riigiteadused

Riigiteadused

Tähelepanu! Otsime inimesi, kellele läheb korda, mis ühiskonnas toimub ning kellel on teravat analüütilist taipu ja võimekust inimesi ja protsesse eest vedada. Otsime noori, kes ei karda võtta vastutust. Otsime tulevasi maailmamuutjaid.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat / osakoormusega õppel 4 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 26 tasuta / 26 tasulist

Õppevorm Päevaõpe/sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud

Riigiteadused on enamat kui üks teadusharu. See on sõlmpunkt akadeemilise ja praktilise vahel ning kohaliku ja globaalse ristteel paljude erinevate teaduste mõjuväljas. Riigiteadusi õppides saad ennast kurssi viia poliitika, valitsemise ja rahvusvaheliste suhetega, lisaks omandad haakuvaid teadmisi juhtimisest ja sotsioloogiast, majandusest ja kommunikatsioonist, õigusest ja filosoofiast. 
Riigiteaduste bakalaureus on kui uks teede hargnemiskohta – edasi on juba Sinu otsustada, kas Sind köidab ennekõike võimalus avalikus sektoris midagi Eesti, Euroopa või kogu maailma hüvanguks ära teha. Või ahvatleb Sind hoopis vabakonna vabadus või ettevõtluse või meediatööstuse tempo. 
Meie vilistlaste lood kinnitavad, et riigiteaduste lõpetajale on kõik need teed valla ning kindlasti pole ükski neist ühesuunaline.

Pakume lisaks tasuta õppekohtadele (26, päevaõpe, 3 aastat) ka tasulist osakoormusega õpet (26 kohta, sessioonõppena, 4 aastat). Osakoormusega õppel on semestri hind ainepunkti põhine. Osakoormusega õppesse kandideerimiseks tuleb esitada eraldi avaldus.

 

Miks tulla meile õppima?

 
  • Meil on riiklik tunnustus: 2019. aastal otsustas valitsus anda Tallinna Ülikoolile vastutusvaldkonna poliitikateaduse ja kodanikuõpetuse õppekavarühma eest. See on ühelt poolt tunnustus, ent teisalt ka kohustus tagada, et riigiteaduste õpe oleks kõrgetasemeline ja arvestaks Eesti vajadustega.
  • Mitmekesine õppekava: Tallinna Ülikool on ainus koht Eestis, kus saab valida kolme riigiteaduste tuumvaldkonna – poliitika, valitsemise ning rahvusvaheliste suhete – spetsialiseerumise vahel või kujundada kolmest enda jaoks meelepärase kombinatsiooni.
  • Kaasaegsed õpimeetodid: õppimine ei ole vaid teadmiste omandamine, vaid ka nende rakendamine. Seetõttu on valdavas osas ainetes kasutusel n-ö probleemõppe meetodid, kus analüüsitakse praktilisi riigivalitsemise või (rahvusvahelise) poliitika probleeme ning otsitakse neile lahendusi. Olulisel kohal on ka analüüsi- ja argumenteerimisoskuste arendamine.
  • Rahvusvahelised võimalused: instituudil on enam kui 50 Erasmus partnerluslepingut, mis võimaldab nautida Euroopa tudengielu kogu selle mitmekesisuses. Samuti on riigiteadustes avarad eeldused sooritada välispraktikat.
  • Aktiivne üliõpilaselu: instituudi üliõpilasesindus Civitas ning TLÜ üliõpilaskond on olnud arvukatele riigiteaduste tudengitele hüppelauaks maailmamuutja ellu.
  • Avarad karjäärivõimalused: meie vilistlasi leiab nii tipp-poliitikast kui riigiametitest, vabakonnast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, meediast ning erasektorist.

Õppekava ja -ained

Nagu kõik õppekavad, on ka riigiteaduste õpe üles ehitatud selliselt, et õpingud algavad sissejuhatavate üldainetega ning jätkuvad osalt kohustuslike, osalt valikuliste erialaainetega. Õppekava keskmes on riigiteaduste kolm põhivaldkonda: poliitika, valitsemine ning rahvusvahelised suhted. Lisaks nendele sisaldab aga õppekava palju muudki. 

