2022. aasta elutööpreemia kandidaat on humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor ja vanemteadur Irina Belobrovtseva
Tänavused riigi teaduspreemiate kandidaadid on selgunud ning nende seas on ka mitmed Tallinna Ülikooli teadlased.
Elutööpreemia kandidaat on humanitaarteaduste instituudi vene kirjanduse emeriitprofessor ja vanemteadur Irina Belobrovtseva. Ta on vene kirjanduse professor, kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Eesti 1970-80. aastate proosakirjanikest, Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" kommentaari (kaasautor S. Kuljus), sõdadevahelisest Nõukogude karikatuuri tekstist Baltimaades ja Poolas (kaasautorid D. Vseviov ja A. Danilevski) ning kirjanduse ja kultuuri tekstide analüüsi puudutavaid uurimusi.
Lisaks Irina Belobrovtsevale on elutööpreemiate hulgas Viive Rosenberg, Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit. Preemia määratakse kahele inimesele pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
Aastapreemiate määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas ettepanekud, mille seas on Tallinna Ülikooli teadlased sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondades.
Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg on esitatud aastapreemiale sotsiaalteaduste valdkonnas. Ta on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija ning õppejõud nii Eestis kui mujal. Tiidenberg on Eesti Teaduste Akadeemia Noorte ja Rahvusvahelise Internetiuurijate Assotsiatsiooni (Association of Internet Researchers) juhatuse liige. Ta on hiljuti ilmunud raamatute "Sex and Social Media" (2020, kaasautor Emily van der Nagel)), "Selfies, why we love (and hate) them" (2018) ja "Ihu ja hingega internetis, kuidas mõista sotsiaalmeediat" (2017) autor, ning kogumiku "Metaphors of Internet" kaastoimetaja (kaastoimetaja Annette Markham).
Humanitaarteaduste valdkonna kandidaatide seas on kaks Tallinna Ülikooli teadlast. Hamburgist pärit Karsten Brüggemann on humanitaarteaduste instituudi Eesti ja üldajaloo professor. Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi. Kersti Lust on ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur. Tema uurimused puudutavad põhiliselt Eesti talurahva sotsiaal- ja majandusajalugu 19. sajandil ning 20. sajandi alguses. 2022. aastast on ta ka Lundi ülikooli majandusajaloo instituudi külalisteadur.
Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja juba 32. korda.
Loe kõikide kandidaatide nimekirja siit.
