"Naised teaduses" fookuses: TÜHI võrdleva kirjanduse professor Eneken Laanes

2020. aasta alguses alustas Eneken Laanes viieaastase projektiga
„Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil“, mis pälvis Euroopa Teadusnõukogult (ERC) 1,5 miljoni euro suuruse maineka grandi. 

Mis Teid teadlasena rõõmustab?
Mind rõõmustab ja inspireerib humanitaarteadlaste seltskond Tallinna ülikoolis. Olen seda tüüpi teadlane, kes on sõltuv ergutavast teaduskeskkonnast mu ümber. Ka välismaal töötades olen alati tundnud selle olulisust. Praegu on meil Tallinna ülikoolis väga põnev komplekt erinevaid hästi rahastatud teadusteemasid, mille kallal töötavad nii kohalikud kui ka külalisteadurid. See motiveerib. 

Millised on murekohad teaduses?
Mõtlen murega järelkasvule. Doktoriõpe on olnud pikalt alarahastatud ja doktorandid elanud ilma sotsiaalsete garantiideta. Samuti on noorte õppejõudude palgad väiksed. Nii ei olegi paljud andekad noored saanud või tahtnud teaduse juurde jääda. Kirjandusteaduse viimane suur põlvkond on laulva revolutsiooni noored. Laiemal kultuuriväljal tegutseb palju andekaid noori kirjandushuvilisi, aga teadusesse on neist jõudnud vähesed.

Kuhu teadus liigub?
On selge, et ka humanitaarteadused ei saa jätta reageerimata viimastel aastatel eriti teravalt kerkinud probleemidele ja muutustele, millest olulisemad on keskkond ja planeedi ellujäämine ning tehnoloogiline areng, ennekõike digikultuur. Ka kirjandusteadus ei saa jääda vaid vanade klassikaliste meistriteoste väärtustajaks või siis teoreetiliselt keerulisevõitu ühiskonnakriitika harrastamise kohaks, nagu ta seda viimasel poolsajandil on olnud.

Lugege ka Eneken Laanesega tehtud intervjuud Yale Macmillan Centeri lehel. 

Päeva "Naised teaduses" tähistamist alustati ÜRO eestvedamisel 2015. aastal ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Eestis tähistatakse seda päeva esmakordselt.