 

  • Poliitika märksõnaga tähistame aineid, mis annavad ülevaate sulle hea pildi laiematest ühiskondlik-poliitilistest protsessidest ja struktuuridest – näiteks selle kohta, kuidas toimib demokraatia ning miks tekivad ühiskonnas erimeelsused ja üksmeel. Huvi korral saad teadmisi ammutada ka kodanikuühiskonna ja erakondade toimimise kohta ning harjutada kätt näiteks kõnekirjutaja või kampaaniameistrina poliitiliste ideoloogiate või poliitilise kommunikatsiooni aines.
  • Valitsemise bloki ainetes saad kurssi sellega, kuidas on korraldatud riigi ning kohalike omavalitsuste juhtimine ja kuidas kujuneb üldse välja, milliseid ülesandeid täidab riik, milliseid kohalik omavalitsus ning mis jääb hoopis kodanikuühenduste või eraettevõtjate pärusmaaks. Samuti on sul võimalus tundma õppida nükkeid, kuidas kujundatakse poliitikaid ja kuidas neid analüüsida ning samuti saad kurssi konkreetsemate poliitikavaldkondadega, näiteks haridus- või sotsiaalpoliitikaga nii meil kui mujal. 
  • Rahvusvaheliste suhete alla kuuluvad teemad, mis puudutavad riigist laiemat tasandit. Näiteks on sul võimalik lähemalt kurssi saada rahvusvahelise julgeoleku teemadega või tundma õppida rahvusvahelisi organisatsioone, mõista, kuidas riigid kujundavad oma välispoliitikat, kuidas on omavahel seotud majandus ja rahvusvahelised suhted või mida on meil õppida diplomaatia ning rahvusvaheliste suhete ajaloost. 
  • Neid kolme vaala toestavad juhtimise, majanduse, õiguse ja sotsioloogia alased ained: näiteks saavad kõik riigiteaduste tudengid kurssi avaliku juhtimise töövõtetega, ettevõtluse, majanduse, õiguse ja sotsioloogia põhialustega ning soovi korral võib võtta juurde veel valikaineid, mis neid teadmisi süvendavad. 
  • Analüüsioskuste arengu toetamiseks on õppekavas mitmeid uurimis- ja analüüsioskusi toestavaid aineid. Õpingute käigus saavad tuttavaks nii erinevad uurimismeetodid, olulisemad avalikud andmeallikad ning keskkooli teadmistega võrreldes arenevad jõudsalt edasi ka analüüside koostamise oskused. Õpingud lõpevad lõputööga, mis on heaks visiitkaardiks ükskõik millisesse magistrantuuri astumisel.
  • Lisaks probleemõppele pea igas aine on Tallinna Ülikooli õppekavas eraldi sees veel mitmed hästi praktilise suunitlusega ained nagu praktika ja ELU projekt. Praktikat võid teha nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutuses, mõne vabaühenduse või mõttekoja juures, või miks mitte ka mõnes saatkonnas. Lisaks on rahvusvahelisele tulevikule orienteeritud noortel võimalik end proovile panna ka välispraktikal.
  • Ning lõpetuseks on võimalik võtta ka nii palju vabaaineid kui süda lustib – õppida keeli, viia end kurssi teiste erialadega või kaevuda sügavamalt riigiteaduste õpingutesse. 

Eraldi tähelepanu oleme pööranud ka välisvahetusse õppima minejatele – lisaks suurele valikule partnerülikoolidele pakume ka toetavat nõustamist välisõpingute planeerimisel ning õppekavva on loodud ka mobiilsusaken, mis välismaale minekut lihtsustab. 

Tutvu õppekavaga

 

Põhiõppejõud

Õppekava põhiõppejõud on noored oma valdkonna uurijad ja asjatundjad, kes on kaitsnud oma doktorikraadi Tallinna Ülikoolis viimastel aastatel või on seda kaitsmas lähiajal.

 
Leif Kalev

Politoloogia professor. Politoloogia õppekaval õpetab ta riigiteooriat ning kodakondsuse ja rändepoliitikatega seonduvaid kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt riikluse ja kodakondsuse ning nende muutumisega hargmaistumise ja üleilmastumise kontekstis. Lisaks on ta Eesti esimese põhjaliku poliitika ja valitsemise aluste kõrgkooliõpiku projektijuht ja toimetaja. Leif Kalevil on ka tippametniku kogemus avalikust sektorist – aastatel 2012-2015 töötas ta Siseministeeriumis korrakaitse ja rändepoliitika asekantsleri ning kantslerina.

