Rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku professor Tiina Pajuste: iga inimene saab soostereotüüpide vähendamisse panustada
11. veebruaril tähistame ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist „Naised teaduses“ päeva. Milline on soostereotüüpide olukord teaduses ja kuidas on naisteadlased ja -eksperdid pildil meie avalikes debattides, räägib Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku professor Tiina Pajuste.
Millele tuleb sinu arvates „Naised teaduses“ päeval tähelepanu pöörata?
„Naised teaduses“ on päev, mis annab ülikoolidele ja teistele uurimisasutustele võimaluse enesereflektsiooniks – kas on loodud tingimused, mis võimaldavad kõikidel võrdselt avaldada arvamusi, teha iseseisvat uurimistööd, ühildada töö- ja pereelu ning saada kasu institutsioonis olevatest võimalustest? Oluline on mõelda ka sellele, kas on analüüsitud palgalõhe tekkimise struktuurseid põhjuseid ning mida saaks teha veel, et saavutada võrdsus töövaldkonnas.
Erinevad uuringud näitavad ka seda, et mida kõrgemat karjääriredeli pulka vaadata, siis seda vähem on seal naisteadlasi. Kindlasti mängivad ka selles probleemis oma rolli soostereotüübid ning raskused töö- ja pereelu ühildamisel.
Kui mõelda naiste esindatusele kõrgkoolides, siis tundub, et Tallinna Ülikooli eristub teistest – TLÜ-s on naisi rohkem. Samas on TLÜ erialad ka teiste ülikoolidega võrreldes pehmemad, mistõttu justkui kinnitaks ülikool stereotüüpi, et pehmed erialad on rohkem naiste pärusmaa. Kuidas sina sellesse suhtud?
Tõsi, üldarvudes on naisi Tallinna Ülikoolis teiste ülikoolidega võrreldes rohkem. Samas – mida kõrgemale ametiredelil vaadata, siis järk-järgult väheneb ka see protsent. See näitab selgelt, et ka Tallinna Ülikoolis tuleb järjepidevalt tähelepanu pöörata soolisele võrdõiguslikkusele.
Nii Eestis kui ka mujal maailmas seisneb probleem selles, et haridussüsteem suunab tüdrukuid eemale STEM (loodus- ja täppisteadused) valdkondadest. Ülikooli tasemel on selle probleemiga aga liiga hilja tegeleda. Alustada tuleb alushariduse analüüsimisest ning vajalike muudatuste sisseviimisest.
Analüütilise keemia kaasprofessor Ester Oras ütles möödunud aastal Sirbile, et „Naised teaduses“ päeva eesmärk on muu hulgas muuta naisteadlase rolli senisest atraktiivsemaks ja murda soostereotüüpe. Kuidas seda saavutada?
Soostereotüüpe on väga keeruline murda, kuid pisut lihtsam on nende tekkimist vältida. See tähendab, et keskmes peab olema see, kuidas lastele erinevaid ametikohti esitletakse, kuidas räägitakse soorollidest ning milliseid eeskujusid neile näidatakse. Iga inimene saab soostereotüüpide vähendamisse panustada, näiteks olles oma perele hea eeskuju.
Sina oled edukas naisteadlane, kelle valdkond on rahvusvaheline õigus ja julgeolek. Kuivõrd oled pidanud rinda pistma soostereotüüpidega?
Pean tõdema, et sõnaselgelt ei ole keegi mulle märkust teinud, justkui mu valdkond ei sobituks minu sooga. Küll aga olen enda teadusvaldkonna tutvustamise peale märganud korduvalt üllatust kaaskõnelejate silmis. Ka see võib olla mõnevõrra seotud soostereotüüpidega.
Miks peaks aga olema üllatav see, kui noor naine on pühendunud teadusele ning näiteks rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku valdkonnale? Eks osa on tingitud sellest, millega inimesed harjunud on – kui julgeoleku teemadel räägivad teleris enamasti vanemad meesterahvad, siis see jätab alateadvusesse oma märgi ja inimesed ootavad sama ka tulevikus. Seetõttu ongi oluline, et kõikide teemade diskussioonides on esindatud võimalikult erinevad inimesed, distsipliinid ning lähenemised.
Samas käsitleti Urmas Vaino saates „UV faktor“ just hiljaaegu välispoliitika ja julgeoleku teemasid ning kolm saatekülalist neljast olid naised. Mida see näitab ja kui murranguliseks seda tasub pidada?
Iga panus valdkonna analüüsi on oluline ning tihti on abiks, kui tuntud isikud võtavad endale aktiivse rolli ühiskondlikes diskussioonides. „UV faktori“ saade on peegeldus sellest, et Eesti ühiskonnas on rohkem hakatud tähelepanu pöörama tasakaalustatud aruteludele ning sellele, et mitmekülgsus paneelides tagab probleemide põhjalikuma käsitelu.
Kes naisteadlastest on sind inspireerinud?
Mul ei ole eeskujusid, kelle moodi proovin olla või kelle jalajälgedes käia. Minu jaoks on aga alati inspireeriv olnud Rosalyn C. Higgins, kes oli esimene naiskohtunik Rahvusvahelises Kohtus. Seda alles 1995. aastast. Ta oli ka selle kohtu esinaine aastatel 2006–2009. Enamik rahvusvahelise õiguse teadlasi unistab tööst Rahvusvahelises Kohtus ning tema panus kohtu arengusse on olnud märkimisväärne.
