Doktoritöö: Eesti õed toetavad üha enam patsiendi terviklikku heaolu
Värske teadustöö näitab, et Eesti haiglaõdede roll on tervishoius viimase 30 aasta jooksul oluliselt laienenud. Õed tegutsevad iseseisvate otsustajatena ja toetavad üha enam ka patsientide terviklikku heaolu, mis loob silla tervishoiu ja sotsiaaltöö vahele.
Kui 1990. aastate lõpus käsitleti õdesid sageli arsti abilistena, siis tänaseks on neist kujunenud iseseisvad otsustusõigusega tervishoiutöötajad. Peale selle on õdede ravikeskne roll liikunud aina enam patsiendi tervikliku heaolu toetamise suunas. Lisaks füüsilisele õendusabile tegelevad õed järjest rohkem patsiendi vaimse tervise, sotsiaalsete ja eksistentsiaalsete vajaduste toetamisega.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Ulvi Kõrgemaa näitab doktoritöös, kuidas viimase kolme aastakümne jooksul on Eesti õendus arenenud ja loonud üha selgemalt silla tervishoiu ja sotsiaaltöö vahele.
Uuring kolmel ajajoonel näitab õdede muutunud identiteeti
Ulvi Kõrgemaa analüüsib doktoritöös õdede vaateid õenduse arengule Eestis aastatel 1999, 2009 ja 2021. Uuring põhineb kolmel korduva läbilõikega küsitlusuuringul haiglates töötavate õdede seas.
Uuringu tulemused näitavad, et õdede professionaalne roll ja identiteet on ajas selgelt tugevnenud. „Õed väärtustavad üha enam oma erialaseid teadmisi, haridust ja vastutust ning näevad end aktiivsete osalistena patsientide heaolu kujundamisel,“ tutvustab Kõrgemaa olulisi muutusi. Õendusabi ei piirdu enam üksnes raviprotsessi toetamisega, vaid hõlmab ka patsiendi toimetuleku, turvatunde ja elukvaliteedi teadlikku toetamist.
Eriti selgelt ilmneb muutus õe ja patsiendi suhte tähenduses. Uuringu järgi on ajas kasvanud arusaam, et kvaliteetne õendusabi eeldab usalduslikku ja järjepidevat suhet patsiendiga. „Oluliseks peetakse patsiendi kuulamist ja tema individuaalsete vajaduste märkamist,“ ütleb Ulvi Kõrgemaa. „Seetõttu peavad õed tähtsaks ka koostööd teiste spetsialistidega. Nii saab toetada patsienti tervikuna, mitte üksnes meditsiinilise diagnoosi kaudu.“
Töökeskkond mõjutab õendusabi kvaliteeti, töökoormus abi sisu
Doktoritöö toob esile ka, et õendusabi kvaliteet on seotud töökeskkonna ja organisatsioonikultuuriga. Õdede hinnangul sõltub töökorraldusest, ajakasutusest ja meeskonnatööst otseselt see, kui terviklikku ja patsiendikeskset abi on võimalik pakkuda. Kui töökeskkond toetab professionaalset otsustusruumi ja koostööd, on õendusabi sisukam ja toetab paremini patsientide heaolu.
Samas toovad õed esile, et suur töökoormus ja ajasurve mõjutavad otseselt õendusabi sisu. Kui töö on ajaliselt tugevalt piiratud, keskendutakse vältimatule ning vähem jääb võimalust süvenemiseks, suhtlemiseks ja patsiendi individuaalsete vajaduste märkamiseks. Nii tekib pinge õdede professionaalse arusaama ja tegeliku tööpraktika vahel.
Samm õenduse terviklikuks arenguks
Uurimus on ühiskondlikult oluline, sest rõhutab õenduse rolli tervishoiusüsteemi keskse osana ning toob esile vajaduse õenduse ja sotsiaaltöö tihedamaks lõimumiseks. Paljud patsiendi vajadused ei piirdu üksnes raviga – terviklik hooldus eeldab eri valdkondade teadlikku koostööd. See on oluline, et edendada inimkesksemat ja terviklikumat õendusabi Eestis.
Ulvi Kõrgemaa on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor. Ta läbis doktorantuuri Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli koostöölepingu alusel. See tähendab, et doktoritööna valmis uurimus partnerasutusele olulisel teemal.
Ulvi Kõrgemaa doktoritöö tulemused pakuvad olulist sisendit õdede hariduse ja töötingimuste arendamiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika kujundamiseks.
Doktoritöö kaitsmine
Ulvi Kõrgemaa on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant.
Tema doktoritöö teema on „Eesti haiglaõdede tagasivaade hariduse, töökeskkonna ja õenduse arengule läbi kolme aastakümne“.
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 23. jaanuaril 2026 kell 11.00 Tallinna Ülikooli saalis M648. Kaitsmist saab jälgida ja kraaditaotlejale küsimusi esitada ka Zoomi keskkonnas.
Doktoritöö juhendajad on Merike Sisask, Tallinna Ülikooli professor ja Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor.
Oponendid on Riina Kiik, Norra Teadus- ja tehnoloogiaülikooli professor ja Merle Varik, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
