Sotsioloogid sarjas „Ekspert eetris“: naiste ja meeste karjääris pole ühtegi hetke, mil sissetulekud oleksid võrdsed
Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe. Mida sooline palgalõhe üldse tähendab? Kui palju me selle põhjustest teame ja oskame ära seletada? Millist rolli mängib vanus ja rahvus? Palju on meeste ja naiste palkade erinevust mõjutanud meie vanemahüvitise süsteem ja võimalus olla lapsega kolm aastat kodus?
Nendel ja mitmetel teistel teemadel arutlesid Tallinna Ülikooli zoomiseminaril „Ekspert eetris“ meie ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogid Triin Roosalu ja Kadri Täht. Seminari modereeris BFMi direktor Katrin Saks.
Katrin Saks: Miks me räägime palgalõhest situatsioonis, kus inimesi koondatakse ning palk ise on paljude inimeste jaoks muutunud suureks probleemiks? Kas me tegeleme nii-öelda pärisasjaga?
Triin Roosalu: Palgalõhest saab igal ajal rääkida. Kui kriisist mõelda, siis tundub, et see puudutab kõiki ühtemoodi ja kõik kogevad kriisi samavõrra ning kellelgi pole pääsu. Ma tahaks meelde tuletada, et see puudutab meid päris erinevalt.
Peaksime täpselt defineerima, mida mõtlete palgalõhe all. Mõned inimesed saavad mõnes ametis madalamat palka. See pole ilmset see, mida uurite ja silmas peate. Mis see palgalõhe on?
Kadri Täht: Kõige lihtsamalt öeldes nimetatakse palgalõheks seda, kui palju kuu lõpuks mehed ja naised palka saavad, kui nad on teinud täpselt sama arvu tunde tööd. Me ei võta seejuures arvesse, kui palju on mehed ja naised koolis käinud ning varem tööd teinud.
Eestis on palgalõhe praegu 20 protsendi juures. See tähendab, et naiste sissetulek on viiendiku võrra meeste omast madalam. On erinevaid põhjuseid, miks see nii on. Inimesed töötavadki erinevates ametikohtades, kus töötasud on erinevad. Eesti puhul vaatasime oma uuringus, et palgalõhe suurust seletab hästi tööturu segregatsioon ehk tööturu jagunemine niinimetatud naiste ja meeste töödeks. Muidugi ei seleta see kõike.
Mulle torkas teie uuringu puhul silma tunnipalkade võrdlus. Kõige suurem vahe oli sellistes valdkondades, nagu kalapüük ja vesiviljelus (58 protsenti). Veidi väiksem vahe on õhutranspordis (51 protsenti) ja veetranspordis (49 protsenti). Mida siin peaks vaatama? Kas õhutranspordi 51 protsenti tähendab seda, et naispiloot saab poole vähem palka kui meespiloot või see tähendab, et piloodid, kes on enamasti mehed, teenivad oluliselt rohkem kui stjuardessid, kes on enamasti naised?
Kadri Täht: Kui me räägime sektorite lõikes palgalõhest, siis arvestame kõiki selles sektoris töötavaid inimesi ning võrdleme nende palku. Mõnes sektoriks on mehi rohkem, mõnes jälle naisi rohkem. Näiteks Eestis on tervishoiusüsteemis ja hariduses oluliselt rohkem naisi. Sageli on nendes sektorites ka palgalõhed väiksemad, aga mitte alati. Kui räägime sektori sees palgast, siis räägime sageli erinevatest ametikohtadest.
Kui me räägime ametitest, siis räägime samas ametikohas töötavate inimeste palgalõhest. Meie oma uuringus vaatasime mõlemat. Ametigruppide lõikes see lõhe on ka olemas. Üks osa mitteseletatud palgalõhest tuleneb ka sellest, et andmed ei võimalda minna väga detailidesse.
Me võtsime arvesse sektoreid ja ameteid, kus mehed ja naised töötavad. Samuti seda, millistes ettevõtetes nad töötavad, millise palgatasemega ning kui palju nendes on naiste ja meeste osakaal. Lisaks veel haridustaset, vanust, töösuhete katkemist jne. Seda kõike arvestades suutsime ära seletada umbes 40 protsenti palgalõhest.
Me saame kõiki eelnevaid tegureid arvestades aru, kust see palgalõhe tekib, aga see ei tähenda, et kõik on hästi ära seletatud ning võime rahul olla. Me võime seega küsida, miks erinevates valdkondades väärtustame tööd erinevalt või miks on naised ning mehed erinevates sektorites erinevatel ametikohtadel. Sellest tuleb ka palgalõhe.
