Tallinna Ülikooli teadusaasta 2025: uued teadmised, mis jõuavad pärisellu

Aasta jooksul valminud teadustööd tõid uusi praktilisi teadmisi väga erinevates valdkondades: hariduses, rahvatervises, keskkonnahoius, demokraatia arendamises ja ühiskonnas laiemalt. Praktilisi teaduspõhiseid tööriistu otsustajatele andsid nii doktoritööd, rahvusvahelised projektid kui rakendusuuringud. 

Vaadates tagasi Tallinna Ülikooli 2025. aasta teadustegevusele, tõstab ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht Aija Sakova esile mitmeid olulisi näiteid teaduse rakendamisest. Möödunud aastasse jäävad muude märgiliste saavutuste hulgas järgmised teadmussiirde tulemused:

• Õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kase eestvedamisel valmis tunnistaja küsitlemise simuleerimise veebipõhise tarkvara prototüüp Adult Witness Avatar (AWA). Selle abil saab küsitleja harjutada enda küsimuste sõnastamise oskust virtuaalsete avataridega, kes kehastavad kannatanuid ja tunnistajaid.
• Ökoloogia keskuse teadlaste osalusel viidi läbi Eesti järvede sügavkaardistamine ja koostati soode tegevuskava 2035. aastani, pakkudes olulist sisendit keskkonnajuhtimiseks ja looduskaitseks.
• Rahvusvaheliste suhete professor Birgit Poopuu osales juhtiva teadlasena rahvusvahelise poliitika käsiraamatu „Oxford Handbook of Knowledge and Expertise in International Politics“ valmimisel.
• Meediainnovatsiooni professor Indrek Ibruse kureerimisel valmis Euroopa filme ja nende leviku andmeid koondav andmekogu FIDA (The Film Industry Data Repository). FIDA koondab ja ristab ainulaadseid andmeid kogu maailmas Euroopa filmide elukäigu kohta, kaasates kõiki peamiseid staadiume ja leviaknaid: festivalid, kinod, televisioon, VOD (video on demand). 
• Inimese ja arvuti interaktsiooni professor David Lamasi eestvedamisel piloteeriti olulise sekkumislahendusena demokraatialaboritega, mille eesmärk on uurida kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse tulevikku Euroopas. Demokraatia laborid viidi läbi kuues riigis ja neis osales üle 180 kodaniku. Lähitulevikus tutvustavad teadlased enda töö tulemusi Euroopa Parlamendis.
• Maiki Vanahansu doktoritöö tõi esile kultuuripimeduse hariduses, mida Eestis ei ole seni laialdaselt teadvustatud. Kultuuripimedus tähendab, et kuigi õpetajad ei tee vahet lastel rahvuse või kultuuri järgi, ei arvesta nad samas piisavalt õppijate kultuuritausta. See on oluline teadmine õpetajahariduses, et kujundada õigeid hoiakuid, teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud mitmekultuurilises keskkonnas õpetamiseks.

Need on vaid mõned näited Tallinna Ülikooli erinevate valdkondade 2025. aasta teadustöödest, mille tulemused on otseselt rakendatavad ja suure ühiskondliku mõjuga. Teadmussiirde suund kujundab ülikooli teadustegevust ka 2026. aastal.

Tallinna Ülikooli viis fookusvaldkonda on jätkuvalt haridusuuendus, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja avatud valitsemine.