Ühiskonnateaduste blogi

Kohaliku valitsemise mikrokraadi tudengite seminar praktikum

14. oktoobril külastasid Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kohaliku valitsemise mikrokraadi õpilased Riigikogu ja Riigikantseleid, Rahandusministeeriumi ja Harjumaa Omavalitsuste Liitu. 

pilt

Päev algas riigihalduse ministri Riina Solmani vastuvõtuga, kus kohtuti ka ministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Harak`i ja kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja Mart Uusjärvega. Räägiti Rahandusministeeriumi ja riigihalduse ministri kohast täidesaatva riigivõimu süsteemis ning Riigihalduse ministri tegevusvaldkonna struktuurist ning töö korraldamises.

Pildigalerii

Seminar-praktikumi kava

Riina Solmani ettekanne

Andre Sepa ettekanne

Jan Trei ettekanne

Ettekanne Vabariigi Valitsuse töökorraldusest

Arvamusrännaku info

Kõige põletavamaks teemaks kujunes elektrihind ning universaalteenuse kasutamise võimalus ka kohalikele omavalitsustele. Kuigi minister Solman ütles, et KOV-idel tegelikult läheb hästi, seda näitab statistika vaadates maksude laekumisi jne, siis KOV esindajad sellega ei nõustunud. Teiseks suuremaks teemaks tõusis regionaalpoliitika ning küsimus, kas seda ikka on õigesti aetud, kas on julgust teha muudatusi seni astud tees? Kui ligi 20 aastat on regionaalpoliitikast räägitud kui linnastumise takistamisest, siis tegelikkus aga näitab vastupidist olukorda: linnastumine on jõudu rohkem juurde saanud arvasid tudengid. Teema aga läks nii põnevaks, kus jõuti välja ka asjaolule, kas on õiged meetmed regionaalpoliitika küsimuses, kui aastakümnete pikkune töö tulemust sellisel kujul ei anna nagu oodata võiks. 

Riigikogus kohtuti Riigikogu esimehe Jüri Ratasega, et arutada Riigikogu õiguslikku staatust ja tegevusi, mis moodi töötavad töörühmad, kuidas tehakse valik töörühma liikmete osas, mille alusel jagatakse töörühmadesse küsimusi arutamiseks ja mis saab neid edasi, kui ettepanekud on tehtud. Põnevat arutelu tekitas ka küsimus, kas kõik valitud volikogu liikmed peaksid kuuluma ka mõnda KOV volikogu alatise komisjoni koosseisu, kuna seadus seda tegelikult ei kohusta. Ühine arusaam oli, et peaks küll, kuna töörühmades/volikogu komisjonides tehakse ära põhiline töö volikogu jaoks tervikuna. 

Veel puudutati üldist hariduse olukorda: õpetajate põud versus olukord, kus arvuliselt on täna rohkem õpetajaid ametis kui kunagi varem ning sama valdkonna palgaküsimus. Õpetajate palgatõus on suurepärane ja see oleks pidanud varem juba tõusma hakkama, et uue aasta tasemele jõuda, kuid samas nentiti fakti, et see toob ka KOV-idele lisakoormuse juurde seoses teiste valdkondade palgakasvu küsimusega. Lisaks küsimus, miks ei räägita asjaolust, kus paljud õpetajad, kellel on ka väike lisakoormus (on klassijuhataja, ringijuhendaja vms juures), siis kukuvad nad ilmselt välja ka tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel. Lisaks on ka oluline fakt millel peatuti antud küsimuse raames: kas lasteaiaõpetajate palgaga suudetakse järgi tulla, et see moodustaks üle 90% kooliõpetajate palgast, et saada riikliku toetust, või väiksem kasv ning toetuseta jäämine oleks tegelikult KOVi eelarve vaatest mõistlikum? See juba oleneb KOVist, kuid väiksema rahvaarvuga kindlasti siinse küsimuse juures hädas on. 

Stenbocki majas tutvuti Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja asetäitja Kaidi Paju ja Valitsuse kommunikatsioonibüroo sümboolikanõuniku Gert Uiboaed`ga. Suheldi kommunikatsiooni teemal tervikuna: milline on valitsuse kommunikatsiooni strateegia, kas KOVidel on midagi sealt õppida või vastupidi. Käidi läbi mõned suuremad “prohmakad” valitsuse kommunikatsioonis, eriti teravat kriitikat sai Covid-19 algusaja ja jätkuaja kommunikatsioon. Küll aga kiideti valitsust selle eest, et iga nädalased infotunnid sellisel kujul toimivad ning ilmselt on Eesti üks väheseid riike maailmas, kus valitsuse ministrid ise otse peale istungit pressikonverentsil küsimustele vastavad. Kaidi Paju vahendusel aga tutvuti üldise valitsuse ja peaministri töökorraldusega ning asjaajamise programmidega.

Pärastlõuna veedeti Harjumaa Omavalitsuste Liidus, et kohtuda Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori Andre Sepaga, kes tutvustas HOL ajalugu ning tänast. Puudutati eriti teravat teemat seoses lasteaiakohtadega, õigemini selle puudusega ning seaduandlusega antud teema valguses. Palju huvi pakkus KOP projekti küsimus ning rahatus, oli rõõm tõdeda, et summad on eelarves suuremad ning tänu sellele on erinevatel seltsingutel, MTÜ-del selle kaudu kaasa aidata kogukonna ja kodukoha arengule.  Lisaks oli võimalus tutvuda Eesti Linnade ja Valdade Liidu tööga ning seda asedirektori Jan Trei vahendusel. 

Kuulates ära mõlemad ettekanded, tekkis tudengitel küsimus, kas need kaks organisatsiooni üksteist ei dubleeri? Kas on mõlemat sellisel kujul vaja? Kumb kogukonnale/KOVile suuremaks partneriks on jne? Küll aga need küsimused jäävad siin blogis vastamata, sest vastuse saamiseks tuleb aga ise juba antud mikokraadi raames tuleval aastal ise küsida.