Leif Kalev Eesti Teadusinfosüsteemis


Kersten Kattai

Avaliku halduse lektor, õpetab kursuseid  avalik haldus, poliitika kujundamine, valitsemiskorraldus ja institutsioonid, valitsemisreformid. Peamised uurimisvaldkonnad on kohalik demokraatia, KOV struktuurikujundus, KOV reformid ja valitsemistasandite vahelised suhted. Kersten  on ülikooliõpingute algusest olnud seotud TLÜ riigiteaduste suunaga, omandanud siin bakalaureuse- ja magistrikraadi ning hetkel on lõpetamisjärgus tema doktoritöö.

Kersten Kattai Eesti Teadusinfosüsteemis


Triin Lauri

Triin Lauri on avaliku poliitika dotsent ja ÜTI Interdistsiplinaarsete Eluteeuuringute teadur. Riigiteaduste õppekaval õpetab ta heaoluriigi ja – poliitikatega ning haridussüsteemi ja hariduspoliitikaga seotud aineid. Triinu senine uurimishuvi on enim olnud seotud turuloomega hariduspoliitikas ning sellega seotud ebavõrdsusprobleemidega. Sellel teemal kaitses Triin ka doktoritöö, mis pärjati parima sotsiaalteaduste alase doktoritöö tiitliga. Lisaks hariduspoliitikale on Triinu uurimishuvide keskmes heaolupoliitikate sotsiaalse investeeringu mõõtme ning pere- ja tööturupoliitika küsimused. Triin on end mitmel korral täiendanud rahvusvahelistes meetodikoolides ning nii rakendab kui ka õpetab uurimismeetodeid ning nendega seotud väljakutseid nurjatud probleemide ajastul.

Triin Lauri, 1 minuti loeng „Kas lapse kooli peaks valima perekond?

Triin Lauri Eesti Teadusinfosüsteemis


Mari-Liis Jakobson

Poliitikasotsioloogia dotsent, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur ning politoloogia õppekava kuraator. Politoloogia õppekaval õpetab ta peamiselt poliitilise kommunikatsiooni ja kodanikuühiskonna teemalisi kursuseid, ent panustab ka kodakondsuse ning rändepoliitika teemalistesse ainetesse. Tema teadustöö seondub eeskätt hargmaisuse, kodakondsuse ning rändepoliitikaga. 2014. aastal kaitses ta hargmaise kodakondsuse teemalise doktoritöö „Citizenship in Transformation: Political Agency in the Context of Migrant Transnationalism“. Lisaks võtab ta regulaarselt ühiskondlikel päevakajalistel teemadel sõna ERR-i päevakommentaarides ja on Vabaühenduste Liidu EMSL ning Eesti Koostöö Kogu nõukogu liige. 

Mari-Liis Jakobson Eesti Teadusinfosüsteemis


Tõnis Saarts

Politoloogia lektor. Politoloogia õppekaval õpetab ta peamiselt erakondade ja poliitilise konkurentsiga seotud kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt erakondade, valimiskäitumise ja muude ühiskondlik-poliitiliste protsesside võrdleva uurimisega. 2017. aastal kaitseb ta oma doktoritöö „The Sociological Approach in Party System Analysis: The Baltic States in the Central and Eastern European Context“. Tõnis Saarts on Eesti üks tuntumaid politolooge, kes kommenteerib regulaarselt päevakajalisi ühiskondlikke ja poliitilisi teemasid Eesti meedias ning on oodatud esineja erinevatel konverentsidel ja seminaridel.

Tõnis Saarts, 1 minuti loeng „Mis on populism?

Tõnis Saarts Eesti Teadusinfosüsteemis


 

Catlyn Kirna

Catlyn Kirna on rahvusvaheliste suhete lektor. Catlyn on pärit Eestist ning on õpetanud nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab peamiselt rahvusvaheliste suhete ja Euroopa Liidu aineid, kuid ka mitmeid erinevaid interdistsiplinaarseid seminare ning projekte. Catlyn on lõpetamas oma doktorikraadi riigiteaduste valdkonnas, mis lisandub tema kahele magistrikraadile rahvusvahelistes suhetes (Tartu Ülikool) ja kirjalikus tõlkes (Tallinna Ülikool). Catlyni peamised uurimistöö huvid on väikeriigid, välispoliitika, regionaalne koostöö ning interdistsiplinaarsed uurimused.

