Sotsiaalne vastutustundlikkus on ellujäämiseks hädavajalik äriotsus
Tallinna Ülikool ja sotsiaalse ettevõte Skill Mill esindajad korraldasid Briti-Eesti Kaubanduskoja hooaja avamise puhul seminari sotsiaalsest vastutustundlikkusest. Seminar toimus koostöös UK Saatkonnaga suursaadiku Theresa Bubbeari residentsis.
Sotsiaalse ettevõtluse MA programmi õppejõu Katri-Liis Lepiku sõnul sai seminari sisu valitud pandeemiajärgsesse maailma hästi sobituval teemal ehk kuidas ettevõtted saavad paremini inimestest ja planeedist hoolida. Seda teemat olid avamas erinevate osapoolte vaates Minna Harjo Siseministeeriumist, Sirle Arro Tallinna sadamast, Evelin Alla SEBst ning David Parks Skill Millist. Suursaadik Theresa Bubbear kutsus osalejaid üles mõtlema kui siirad ollakse näidates ennast sotsiaalselt vastutustundlikuna, sest seda saab hästi kasutada ära oma mainekujunduse hüvanguks.
Eesti avaliku sektori kontekstis on laiemal taustal Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024, mille prioriteetide hulgas on ka Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted. Programmis pööratakse rõhku sotsiaalsele innovatsioonile, et leida ühiskondlikele probleemidele loovaid ja uuenduslikke lahendusi. Siseministeeriumi vaates on oluline mitmekesistada rahastusallikaid MTÜdele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, sest struktuurivahendid on vähenemistrendis. Alternatiivsed rahastusallikad saaksid tulla sotsiaalsetelt erainvestoritelt, annetustest ning teenuste ja toodete müügist. Tuli tõdeda, et lisaks sotsiaalse vastutustundlikkuse mõtestamisele, vajab poliitikakujunduse tarbeks selgemat defineerimist ka sotsiaalne ettevõtlus tervikuna, mille suurt potentsiaali Eestis sageli alahinnatakse ja on ka stigmatiseeritud kui vaid sotsiaaltööga tegelev vaene vilets valdkond.
Palju kasutamata potentsiaali on avalike teenuste osutamisel erasektori ja sotsiaalsete ettevõte poolt. Suuremat ühiskondliku mõju saavutamist saaks avalik sector reguleerida oma hankepoliitikaga ning osta teenuseid vaistutustundlikelt ettevõtetelt.
Sirle Arro tutvustas, kuidas Tallinna Sadam lähtub kestliku arengu kavandamisel ja panustamisel ÜRO deklaratsioonist „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kliimaneutraalsuse eesmärgist ja Green Deal’st. Surve selleks on tulnud nii aktsionäridelt kui investoritelt.
Tallinna Sadama puhul on kestlike põhimõtete järgimine kogu ettevõtte juhtimise ja strateegia osa. Näiteks tegeletakse energiatõhususe tõstmisega kasutades merekütet, päikesepaneele, ehitiste kavandamisel digitaalset mudelprojekteerimist (BIM), mis aitab juba projekteerimise algfaasis tõsta ehitiste funktsionaalsust ja juurutada kestlikke lahendusi. Õhku paisatavate heitmekoguste vähendamiseks on kasutusel uudne liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam, mille abil lühendada autode ooteaega sadamas. Plaanis on parvlaevade ümber ehitamine keskkonnasõbralikuks hübriidlaevaks. Seda kõike tehakse visiooniga olla regiooni uuendusmeelseim sadam. Selle saavutamiseks soovitakse, et kõik koostööpartnerid panustaksid ühiskonda ning partnerite valikul hinnatakse nende poolset kestlike põhimõtete järgimist. Samavõrra majanduslike näitajatega analüüsitakse oma tegevuses ka sotsiaalse mõjuga seotud eesmärke. Eelpool nimetatud põhjustel on sadam ka Eesti kõige ihaldusväärseimate tööandjate esiviisikus.
Evelin Allas SEB esindajana rõhutas selgelt vajadust suurettevõtete puhul mõtelda, kuidas saaks jätkusuutlikkus olla osa nende strateegilisest ärist, mitte pelgalt kõrvaltegevus. Panga jaoks ei ole jätkusuutlikkus ja vastutustundlikkus ainult kosmeetiline mainekujundus, vaid otsene ärihuvi. 88% inimestest soovivad osta tooteid ja teenuseid brändidelt, millel on positiivne mõju. 95% SEB mõjust ühiskonda tuleneb tema väärtuspakkumistest klientidele. Seega on loogiline, et kohaldatakse jätkusuutlikkusest tulenevaid põhimõtteid kõigis oma äriprotsessides – nii ettevõtte siseselt kui ka töös oma klientide ja koostööpartneritega, sest vastasel korral kliendid lahkuksid. SEB praktilisteks näideteks on eetilised pensionifondid, sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud, rohelised aktsiad, roheline leasing, kus toetatakse autode ostu, mis saastavad õhku vähem
David Parks sotsiaalselt ettevõttest tõi praktilisi näiteid, kuidas Suurbritannias on seoses Covidiga pöördutud üha enam investeerima ühiskondlikult positiivse mõjuga ettevõtetesse. Pandeemia on pannud ettevõtted oma ärimudelit ümber mõtestama ning seda tegi ka Skill Mill. Koostöös Eesti osapooltega asuti koostootma maske ning desinfitseerimisvahendit, mida eksporditakse teistesse riikidesse. Tulud reinvesteeritakse endiste õigusrikkujate ning teiste haavatavate sihtrühmade tööhõivesse.
Katri-Liis tõdes seminari lõpetuseks, et eduka tuleviku aluseks on mõtteviisi, et igapäevased äriotsused ja investeeringud peavad toetama võrdselt nii ettevõtte, ümbritseva keskkonna kui ka ühiskonna arengut laiemalt. Innovatsioonipotentsiaali rakendamisvõimalused ja nutikate lahenduste loomine muuhulgas sotsiaalvaldkonnas saab tekkida vaid era-, avaliku ja kolmanda sektori sünergias.