Doktorikooli selle aasta esimestes kirjutamislaagrites valmistati doktorante ette eelkaitsmiseks

Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool korraldas selle aasta alguses Viimsi Spas kaks kirjutamislaagrit (27.-30. jaanuaril ning 3.-6. veebruaril). Kirjutamislaagrite eesmärk oli anda hoogu juurde eelkaitsmiseks valmistuvatele doktorantidele.

Kui kellelegi on veel jäänud arusaamatuks kirjutamislaagri eesmärk ja mõte, siis selle tähenduse annab kõige paremini edasi inglise keelne termin retreat (eesti keelde tõlgituna retriit ehk süvi), mida Cambridge Dictionary defineerib kui „ajavahemikku, mida kasutatakse … õppimiseks või hoolikalt mõtlemiseks, eemal tavapärasest tegevusest ja kohustustest“. Paljudele töö- ja pereelu kõrvalt doktoritööd kirjutavatele doktorantidele on just aeg (või õieti aja puudus) võtmesõna, miks on raske oma doktoriõpingutele punkti panna Seetõttu on tavaelust eemal korraldatavad kirjutamislaagrid doktorantide seas väga populaarsed ning kohad täituvad kiirelt.

Selle aasta esimestes kirjutamislaagrites oli fookus nende doktorantide toetamisel, kel on plaanis oma töö peatselt eelkaitsmisele esitada. Kui positiivsed plaanid saavad täidetud, siis on selle aasta jooksul ÜTI-s oodata päris hulgaliselt eelkaitsmisi. Jaanuarikuu kirjutamislaagri alustuseks tegi Professor Anu Toots sisuka ülevaate teemal „Doktoritöö analüütiline ülevaade – mis ja kuidas?“. Formaalseid nõudeid analüütilisele ülevaatele (nn katusartiklile) saame me kõik lugeda doktoritööde kaitsmise eeskirjast, kuid mida pidada silmas analüütilise ülevaate sisu üles ehitades, millal sellele mõtlemisega alustada ning kuhu panna rõhuasetused – seda on võimalik õppida vaid kogemustest, mida Anu Toots lahkesti jagas, pikkides vahele ilmekaid näiteid oma juhendamispraktikast. Veebruarikuus toimunud kirjutamislaagris osalejad said Anu Tootsi ülevaadet veebis järele vaadata ning edaspidi on salvestatud videoloeng koos slaididega kasutatav õppetöö eesmärgil doktoriseminarides või individuaalselt analüütilise ülevaate kirjutamise käigus.

Kuigi vabadust on kirjutamislaagris osalejatel palju ja otsest kontrolli vähe, ei ole keegi tulnud sinna lõõgastuma. Igaüks töötab endale individuaalselt seatud eesmärkide kallal ning juhendamislaagri eestvedajal tekib hoopis vajadus juhtida tähelepanu sellele, et tervisekäitumisele piisavalt tähelepanu pöörataks – regulaarselt ekraani tagant istumast püsti tõustaks ning söömist ja veetarbimist ei unustataks. Kui kirjutamislaagrites millestki üldse puudust tuntakse, siis suuremast juhendajate osakaalust osalejate hulgas. Väga teretulnud oleks nende juhendajate initsiatiiv, kes on valmis olema kirjutamislaagrites eestvedajaks ning konsulteerima doktorante üldpädevustega seotud teemadel. Kõige kasulikumaks on osalejate poolt siiski hinnatud niisugust osalemisvormi, kus kirjutamislaagris on koos kohal nii juhendaja kui juhendatav doktorant.