Doktoritöö uuris kohtute rolli uue inimõiguse ehk õiguse olla unustatud kujunemisel
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Carsten Martin Wulff kaitses oma doktoritööd, milles käsitles isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 17 kirjeldatud õigust olla unustatud. Selle õiguse alusel võib inimene nõuda otsingutulemuste kustutamist, kui säilitamiseks ei ole seaduslikku alust.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 17 on antud isikule õigus nõuda teatud juhtudel oma andmete kustutamist. Võrreldes varasema õigusega nõuda andmete eemaldamist annab see andmesubjektile veelgi rohkem õigusi, sest kui isik võtab andmete töötlemiseks antud nõusoleku tagasi, tuleb need kustutada. Kui andmesubjekt on nõudnud andmete kustutamist, tuleb sellest teavitada ka kõiki kolmandaid isikuid, kes nendele andmetele ligi pääsevad.
Wulff käsitles oma doktoritöös õigust, mida on tihtipeale nimetatud ka uue põlvkonna õiguseks, neljast vaatenurgast: kas selle õiguse arendamine vastab varem kehtinud inimõigustele; kui edukalt loovad Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus ühtset andmekaitseraamistikku Euroopa Liidus; kas Euroopa Kohus teeb õiguse arendamisel koostööd riigisiseste kohtutega ning kas on võimalik, et nendes kohtutes tehakse tulevikus andmekaitse valdkonnas võimupiire ületavaid kohtulahendeid.
Wulffi doktoritöö on interdistsiplinaarne, kuna kasutab selles nii politoloogia, õigusteaduse kui ka sotsioloogia metodoloogiat.
Doktoritöös selgub, et kohtutel on Euroopa Liidu andmekaitseseaduste kujundamises suurem roll kui paljud arvavad. Näiteks Google Spaini kohtulahendiga muutis Euroopa Kohus õiguse olla unustatud riigisisesest Euroopa Liidu õiguseks.
„Õigus olla unustatud kinnitab, et püütakse leida tasakaalu konkureerivate õiguste vahel, milles mängib sageli pöördelist rolli aeg,“ ütles Wulff. Ta lisas, et CNILi kohtuasja lahendiga seadis kohus õigusele olla unustatud piirid, mille tulemusena on asukohapõhine tõkestus ainus viis tagada, et õigust ei väldita, kasutades selleks domeene väljaspool Euroopat, kus ei pea isikuandmete kaitse üldmäärust järgima.
Wulff leiab, et selle uue õiguse ühiseks arendamiseks peavad Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu kindlasti tegema koostööd ning Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus peaksid arvestama mõlema kohtu lahendeid, tagamaks õiguskindluse põhimõtte järgimine.
Ajal, mil tehnoloogia areneb väga kiiresti, on tähtis, et sellega seotud seadused ja teadlikkus ei jääks kaugele maha. Carsten Martin Wulffi väitekiri annab õigusest olla unustatud üksikasjaliku, kuid arusaadava ülevaate. Selles kirjeldatakse nii selle teket, arengut, jõustamist kui ka võimalikke probleeme, mis võivad selle tõttu tulevikus esile kerkida.
Carsten Martin Wulffi doktoritöö pealkiri on „Rahvusvaheliste kohtute mõju uute inimõiguste arengule – õiguse olla unustatud näitel“. Avalik kaitsmine toimus 2. novembril Tallinna Ülikooli saalis M-648.
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Mart Susi. Oponendid on Rijeka Ülikooli professor Vesna Crnić-Grotić ja Läti Ülikooli dotsent Artūrs Kučs.
Doktoritöö on kättesaadav Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu veebikeskkonnas ETERA.