/seminar.png)
Kuidas teadlane suhtub sellesse, et ta suudab ainult 40 protsenti palgalõhest ära seletada, aga rohkem ei suuda?
Triin Roosalu: Suure elevusega. Meil on nii palju võimalusi, et edasi uurida. Mis meie uuringus on samuti välja tulnud on see, et inimesed ei pruugi teadvustada, et nende organisatsioonis on palkades ebavõrdsust ning neil on selles osas valikuid.
Mis te arvate, kui palju on palkasid mõjutanud meie vanemahüvitise süsteem ja võimalus olla lapsega kolm aastat kodus? See on üsna unikaalne terves maailmas ning kõige luksuslikum laste kasvatamise ja toetamise süsteem riigi poolt. Millised mõjud võivad olla sellel naiste rollile tööjõuturul?
Kadri Täht: Kuna meil on tööturupausid üsna pikad seoses lapsehoolduspuhkusega võib see mõjutada palgalõhet. Eesti puhul me seda aga ei tea täpselt ning seda pole ka analüüsitud. See eeldab longituudseid andmeid, et me saaks mõju hinnata. Kui mõtlen teiste riikide uuringute peale, siis tegelikult on tulnud välja, et vanemahüvitise periood, mil ollakse kodus, ei mõju palgalõhele negatiivselt. Teatud aeg see palka ei mõjuta. Väga pikk paus loomulikult mõjutab, aga me ei tea, kui palju. Mõju võib olla ka kaudne.
Triin Roosalu: Kolmeaastane eemal olemise võimalus oli veel enne seda, kui meil hakkas kehtima uus vanemahüvitise süsteem. Seega ma arvan, et päris mitmed karjäärile orienteeritud või siis väiksema sissetulekuga inimesed ongi kolme aasta asemel kodus ainult poolteist aastat. Võimalik on see, et seda nii-öelda äraolemise aega on vanemahüvitise süsteem lühendanud. Me võime teiselt poolt mõelda vanemahüvitisele kui võimalusele. See on justkui hüvitis selle eest, et oled vanem, kuigi põhimõtteliselt hüvitis ka selle eest, et oled tööturult eemal.
Kui mõtlen teiste riikide uuringute peale, siis tegelikult on tulnud välja, et vanemahüvitise periood, mil ollakse kodus, ei mõju palgalõhele negatiivselt. Teatud aeg see palka ei mõjuta. Väga pikk paus loomulikult mõjutab, aga me ei tea, kui palju. Mõju võib olla ka kaudne. (Kadri Täht)
Üks aspekt on, et tegemist on emapalgaga ja pole kõigil sama, sest on seotud eelneva töötasuga. See nimetus ise võib ebavõrdsust tekitada.
Kas oma uuringu käigus nägite seost ka palganumbrite ning koduste tööde hulga ja naise vastutuse üle kodus? Kas võib väita, et need inimesed, kes teenivad kõrgemat palka, teevad kodus vähem?
Triin Roosalu: Oleme analüüsinud seda arvamusküsitluste põhjal. Saab öelda, et naised teevad rohkem kodutöid sõltumata sellest, mis on tema enda positsioon tööturul või palgatase võrreldes partneriga. Neid erinevaid kodutööde tüüpe on palju, mille puhul naised ütlevad, et see on peamiselt nende vastutus. Peaaegu ükski mees ei ütle, et see on nende vastutus.
Räägime palgalõhest ka lähtuvalt vanuselisest aspektist.
Triin Roosalu: Me oma uuringus vaatasime, et kuidas palgalõhe käitub erinevates vanusegruppides. Saame öelda, et ta kasvab kuni keskeani ja seejärel palgalõhe natukene väheneb. Miks ta siis väheneb?
Üks põhjus on see, et vanemate meeste palk on keskmiselt sama, kui noorte ja keskealiste oma ehk ta ei tõuse mingi aeg sama hooga edasi. Vanematel naistel ei lähe aga tööturul nii hästi ning seega palgalõhe vanemates vanuserühmades justkui väheneb. See on selline huvitav aspekt. Ma arvan, et kultuur ja tõekspidamised on vanuseti erinevad.
Mis me veel oleme arvamusküsitlustest vaadanud on see, et igasuguse hoiakuga inimesi. Näiteks on neid inimesi, kelle sõnul palgalõhe pole olemas. Neid on igas põlvkonnas, erinevates vanusegruppides ja erinevates positsioonides töötavate inimeste seas. Pigem võib öelda, et meil on nõukogudeaegse kogemusega naised, kes toona tundsid, et panustavad meestega võrdselt ja nad jätkasid seda ka hiljem. Seal on mängus hoopis teine mehhanism, mis tuleb Eestis mängu.
