Doktoritöö: noortega tegelevate asutuste eduka koostöö taga on eelkõige ametnike oskus ja suhtumine
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Tanja Dibou kaitses see nädal doktoritööd, milles uuris Eesti noortepoliitikat. Väitekirja eesmärgiks oli paremini mõista, kuidas teevad erinevad osapooled ja riigiasutused koostööd, et tulla toime noorte probleemidega ja vajadustega ning luua soodsad tingimused ja võimalused noore põlvkonna arenguks.
Eesti noortepoliitika pakub erinevaid teenuseid kõigile noortele vanuses 7−26. Noorte inimeste enda osalust tõstavad oluliselt Eesti Noorteühenduste Liit ja kohalikud osaluskogud.
Dibou uuris oma väitekirjas noortepoliitikaga tegelevate teenistujate arusaamu, institutsioonilist korraldust ja dokumente, et paremini mõista, mis soodustab või takistab asutustevahelist ühistööd.
Intervjuudest Eesti noortepoliitika teenistujatega tuli välja, et ühendatud valitsemine tähendab intensiivset koostööd erinevate osapoolte vahel, kus ühe poolena on kaasatud ka noored. „Teenistujad mõistavad ühendatud valitsemise tähtsust noortepoliitikas, kuid kohalikul tasandil on mõnikord vähe teadmisi peamiste töövahendite või mehhanismide kohta, mis võiks soodustada noorte küsimuste lahendamisel sektorite ülest ja valitsemistasandite vahelist koostööd,“ kinnitab Dibou.
Teenistujate seisukoht on, et riigiasutused saavad koostööd paremini võimestada ja väljendasid ülekaalukalt soovi, et ministeerium oleks ühendatud valitsemises selge liider.
Olulised EL soovitused
Intervjueeritavad märkisid veel, et institutsioonide sisemine rutiin, igapäevased töökohustused raskendavad ühistööks aja ja motivatsiooni leidmist. „Samas tunnistasid intervjueeritavad ka seda, et valmidus koostööks sõltub mõnikord inimestest, mitte asutuste piirangutest,“ selgitab väitekirja autor.
See seisukoht peegeldab Dibou sõnul hästi mõningast sisemist võitlust ametlikult kehtestatud „õige” käitumise normide ja nende isiklike eelistuste vahel.
Kui üldiselt nägid vastajad institutsioone ühendatud valitsemise takistajatena, siis Euroopa Liidu ja selle soovitusi, strateegiaid, aruandlusi, rahastamist ja parimate tavade vahetamist hinnati vastupidiselt. EL ettepanekuid nähti kui motivaatorit, mis on sundinud intensiivsemalt ühiselt töötama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.
Noortega rohkem arvestada
Tuginedes intervjuudele, on Tanja Dibou kinnitusel selgelt näha, et Eesti noortepoliitika ühendatud valitsemise praktikas peegeldub suurel määral problemaatika, et initsiatiiv erinevate partnerite liitumiseks võib tulla ülevalt, mitte partneritelt, või veelgi enam, noortelt endilt. Dibou lisas, et tänapäeval suureneb noorte enda roll noortepoliitikas ja ametnikud peaksid olema valmis nendega arvestama ja töötama koos võrdväärse partnerluse põhimõtetel.
Dibou doktoritöö tähtsus lisaks praktilisele rakendusele seisneb veel selles, et autor üritas süstematiseerida mitmeid valitsemise ja noorteosaluse teooriad ning luua teoreetilist raamistikku, mis toetab edaspidi noortepoliitika uurijaid. Tegemist on suhteliselt uue valdkonnaga, mistõttu on vaja nii ajakohastatud teoreetilisi teadmisi kui ka praktilise näiteid noortepoliitika kujundamisel.
TLÜ ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Tanja Dibou väitekiri kannab pealkirja "Youth policy in Estonia: addressing challenges of joined up working in the context of multilevel governance" („Noortepoliitika Eestis: toimetulek ühendatud valitsemise väljakutsetega mitmetasandilise valitsemise kontekstis“). Avalik kaitsmine toimus teisipäeval, 27. augustil.
Doktoritöö juhendaja on TLÜ professor Anu Toots. Oponendid on Soome noorteuuringute võrgustiku vanemteadur ja Tampere Ülikooli dotsent Tomi Kiilakoski ning TLÜ professor Airi-Alina Allaste.
Väitekiri on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