 

Catlyn Kirna Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Tutvu sisseastumise ajakavaga siin

Õppima pääsejate pingerida kujuneb kahe põhikomponendi alusel:

  • Eesti keele riigieksam 25% (Eesti keele kui teise keele riigieksamiga kandideerijate riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti)
  • Eriala vastuvõtueksam 75%
  • Inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel vastavalt võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale (tlu.ee/keeleoskus)

 

Lisaks on kandidaatidel võimalik saada veel boonuspunkte (kuni 20% ulatuses) ühiskondliku aktiivsuse eest

Milles seisneb erialakatse?

Eriala vastuvõtueksam (test) koosneb neljast osast:

1) ühiskonnaõpetuse aine materjalidel põhinev teadmiste osa;

2) üldist silmaringi näitav osa, kus kandideerija näitab eelkõige poliitika, valitsemise ja majanduse valdkonna teadmisi;

3) andmete interpreteerimist demonstreeriv osa, kus kandideerija vastab küsimustele graafikute, jooniste ja tabelite põhjal;

4) ingliskeelsest tekstist arusaamist näitav osa.

Vastuvõtueksami osade suhe lõpptulemusse: Eesti keele riigieksam 25% (Eesti keele kui teise keele riigieksamiga kandideerijate riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti). Eriala vastuvõtueksam 75%. Inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel vastavalt võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale.

Peamised hindamiskriteeriumid (mida hinnatakse iga eksamiosa kohta): Eesti keele riigieksamiga hinnatakse eesti keele oskust. Eriala vastuvõtueksamiga hinnatakse üldteadmisi ühiskonnast, riigist ja majandusest (seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil), graafikute ja tabelite kujul esitatud andmete tõlgendamise oskust ning erialasest inglise keelest arusaamist.

Hindamise kirjeldus (kuidas hinnatakse): Mõlemat osa (elektroonilist testi ja riigieksamit) hinnatakse eraldi, võttes aluseks vastava osa punktiskaala. Osade eest saadud punktid liidetakse kokku, arvestades mõlema osa kaalu (elektrooniline test 75% ja riigieksam 25%) lõpptulemuses (max 100 punkti).

Kandideerimissüsteemi lisatavad dokumendid: Inglise keele oskust kinnitav tõend. Juhul, kui kandideerija soovib boonuspunkte saada, tuleb esitada kirjalik kinnitus  vabaühenduses, algatuses, erakonna (noorte)organisatsioonis või näiteks õpilasomavalitsuses osaluse kohta ning soovi korral ka kirjalik selgitus oma rolli ja tegevuste kohta.

Kuidas teenida boonuspunkte?

Osaled aktiivselt mõnes vabaühenduses, algatuses, erakonna (noorte)organisatsioonis või näiteks õpilasomavalitsuses? Siis esita SAIS-is koos muude kandideerimisdokumentidega kirjalik kinnitus (organisatsiooni/algatuse juhi või tegevusjuhendaja allkirjastatud kinnituskiri, väljavõte organisatsiooni B-kaardist vm) oma osaluse kohta vähemalt ühes algatuses või organisatsioonis ning soovi korral ka kirjalik selgitus oma rolli ja tegevuste kohta.

Boonuspunktide andmise ning punktisumma otsustab vastuvõtukomisjon. Näiteid hindamispõhimõtetest:

  • 20p – oled juhtrollis mõnes üle-eestilises algatuses või organisatsioonis või osaled aktiivselt mitmes erinevas organisatsioonis või algatuses
  • 15p – oled juhtivas rollis mõnes tegusas vabaühenduses või algatuses või aktiivne liige rohkem kui ühes organisatsioonis või algatuses
  • 10p – oled aktiivne liige vähemalt ühes vabaühenduses või algatuses, osaled vabatahtlikuna erinevates toimkondades
  • 5p – oled passiivne liige vähemalt ühes vabaühenduses või algatuses või oled vabatahtlikuna kuskil kaasa löönud.

Punktid summeeritakse riigieksami ja erialakatse tulemustega.

Kuhu edasi?

Õppekava läbinud omandavad tervikliku ja kvaliteetse sotsiaalteaduste bakalaureuse hariduse ning õppekava läbimine loob eeldused  ka tööturule sisenemiseks ja töö leidmiseks näiteks riigi- ja omavalitsustöötajana aga ka mittetulundussektoris ja erasektoris.

