Ühe Minuti Loeng

1 Minuti Loeng: kuidas kujutada kunstis eestlaste kannatusi?

TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teaduskommunikatsiooni ja näituste juht Harry Liivrand kirjeldab minutiloengus kunstniku ja professori Enno Halleki näitel võimalust, kuivõrd erinevalt ja loovalt on võimalik paadipõgenike ning sõja dramaatikat kujutavas kunstis ilma sõnadeta edasi anda. Samuti tutvustab ta möödunud nädalal üles pandud näitust “Balti kett 30”, mis saabus Eestisse Lätist.

näitus "Aerud"

Miks otsustasite just selle näituse TLÜ Akadeemilise raamatukogu fuajeesse üles panna?

Kuivõrd töötan TLÜ Akadeemilise raamatukogu teaduskommunikatsiooni ja näituste juhina, oli see minu jaoks loogiliselt võttes ju ainuvõimalik koht, sest fuajee funktsioneerib 2016. aasta novembrist taas professionaalse galeriina. Enno Halleki kunsti tunnen juba 1989. aastast saadik, olen Eestis ja Berliinis mitu tema näitust kureerinud. Hallek on samuti põgenik (Eestist põgenes paadiga koos vanematega 1943. aastal Rootsi) ning põgenemise teemat sümboolselt suurepäraselt käsitlenud just paadipõgenemise kaudu. Selleks on tema suur aerukujulistele laudadele maalitud sari "Aerud", millest enamik kuulub Stockholmi kuulsa Moderna muuseumi kogusse koos ühe pärisaeruga. Eestis on tema töö Viinistu kunstimuuseumi omanikul Jaan Manitskil, kes näitusele lahkelt oma "Aeru" laenutas. Kusjuures ka Manitski on paadipõgenik, nii et seosed missugused!

Näitust eristab asjaolu, et Enno Hallek kasutab mälestuste puhul erksaid värve, kuivõrd ta ise kasvas Läänemaal üles ja mäletab kauneid puisniite ning õhtusi loojanguvärve. Samas on selles samas värvilises aerus olemas augud, mis sümboliseerivad kuuliauke.

Näitus läks väga menukalt, vaatajaid käis üle paari tuhande, meedias ilmus palju uudisnuppe ning ERRi kultuuriportaalis ilmus Aimar Ventseli pikk positiivne arvustus.

Millised on järgmised näitused, mis akadeemilises raamatukogus tulekul?

Avasime 3. detsembril aasta viimase näituse "Balti kett 30", mis jõudis meile Läti Rahvusarhiivist Riias. See koosneb dokumentaalfotodest, videotest ja dokumentidest ning väljapanekuga tähistame ja tuletame meelde 30 aasta möödumist nii olulisest poliitilisest massimeeleavaldusest, mis kuulub ka UNESCO maailma mälu registrisse. Näitus on üleval 31. jaanuarini, veebruaris avame aga leedu köitekunstile keskenduva näituse.

Jaanuaris tähistame suurtes trepivitriinides eestikeelse Tartu Ülikooli sajandat juubelit 1920. aastate eestikeelsete terminoloogiaraamatute väljapanekuga.