Doctoral studies

Doktoritöö selgitas välja, kuidas on ametiühingutel võimalik end radikaalselt uuendada

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Kairit Kall kaitses väitekirja, milles uuris, kuidas ametiühingutes tekivad radikaalsed muutused ning millised on neid soosivad ja takistavad tegurid.

arutelu

Väitekirja eesmärgiks oli mõista, kuidas ennekõike teenindusmudelile ja partnerlusele orienteeritud Eesti ja Põhjamaade ametiühingute koostöös sündis ning arenes radikaalselt innovaatiline projektipõhine, kuid kauakestev algatus Balti Organiseerimise Akadeemia (BOA). BOA eesmärgiks oli Põhjamaade finants- ja strateegiliste ressursside toel rakendada organiseerimismudelil põhinevaid kampaaniaid Eesti (ja hiljem ka Läti ning Leedu) töökohtades.

Kairit Kall selgitab, et BOA on haruldane juhtum, kuna radikaalne uuendus ametiühingutes (eriti mitme riigi ametiühingute koostööl põhinev ning pikaajaline) on harvaesinev ja selle saavutamiseks peavad ametiühingud ületama mitmeid barjääre. Oma doktoritöös lõi Kall analüütilise mudeli, mis võimaldab kirjeldada ja seletada protsesse, mille kaudu on ametiühingutel võimalik saavutada suunamuutus ja rakendas seda mudelit BOA Eesti juhtumil.

Kairit Kall väidab oma töös, et innovatsiooni, eriti radikaalset, ei saa vaadelda kui vaid reaktsiooni keskkonnamuutustele, kus tajutakse, et traditsioonilised toimimisviisid ei ole enam efektiivsed ja proovitakse seetõttu midagi uut. Sellisel juhul oleksid Eesti ametiühingud pidanud Kalli arvates end juba aastaid tagasi radikaalselt uuendama.

”Pigem peavad tegutsejad innovaatilise strateegia veenvalt raamistama ning neil tuleb seda edaspidi ka sihikindlalt propageerida, et innovatsioon kanda kinnitaks ja püsima jääks,” leiab Kall.

BOA transnatsionaalse organiseerimise näide demonstreerib Kalli sõnul, et Eesti kontekstis, kus ametiühingute vahendid on väga piiratud, on just oskuslike ja motiveeritud aktivistide juhitud tähenduste loomise protsessid võimalus, kuidas radikaalset suunamuutust saavutada. Seeläbi on nüüdisaegses globaalses majanduses võimalik ametiühingutel üle saada probleemidest, mis seostuvad nende ühe riigi kesksusega, organisatsiooni säilitamise tendentsidega ja kahanevate ressurssidega, ütleb Kall.

BOA ja tema organiseerimiskampaaniad on Eesti ametiühinguliikumises kaasa toonud nii strateegiaalaseid ja teataval määral ka identiteedinihkega seotud muutusi. ”BOA hargmaisel organiseerimisprojektil on ka olulised piirangud, eriti just selle projektipõhisus, väiksemahulisus ja ettevõttekesksus,” kinnitab väitekirja autor.

Kairit Kalli doktoritöö on esimene akadeemiline uuring, mis keskendub Balti Organiseerimise Akadeemiale ning mis uurib Eesti kollektiivseid töösuhteid hargmaisest perspektiivist lähtuvalt.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Kairit Kalli väitekirja pealkiri on 'Fighting marginalization with innovation: turn to transnational organizing by private sector trade unions in post-2008 Estonia' („Innovatsiooniga marginaliseerituse vastu: hargmaise organiseerimismudeli kasutuselevõtt 2008. aasta majanduskriisijärgse Eesti erasektori ametiühingutes“). Avalik ühiskaitsmine Tallinna ja Jyväskylä Ülikoolis toimus teisipäeval, 25. augustil. Väitekirja juhendajad on Tallinna Ülikooli dotsent ja vanemteadur Triin Roosalu ning Jyväskylä Ülikooli professor Nathan Lillie.

Oponendid on Cardiffi Ülikooli professor Marco Hauptmeier ning Varssavi Majandusülikooli abiprofessor Jan Czarzasty. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.