Analüütiku ja spetsialistina töötamine eeldab aga õpingute jätkamist magistritasemel, sh instituudi  magistrikavadel. Õppekava lõpetanud  jätkavad  peamiselt  instituudi politoloogia  ja haldusjuhtimise magistriõppekavadel. Lõpetajate hulgas on populaarsed olnud ka TLÜ rahvusvaheliste suhete ja organisatsioonikäitumise  magistriõppekavad. Samuti on lõpetanud jätkanud õpinguid teistes ülikoolides sh välismaal.

Karjäärivõimalused:

Avalik sektor:
  • Ministeeriumid ja ametid (nõunikud, spetsialistid, osakonnajuhatajad, kantslerid)
  • Riigiettevõtted
  • Kohalik omavalitsus
  • Euroopa Liidu struktuurid
  • Rahvusvahelised organisatsioonid
  • Saatkonnad
Erasektor:
  • Mõttekojad ja ekspertiisiasutused
  • Ettevõtjaid koondavad ühendused
  • Meedia ja ajakirjandus
  • Ettevõtjana tegutsemine
Kolmas sektor:
  • Eestkoste kodanikuühendused
  • Kogukondade arendamine ja projektijuhtimine
  • Rahvusvahelised kodanikeühendused
  • Üliõpilaskond ja hariduspoliitika edendamine

  

Miks ühiskonnateaduste instituut?

  • Õppetöös kasutatakse aktiivselt Moodle’it ja teisi e-õppe platvorme, tänu millele on tudengitel mugav ligipääs kursuse loengumaterjalidele ja seminaritekstidele, nii et lähetuses viibimise tõttu koolitööd tegemata ei pea jääma.
  • Instituudil on lai Erasmus-võrgustik, mis võimaldab tudengitel veeta semestri või paar ükskõik, millises Euroopa nurgas või lausa mõnes eriala tippülikoolis.
  • Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on ülikooli suurim üksus nii õppejõudude, õppekavade, kui ka tudengite arvu poolest. See võimaldab soovijatel ennast õpiaastate jooksul mitmekülgselt täiendada veel näiteks halduse, rahvusvaheliste suhete, õiguse või ka sotsioloogia vallas.
  • Riigiteaduste suunal on pikaajaline traditsioon, arvukas õppejõudude ring ja siin on Eestis ainsana eraldi õppekavade tasemel esindatud nii poliitikateadused, valitsemisteadused kui rahvusvahelised suhted, mis on samas omavahel lõimitud.
  • Riigiteaduste eriala tudengid külastavad tihti ka erinevaid riigiasutusi õppetöö raames:

Tudengid Stenbocki maja istungite saalis grupipilt

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses  Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Erinevaid osalusvõimalusi tudengitele

CIVITAS – ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasesindus

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond – üliõpilaste esindusorganisatsioon, mis seisab tudengite õiguste eest, pakub organiseerimiskogemust kui ka erinevaid klubilisi tegevusi.

Uued liikmed on teretulnud ka ülikooli väitlusklubisse, rahvusvahelisse klubisse, ettevõtlusklubisse, kultuuriklubisse ja mujalegi. Kui selle kõige kõrvalt veel aega üle jääb, võta ette tee ülikooli tipptasemel kinosaali Supernova, kus näidatakse erinevaid filmikunsti pärle, aga ka haridusliku sisuga filme.

Hoia end kursis instituudi sündmustega siin.

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Tamara Statsenko
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: +372 6409 445

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Poliitika ja valitsemine

Ühiskonnateaduste instituut

Õppekava sobib sisseastujale, kes on huvitatud poliitikast, valitsemisest ja juhtimisest. Samuti peaks tulevane üliõpilane olema aktiivne, tegus ja hea eneseväljendusoskusega ning huvitatud rahvusvaheliselt avatud õpikogemusest ja erinevatest tulevikuvõimalustest.

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Lävendipõhine vastuvõtt
Päevaõpe
2156
Vaata eriala

Haldus- ja ärikorraldus

Ühiskonnateaduste instituut

Eriala peamiseks sihtgrupiks on haldusest- ja ärikorraldusest huvitatud inimesed. Võimaldamaks kõrghariduse omandamist töö ja pere kõrvalt, toimub õppetöö sessioonõppe vormis.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
25 tasuta / 25 tasulist
Sessioonõpe
Vaata eriala