Riigiteadused aitavad luua paremat kriisijärgset maailma
Riigiteadustel on praeguses muutunud maailmas üha suurenev roll. Kriis on tõstatanud aina rohkem küsimusi, mis vajavad vastuseid. Milline on see maailm, kus meil oleks hea elada ka tulevikus?
Kriis on meile esitanud palju väljakutseid ja nii mõneski mõttes toonud meid ka ristteele. Millist tulevikku me soovime endale luua? Kas asjad liiguvad alati soovitud suunas? Miks riigid ja ühiskonnad on lähenenud koroonakriisile nii erinevalt ning milline neist lõpuks õige lähenemine on?
Riigiteaduste erinevad harud, täpsemalt poliitika- ja valitsemisteadused, suudavad siin vastuseid leida. Nad õpetavad mõistma erinevate riikide poliitilisi süsteeme, nende riikide ajaloost tulenevaid omapärasid, hindama erinevate poliitiliste liidrite tõekspidamisi ja otsustusvabaduse piire.
Riigiteadused lubavad meil ka hinnata, millised viiruse levikuga ja sellele järgneva majandussurutisega võitlemise meetmed on osutunud või võivad osutuda edukamaks, millised mitte. Lõpptulemusena võib saadud õppetundide põhjal välja selgitada parimad lahendused ja täiendavalt uurida, kas mujal kasutusel olnud tulemuslikke poliitikaid saab ka oma koduriigis rakendada.
Kui soovime, et kriisijärgne maailm oleks senisest palju keskkonnateadlikum, kodanike häält kuulataks enam ja maailmas oleks vähem sotsiaalset ebavõrdsust ning vaesust, tuleb ise aktiivselt käed külge panna.. Demokraatlik poliitikakujundus peaks olema avatud kõigile aktiivsetele kodanikele – selleks, et midagi ära teha, ei pea ilmtingimata olema poliitik või ametnik. Teadmised, kuidas poliitikaprotsess ja riigiaparaat toimivad, on kasulik taustateadmine ka neile, kes on seotud mõne kodanikuühenduse või liikumisega, mille eesmärk ongi maailma paremaks muuta.