolis, kohtumised rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastega (sh Brian North, Enrica Piccardo ja Jim Cummins) ning ülevaade Ontario õpetajate kvalifikatsioonisüsteemist pakkusid võrdlusmomente Eesti õpetajakoolitusega.
Külastati ka Toronto ehitusjärgus olevat Eesti kultuurikeskust KESKUS, mis sümboliseerib eestluse elujõudu väljaspool Eestit. Sinna on planeeritud hea kõlaga kontserdisaal ja ka eesti keele õpperuumid. Projekti veab Ellen Valter. Rohkem infot leiab https://www.estoniancentre.ca/.
Vähem tähtis ei ole Eesti raamatukogu ja arhiiv, kus on Kanadasse põgenenud perede kohvrid, päevakirjad, riideesemed, rahvarõivad ja muud olulised mälestused nagu õmblusmasin, raamatud, päevikud ja laevamaketid.
Õppekäik kinnitas, et mitmekeelne ja kultuuritundlik haridus on tulevikusuund, millest saab tuge ka Eesti haridusuuendus. Reisilt naasnud õppejõududel tuleb nüüd esialgsel joovastusel lahtuda lasta ning teha konkreetsemad plaanid, kuidas saadud kogemusi jagada ja neist kasu saada.
Põhjalikumalt saab lugeda reisi käigus peetud blogist.
Karola Velberg
Kristiina Bernhardt