Sotsiaalkaitse suund võõrustas rahvusvahelisi sotsiaaltöö tudengeid, õppejõude ja praktikuid: Mõtestades linnasotsiaaltööd
Erasmus+ intensiivkursus LOCUS, mis toimus 14.–18. oktoobril 2024, tõi ÜTI Sotsiaalkaitse suunda kokku sotsiaaltöö tudengid ja õppejõud viiest ülikoolist (Tallinn, Antwerpen, Oslo, Amsterdam ja Madrid) ning sotsiaaltöö praktikud ja eestvedajad.
Kursuse eesmärk oli keskenduda linnasotsiaaltöö väljakutsetele, linnastumise ja kogukondade sidususe kontekstis. Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suunast on projekti elluviijateks sotsiaaltöö lektor Kersti Kriisk, sotsiaaltöö doktorant Annela Samuel ning projekti koordineerib sotsiaaltöö
dotsent ja suuna juht Ingrid Sindi.
Esimene päev algas ametliku programmi avamise, tutvumise ja varasemate projektikogemuste jagamisega. Erinevate ülikoolide tudengid tutvustasid end ning rääkisid oma kevadel 2024 LOCUS projektis saadud kogemustest. Mitmed tudengid tõid välja, et tänavaküsitluste ja vaatluste läbiviimine linnatänavatel tekitas esialgu ebakindlust ja isegi hirmu. Keelebarjäär ja kontaktide loomine võõrastega pakkusid väljakutseid, mis on sotsiaaltöötajate igapäevatöös olulised, kuid tudengitele esialgu harjumatud. Siiski rõhutati, et varasemad kogemused ja õppetunnid olid hindamatud, andes tudengitele kindlust alustada nädalast intensiivkursust enesekindlamalt ja paremini ettevalmistatult.
Teisel päeval toimusid loengud ja arutelud linnasotsiaaltöö teemadel, mida juhtisid vanemteadur Marjan Moris (Antwerpeni Ülikool) ja doktorant Annela Samuel (Tallinna Ülikool). Pärast loenguid keskendusid tudengid gruppides vaatlusplaanide koostamisele, mille alusel viidi järgmistel päevadel läbi vaatlused Põhja-Tallinna linnaosas. Vaatlusülesande eesmärk oli teooria praktikasse rakendamine – siduda akadeemilised teadmised linnasotsiaaltööst reaalse elukeskkonnaga. Põhja-Tallinna valik uurimisobjektina oli teadlik, kuna see võimaldas tudengitel minna ülikoolikeskkonnast välja ja rakendada oma teadmisi päriselus, linnastumise ja kogukondade sidususe tegelikke väljakutseid silmas pidades.
Kolmas päev algas giidiga tuuriga Põhja-Tallinna linnaosas, kus giid Kristel Kääramees tutvustas piirkonna ajalugu, sotsiaal-majanduslikke eripärasid ja sotsiaalseid väljakutseid. Erilist tähelepanu pöörati Põhja-Tallinna mitmekultuurilisusele, tuues esile piirkonna uued arengud ja endiselt eksisteerivad kontrastid vanade ja uute eluviiside vahel. Pärast tuuri külastati Põhja-Tallinna linnaosavalitsust, kus linnaosavanema asetäitja Denis Larchenko tutvustas linnaosavalitsuse tööd, piirkonnas toimuvaid sündmusi ja tuleviku arengusuundi. Lisaks rääkis laste heaolu spetsialist sotsiaaltöö aktuaalsetest teemadest ja kohalikest sotsiaalprobleemidest. Esile toodi ka hiljutine eestikeelsele haridusele ülemineku reform, mis peaks looma võrdsed võimalused kõikidele lastele, kuid mille suhtes on teatud vähemusgrupid ka kriitilised.
Pärast linnaosavalitsuse külastust suunduti Kopli 93 parandustöökotta, kus kohtuti kogukonna eestvedajaga. Andre Pichen, parandustöökoja eestvedaja, rääkis, kuidas hoone oli pikka aega kasutuseta, oodates võimalusi – küsimuseks oli, kas tulevad inimesed enne või tuleb raha. Nüüdseks on sellest saanud kogukonna koht, kus piirkonna elanikud saavad kokku tulla, asju parandada ja omavahel suhelda. ee algatus näitas hästi, kuidas sotsiaaltöö ja kogukonna kaasamine võib aidata tugevdada sotsiaalset sidusust ja piirkonna elujõulisust.
Päeva teises pooles asusid tudengid gruppidena läbi viima oma vaatlusi Põhja-Tallinna piirkonnas, lähtudes oma vaatlusülesande konkreetsest teemast ja eesmärgist.
Neljas päev oli pühendatud tudengite vaatlustele ja grupitööle. Tudengid said aega töötada oma vaatluste ja ülesannete kallal ning valmistuda reedeks, mil nad pidid esitama oma vaatluste tulemused.
Nädal lõppes grupitööde esitluste ja aruteludega Tallinna ülikoolis. Tudengid esitlesid oma Põhja-Tallinna piirkonnas läbiviidud vaatlustulemusi, kus nad olid vaatlusteemadeks valinud erinevad linnasotsiaaltöö seisukohalt olulised küsimused. Näiteks uuriti, kuidas inimesed kasutavad pinke avalikus ruumis ning kuivõrd pingid soodustavad suhtlust ja ühistunde tekkimist. Lisaks keskenduti Põhja-Tallinna sobivusele eakatele, eriti liikumise ja mobiilsuse seisukohalt. Üks vaatluse fookus oli ka raudteejaama kasutusel, kus jälgiti, millisteks muuks otstarbeks peale reisimise sealset avalikku ruumi kasutatakse ning millised tegevused seal silma paistsid, eriti just suhtluse ja koosolemise vaatenurgast. Tudengid esitasid oma leidudest loomingulisi ettekandeid, arutledes, milliseid sotsiaalseid probleeme nad täheldasid ja milliseid lahendusi sotsiaaltöö võiks neile pakkuda.
Kokkuvõttes aitas LOCUS intensiivkursus tudengitel avardada uusi vaatenurki linnasotsiaaltöö kohta, tuues esile, kuidas linnastumise kontekstis seisab sotsiaaltöö silmitsi uute ülesannetega. Kursus rõhutas, et sotsiaaltöö roll linnas on aidata kaasa kogukondade loomisele ja tugevdamisele, eriti avalikes ruumides, kus tuleb edendada sidusust ja ühistunnet. Samuti pöörati tähelepanu sellele, et sotsiaaltöös ei tohiks käsitleda inimesi pelgalt klientidena, vaid eelkõige aktiivsete kodanikena, kellel on oma roll ja vastutus kogukondade elujõulises arengus.