Doctoral studies

Doktoritöö annab ülevaate maakirikute ehitusarheoloogiast

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Villu Kadakas kaitses oma väitekirja, milles uuris Põhja-Eesti maakirikute ruumi kujunemist ja kasutust ning annab ülevaate viimaste aastakümnete uurimistulemustest.

Haljala
Hauakambrid Haljala kirikus

Villu Kadakas selgitab, et ehitusarheoloogia kui uurimissuund erinevalt kunstiajaloost on keskendunud esmajoones varjatud ehituselementide otsimisele ja fragmenteerunud elementide alusel kunagise terviku rekonstrueerimisele. Eesmärgiks on ehituselementide tõlgendamine ja laiemasse konteksti asetamine.

Põhilise informatsiooniallikana kasutavad teadlased vahetuid vaatlusandmeid, sest kirjalikud ja pildilised allikad keskaja puhul peaaegu puuduvad.

Villu Kadakas on ise viinud läbi enamiku viimase kahekümne aasta väliuuringutest.  Oma doktoritöös vaatleb ta seitset üksikjuhtumit (Jõhvi, Jõelähtme, Risti, Lüganuse, Kose, Haljala ja Juuru kirikut). Teemadena uurib ta ruumi kujunemist ning kasutust. Samuti eri ajal ehitatud osade eristamise kriteeriumeid, põhiplaane, jaotust erinevateks hooneosadeks (pikihoone, kooriruum jne), ehitusosade rajamise järjekorda, interjööri ehitusosasid (altarid, piilarid vms), sissepääse jne.

Töös on väitekirja autor esitanud seni üldtunnustatud seisukohtadest erinevaid järeldusi kirikuhoonete ehitusliku kujunemise ja erinevate üksikküsimuste kohta. "Näiteks osutab analüüs, et mitme kirikuhoone või hooneosa vanus võib tegelikult erineda aastakümneid kindlaks peetud dateeringust," kinnitab Kadakas. Aastakümneid on ka eeldatud, et Eestis esimesi kivikirikuid keskaja jooksul ei lammutatud, kuid uuem uuring Haljala kirikus näitab, et tõenäoliselt oli praegusel 15. sajandi hoonel mõnevõrra väiksem kivist eelkäija, lisab Kadakas.

Doktorant analüüsib oma töös mitmeid uusi uurimisküsimusi, nagu näiteks keskaegsete vaheseinte, sekundaarses kasutuses raidkivide, varauusaegsete pingistike ja väärisüsteemide jälgede tuvastamine.

Kuigi Eesti keskaegsete maakirikute uurimise algus ulatub ligikaudu 150 aasta taha, ning nende ehitusarheoloogiline uurimine 1930. aastatesse, on Villu Kadaka doktoritöö esimene katse Harju ja Viru kirikute kohta pika aja jooksul kogunenud materjal ehitusarheoloogia meetodeid rakendades süstemaatiliselt ja kõikehõlmavalt kokku võtta.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi Villu Kadaka väitekirja pealkiri on "Archaeological study of the rural churches of Harju and Viru provinces in Northern Estonia. Development of the building and the use of space in the lower zone" („Harju- ja Virumaa maakirikute arheoloogiline uurimine. Ehituslik kujunemine ja ruumi kasutus alumises tsoonis“). Avalik kaitsmine toimus esmaspäeval, 24. augustil.

Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli vanemteadur Erki Russow ning Tallinna Ülikooli vanemteadur Anu Mänd. Oponendid on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja vanemteadur Anneli Randla ning Berliini Tehnikaülikooli eradotsent Christofer Herrmann.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.