Värske doktoritöö: varajane kakskeelsus toetab väikelapse arengut
Kui väikelaps kasutab vestluses või isegi ühes lauses vaheldumisi kaht keelt, ei ole see märk segadusest, vaid lapse viis kõnearengu varasel perioodil edukamalt suhelda.
Eestis on kohati siiani levinud arvamus, et kahe keele kasutamine ühes lauses viitab lapse segadusele või on kahjulik tema keelelisele arengule. Tallinna Ülikoolis kaitstav doktoritöö lükkab selle väite ümber.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Piret Baird uuris oma doktoritöös varajast kakskeelsust. Uurimistöö lähtekohana jälgis Baird 2,5 aasta jooksul eesti-inglise kakskeelse lapse keelelist arengut alates teisest eluaastast. Eriliseks tegi olukorra pere keelepoliitika: keeli kasutati kordamööda eri päevadel, mis tagas mõlema keele võimalikult võrdse kasutuse. Senini on põhiliselt uuritud nende kakskeelsete laste kõnet, kus üks vanem räägib lapsega ühes keeles ja teine teises keeles.
Kokku kogus Baird 93 tundi spontaanset peresisest suhtlust, mida analüüsis kasutuspõhise teooria ja nn traceback-meetodi abil.
Üllatav järeldus
Tulemused näitavad, et lapse varajane kõne peegeldab teda ümbritsevat keelekeskkonda: eesti keele päeval vastas laps peamiselt eesti keeles ja inglise keele päeval inglise keeles. Mida vanemaks sai laps, seda rohkem vastas ta vanematele nende kasutatud keeles. Ometi esines sageli ka koodivahetust ehk kahe keele kasutamist ühes lauses. Võiks arvata, et keelte vaheldamine on märk keelelisest segadusest, kuid lausepikkuse analüüs näitas, et koodivahetust sisaldavad laused on pikemad ja komplekssemad kui ükskeelsed. See viitab, et selline keelekasutus võib väikelapsel varajase keele arengu perioodil võimaldada end paremini väljendada.
Olulisemad leiud
Lapse keeleline areng on seotud sellega, mida ja kuidas vanemad temaga räägivad. Kõnest mallide otsimisel põhineva traceback-meetodi abil selgus, et ligi poolt lapse ükskeelsest kõnest on võimalik seostada tema vanemate kõnega. Ka koodivahetusega lausetest kolmandik sisaldab sisendkõnes leitavaid malle, kuigi vanemad ise koodivahetust ei kasutanud. See kinnitab, et lapse varane kõne, sh koodivahetusega kõne, ehitatakse üles kuuldud mustrite ja väljendite najal samm-sammult. Väikelapse kõne peegeldab seda, mida ta kuuleb oma vanematelt. Seega on vanemad lapsele keeleliselt eeskujuks.
Kakskeelsus võib lapse kõnes olla hoopis vahend, mis toetab keeleoskuse arengut. Uuring tõi esile ka selle, et koodivahetus esines kõige sagedamini umbes 2,5 aasta vanuses, kuid seejärel selle hulk vähenes kiiresti, kui lapse keeleline pagas mõlemas keeles suurenes. See kinnitab varasemate mujal maailmas tehtud uuringute leide, et koodivahetus on normaalne ja ajutine etapp kakskeelsete laste arengus. Ka vanemana võib laps vähesel määral kasutada koodivahetust, kuid siis on koodivahetuse põhjuseks muud tegurid, nt keelemäng või soov näidata keeleoskust.
Abiks lapsevanematele ja õpetajatele
Doktoritöö pakub olulist teaduspõhist teadmist nii lapsevanematele, haridussüsteemi kujundajatele kui ka õpetajatele, kes kasvatavad ja õpetavad kakskeelseid lapsi. Teaduspõhine info on sel teemal vajalik, sest muutuv hariduspoliitika toob Eesti koolidesse ja lasteaedadesse üha rohkem kakskeelseid lapsi.
Uurimistulemused annavad kindlust, et koodivahetus on loomulik osa lapse keelelisest arengust ning kakskeelne laps toetub keele omandamisel sisendkeeles olevatele mallidele.
Doktoritöö kaitsmine
Piret Baird on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant. Tema doktoritöö teema on "Early Estonian-English bilingualism: Enhancing communicative competence" („Eesti-inglise varajane kakskeelsus: kommunikatiivsuse arenemine“).
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 22. oktoobril 2025 algusega kell 12.00 Tallinna Ülikooli saalis M648.
Kaitsmist saab jälgida ja kraaditaotlejale küsimusi esitada ka Zoomi keskkonnas.
Doktoritöö juhendaja on Reili Argus, Tallinna Ülikooli professor.
Oponendid on Virve-Anneli Vihman, Tartu Ülikooli professor ja Antje Quick, Leipzigi Ülikooli teadur.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.