Viis soovitust Akadeemia+ kursuse planeerimiseks

 

Akadeemia+ on üleülikooliline interdistsiplinaarne algatus, mille eesmärk on pakkuda üliõpilastele täiendavaid arenguvõimalusi ning õppejõududele võimalust ühendada õppetööd oma teadustöö selle osaga, mille konkreetne sisu jääb väljapoole õppekavades pakutavat raamistikku (allikas: TLÜ koduleht, 2021). 

Tõnis Saarts andis sel sügisel Akadeemia+ kursust nimega: „Democracy and State-formation in a Historical Perspective“.

„Mõeldud oli see interdistsiplinaarse kursusena, mis peaks huvi pakkuma nii riigiteaduste, sotsioloogia, ajaloo, kui ka Aasia uuringute tudengitele.

Kursuse eesmärgiks oli anda ülevaade, kuidas riiklus ja demokraatia on erinevates maailma piirkondades (Euroopa, Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika) ajalooliselt välja kujunenud ja kinnistunud ning miks me näeme siin jätkuvalt nii suuri paikkondlikke erinevusi.“

Saarts edastab oma õpetamiskogemuse baasilt viis soovitust, mis võiks ka kolleege edaspidi abistada, kui nad soovivad mõnda Akadeemia+ kursust planeerida: 

1. Kursuse teema peaks olema atraktiivne, aktuaalne ja kindlasti interdistsiplinaarne! Liiga kitsa erialase kursuse puhul on risk, et sellele on raske leida küllaldaselt tudengeid. Akadeemia+ kursusi väljavaliv nõukogu eelistab samuti pigem interdistsiplinaarseid teemasid;
2. Mõtle läbi sihtrühm, milliste erialade tudengitele on kursus suunitletud ja tee ise selle sihtrühma teavitamiseks eeltööd! Vastasel juhul on risk, et sinu kursusele tuleb väga ebaühtlaste eelteadmistega tudengeid ja õpetamiskogemus, mis sa saad on võrreldav BA-taseme esmakursuslaste õpetamisega, mitte süvendatud edasijõudnute kursusega. Akadeemia+ saadab infot vaid ülikooli üldlistidesse, erialaste eelteadmistega ja motiveeritud tudengeid peab õppejõud ise aktiveerima ja teavitama, et nad Akadeemia+ kursust valiksid. 
3. Hoia õpirühm pigem väike ja aktsepteeri motiveeritud tudengeid!  Kui kursus on avatud väga laiale ja mitmekesisele seltskonnale, siis tuleb sinna tudengeid, kelle järele aitamisele kulub nii palju aega, et see muudab edasijõudnute kursuse pidamise küsitavaks. Eriti ettevaatlik tuleks olla inglisekeelsete kursuste puhul, mis on avatud Erasmus-tudengitele, kes ei vali seda mitte huvi pärast, vaid seetõttu, et neil lihtsalt pole muud asjalikku võtta. 
4. Kaasa teiste erialade ja instituutide õppejõude! Seda eriti juhul, kui tegemist on interdistsiplinaarse kursusega, siis on sul nii endal, kui tudengitel huvitav, kui saad kutsuda külalisõppejõude. Lisaks sellele soosib instituutide-vahelist koostööd ka kursusi välja valiv Akadeemia+ nõukogu.   
5. Kasuta võimalikult interaktiivseid ja tudengite uurimishuvi ergutavaid õpimeetodeid! Akadeemia+ kursusi pole soovitav planeerida klassikalises formaadis, kus on loengusari ja lõpus eksam. Kuna kursust võtavad eeldatavalt teemast sügavamalt huvitatud, uurimusliku orientatsiooniga, tudengid, siis parem on kasutada seminaride formaati ja eeldada tudengitelt rohkem iseseisva töö tegemist. „Pööratud klassiruum“ (kus tudengid uurivad teema kohta ise ja räägivad sellest kaastudengitele ja õppejõule), lühikesed uurimistööd ja ettekanded, seminaridiskussioonid, interaktiivsed e-õppe tööriistad, grupitööd – need kõik on õpimeetodid, mida võiks kaaluda. Samas, kindlasti on vajalik ka teatud arv sissejuhatavaid loengud, sest kogemus näitab, et tudengite eelteadmiste tase on vägagi erinev.  

 

 

Päisepilt: Heiko Kruusi