Kadri Täht: Lisan veel, et palgalõhe on kõige väiksem töökarjääri alguses ja kõige lõpus. Töökarjääri keskel lõhe kasvab. Pole aga ühtegi hetke, kui meeste ja naiste palgad oleksid võrdsed. See lõhe on algusest peale olemas ja lõpuni välja.
Kuidas on lugu eestlaste ja Eestis elavate venelastega?
Kadri Täht: Me ei saa öelda, et see on puhas rahvuse mõju. Rahvuse mõju taga on ka tööturu enda mõju. Need ametid on erinevad, kus on rohkem eestlasi ja mitte-eestlasi. Näiteks vene rahvusest naised on meil sageli tööturul madalapalgalistel töödel. Paraku on aga näha, et ka eestlaste ja mitte-eestlaste palgatasemed võivad olla erinevad.
Triin Roosalu: Paljudel Eestis elavatel venelastel on päris hea eesti keele oskus. Võib tekkida küsimus, miks palgalõhe on siis suurem? Meil on Eestis horisontaalne segregatsioon, et naised töötavad palju teenindavatel ametikohtadel ja mehed töötavad rohkem tootmises ning tööstuses. Viimaste puhul ei ole keeleoskus nii oluline, teenindussfääris aga on.
Saame kriisi vaadata kui võimalust, et me ei lähe tagasi olukorda, kus olime enne ja võibolla õnnestub meil mingisugused struktuurid ümber ehitada kohe käigupealt selliselt, et palgalõhe ei suureneks. (Triin Roosalu)
Nendel töökohtadel, kus naisi on tõenäoliselt rohkem (näiteks õpetaja või ametnik), muutub keeleoskus hästi oluliseks. Naistel võib olla samuti kalduvus alahinnata oma oskuseid ja seega enesekindlus järjest rohkem kannatab. See on täiesti struktuurne tingimus. Lõhe seega kasvab. Eesti meeste ja naiste palgalõhes see välja ei tule.
Suure palgalõhe vastu aitaks ilmselt palkade avalikustamine. Kas on veel midagi?
Kadri Täht: Koroonakriisi kogemus võib samamoodi mõjutada meie väärtuseid. See puudutas ja puudutab kogu ühiskonda. Perekonnad pidid ümber hindama kodutööde vajaduse hulga ja laste hoidmise vajaduse. Kui mõelda lootusrikkalt kriisile, siis sellised rasked olukorrad võivad luua võimaluse ühiskondlike väärtuste üle vaatamiseks.
Triin Roosalu: Me ei tea täpselt, mis pärast kriisi saab. Saame seda kriisi vaadata kui võimalust, et me ei lähe tagasi olukorda, kus olime enne ja võibolla õnnestub meil mingisugused struktuurid ümber ehitada kohe käigupealt selliselt, et palgalõhe ei suureneks. Koroonakriisi ajal olid paljudes paikades eesliinil just madalapalgalised naistöötajad (müüjad, postitöötajad, hooldustöötajad jne), keda ühiskond pole siiani palgaga väärtustanud. Kui räägime koroonakriisi kangelastest ja kangelastegudest, siis ma arvan, et on oluline mõelda, kas samade eesliinitöötajate tähtsusest saame aru ka tavalises olukorras.
Räägitud on ka sellest, et kriis suurendab ebavõrdsust. Võibolla rikkad ei saa rikkamaks ja nende võimalused vähenevad, aga on oht, et vaesemad ühiskonnagrupid jäävad veel vaesemaks.
Triin Roosalu: See hirm on päris suur, et olemasolevad ebavõrdused järjest kumuleeruvad ja muutuvad järjest tõsisemaks.
Tallinna Ülikooli sotsioloogid uurivad Eesti soolise palgalõhe põhjuseid projektis „Soolise palgalõhe vähendamine“, mis kestab aastatel 2019-2021. Uuringu viivad läbi Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ning Statistikaamet. Teadustööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Teksti koostas: Kertu Kula
Tallinna Ülikooli sarja „Ekspert eetris“ zoomiseminar Kadri Tähe ja Triin Roosaluga toimus keskkonnas Zoom 21. mail Seminari modereeris BFMi direktor Katrin Saks.
Vaata videosalvestust Kuula podcasti
Lisainfo ja kõik zoomiseminarid veebilehel tlu.ee/eksperteetris
