Doktoritöö: sündimuse varajase languse tõttu ei toimunud Eestis plahvatuslikku rahvaarvu kasvu
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Mark Gortfelder kaitses väitekirja, milles uuris Eesti rahvastiku üleminekut traditsiooniliselt ehk suurelt ja vähereguleeritud sündimuselt tänapäevasele, mis on madalam ja reguleeritum.
Mark Gortfelder käsitleb oma töös Eesti elanike sündimuskäitumise nüüdisajastumist Eesti naiste hulgas, kes sündisid aastatel 1850-1899. „Sündimuskäitumise nüüdisajastamine tähendab, et fatalistlik käitumine asendus tänapäevase planeeriva käitumisega. Selle tulemusel keskmine laste arv naise kohta langeb,“ selgitab Gortfelder lisades, et Eestis langes see uuritavates põlvkondades neljalt kahe lapseni naise kohta.
Gortfelderi sõnul toimus Eestis üks maailma varasemaid sündimusüleminekuid, üksnes Prantsusmaa algas see varem. Eesti järgnes koos Rootsi, Taani, Belgia ja Inglismaaga. Silmas tuleb pidada ka seda, et üleminek oli Eestis varane, sest siinne sotsiaalmajanduslik areng oli paljude lääne- ja põhjapoolsemate Euroopa riikidega võrreldes maas. Samuti reageerisid eestlased lastesuremuse langusele ja sellest tingitud ellujäänud laste arvu kasvule märksa kiiremini kui inimesed mujal Euroopas.
Mark Gortfelderi doktoritöö näitab esimest korda, et sündimuse ülemineku esimeses pooles ei vähendanud pered laste arvu selgelt piiritletud soovitud laste arvu järgi, vaid abielupaarid tegid tegelikkuses spontaanseid otsuseid, et ei soovi saada rohkem lapsi. „Ainult sündimusülemineku teisel poolel sai domineerivaks käitumine, mis pidas silmas kindlaks määratud laste arvu ning mis on omane ka tänapäevale,“ räägib Gortefelder oma doktoritöö tulemustest.
Väitekirjast tuleb välja, et sündimuse varajase languse tõttu Eestis rahvastikuplahvatust kui sellist ei toimunud. See on üks põhjus, miks eestlaste ja Eesti riigi rahvaarv on nii väike. „Teisisõnu, Eesti rahvastik kasvas demograafilise ülemineku tulemusel alla kahe korra, samas kui mujal Euroopas ja veel enam maailmas on tavapärane kolme- kuni kümnekordne rahvastikukasv,“ nendib Gortfelder.
Doktoritöö autor rõhutab, et sündimuse langus toimus Eestis võrreldes muude ühiskondadega väikese ajalise nihkega lastesuremuse languse järel. Seda seost väitekiri ka puudutab.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Eesti demograafia keskuse doktorandi Mark Gortfelderi väitekirja pealkiri on "Fertility modernisation in Estonia: An analysis of individual-level data for women born 1850–1899" („Sündimuse nüüdisajastumine Eestis: 1850–1899 sündinud naiste individuaalandmete analüüs“).
Avalik kaitsmine toimus neljapäeval, 10. septembril Tallinna Ülikooli saalis M-648.
Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor ja juhtivteadur Allan Puur ning Tartu Ülikooli dotsent Jaak Valge. Oponendid on Stockholmi Ülikooli dotsent Martin Kolk ning Saint Andrewsi Ülikooli professor Hill Kulu.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
