Uus pilk demokraatlikule kodanikuharidusele
Kollokvium toob kokku riigi, kohalike omavalitsuste, koolide, teadlaste ja kogukondade esindajad, et otsida uusi lahendusi demokraatliku kodanikuhariduse arendamiseks ning omavalitsuspäevade korraldamiseks.
Tallinna Ülikoolis toimub 12. detsembril 2025 traditsiooniline aastat kokkuvõttev kollokvium „Uus pilk demokraatlikule kodanikuharidusele: teel jätkusuutlikele koostöö- ja korralduslahendustele riigi, omavalitsuse, kooli ja kogukonna partnerluses“, kuhu kogunevad riigi, kohalike omavalitsuste, teadlaste, koolide ja kogukondade esindajad ning kodanikuühiskonna eestvedajad.
Kollokviumiga märgitakse ühtlasi ära Muhu valla ja Kuressaare linna omavalitsusliku staatuse 35. aastapäev ning Omavalitsuspäeva 10. aastapäev.
Maailm, milles elame, nõuab üha paremini mõistetavat ja kaasavat kodanikuharidust. Kollokviumil arutatakse, kuidas koostöös riigi, kohalike omavalitsuste, teadlaste ja kogukondadega saame arendada ja rakendada tulevikku suunatud lahendusi, mis soodustavad aktiivset kodanikueluning vastutustundlikku osalemist demokraatlikus protsessis.
Tervitussõnavõttudega pöörduvad osalejate poole ka mitmed riigi ja omavalitsuste esindajad, sealhulgas (video tervitus) siseminister Igor Taro (TBC), Pipi-Liis Siemann, Riigikogu toetusrühma liige ja Türi vallavolikogu esimees, samuti Kaie Küngas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, Häli Allas Siseministeeriumist, Margit Düüna Eesti Vabaharidusliidust ning Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor.
Samuti tunnustatakse koostööpartnereid, nende seas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.
Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor tõdes, et Tallinna Ülikool on rikas ideede, sõprade ja kaasteeliste poolest. Ühine tahe ning tunne, et on võideldud olulise eesmärgi eest, teeb uhkeks. Lippu hoitakse teadmussiirdes kõrgel ka siis, kui suured mõtted maanduvad mõõdikute tasemele. Meie missioon on läbi tarkade valikute kohalikku elu paremaks muuta ja seeläbi toetada noori, et ka nemad tunneksid uhkust oma juurte üle, kuigi kogu maailm on neile avatud. On hea meel, et alguse saavad koostöölepingud Tallinna Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia vahel ning Tallinna Ülikooli ja Rakvere linna vahel. Lepingute eesmärgiks on koostöö arendamine, kasutades ülikooli teadlaste kompetentsi.
Triin Varek, Rakvere linnapea rõhutas, et Rakvere linnal on au ja vastutus korraldada järgmine üleriigiline omavalitsuspäev koostöös Tallinna Ülikooli ja MTÜga Polis.
Toimumispaik – Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru – on eriline keskkond, mis haakub suurepäraselt fookusteemadega: haridus, rahva- ja kõrgkultuur ning kodanikuharidus. Meie ühine eesmärk on pakkuda sisukat programmi, mis hõlmab nelja töötoa arutelusid ning toob kokku valdkonna spetsialistid, praktikuid ja kogukondade esindajaid.
Omavalitsuspäev Eestis on oluline, sest see rõhutab kohaliku omavalitsuse rolli demokraatia, kogukonnaelu ja avalike teenuste toimimises; annab võimaluse tunnustada omavalitsuse töötajaid ja valitud esindajaid; teha valdkondade ülest koostööd; edendada kohaliku identiteedi ja kogukonnatunnet. Mul on siiras heameel suurepärase koostöö üle Tallinna Ülikooli ja MTÜga Polis, kelle teadmus ja professionaalsus aitavad kujundada sisukaid arutelusid. Kodanikuharidus aitab mõista, kuidas ühiskond toimib ja kuidas igaüks saab panustada.
Rakvere ootab juba põnevusega rohket osavõttu 1.–2. oktoobril 2026!“
Sulev Lääne, aastalõpu kollokviumi traditsiooni algataja, Tallinna Ülikooli õppejõud ja MTÜ Polis president, märgib, et maailm on taas „katkiminemas“ ning sidusust saab hoida vaid avatud dialoogi ja sisulise kaasamisega. Vastuolud süvenevad nii riikide kui sotsiaalsete rühmade vahel ning infosõda rajaneb sageli hirmu külvamisele ja võõrandumisele avalikust võimust.
Tema sõnul tuleb probleeme ausalt tunnistada, mõista nende juurpõhjuseid ning seejärel koos riigi, kohalike omavalitsuste nende liitude, teadlaste ja kodanikuühiskonnaga liikuda lahenduste suunas. Keskseks väljakutseks peab ta noorte süsteemsemat kaasamist kodanikuks kasvamisse, sest sidusust ei loo olukord, kus ühel osal ühiskonnast on peamiselt õigused ja teisel kohustused ja vastutus. Lääne hinnangul on omavalitsuspäev kujunenud oluliseks foorumiks, kus eri osapooled saavad analüüsida tegelikke probleeme ning otsida ühiseid lahendusteid.
Ühiskonnateaduste instituudi direktor Tiina Pajuste märgib, et demokraatlik kodanikuharidus on tugeva ja sidusa ühiskonna alustala. Kollokvium toob kokku riigi, kohalike omavalitsuste, (üli)koolide ja kogukondade esindajad, et ühiselt mõtestada, kuidas kasvatada teadlikke, vastutustundlikke ja hoolivaid kodanikke. Ühiskonnateaduste instituut peab oluliseks olla selle dialoogi keskmes, pakkudes teaduspõhist tuge ja koostööplatvormi, kus teadmised, kogemused ja väärtused põimuvad ühise eesmärgi – demokraatliku ja jätkusuutliku Eesti – nimel.
Politoloogia professor Leif Kalev märgib, et kollokviumil käsitleme vastutustundlikku demokraatlikku kodanikuharidust ja selle korraldamist, tuginedes lõpujärgus olevate Democrat ja Democrat+ projektide tulemustele. Demokraatia nüüdisväljakutsed tõstatavad mitmesuguseid küsimusi, mille osas aitavad edasi kodanikupädevuste läbimõtlemine, interaktiivsete hariduslahenduste kujundamine ja kodanikuhariduse korraldajate koostöö. See on eriti oluline mitmete survete all olevas väikeses rahvusriigis, mis samas tahab olla ka vaba ja demokraatlik, sidus, uuendusmeelne ja arenguvõimeline.
Ailar Lyra, Maardu Linnavolikogu esimees sõnas, et aktiivse ja vastutustundliku ühiskonnaelus osalemise juured on kodanikuhariduses. Kogukonnaliikmete panus ühiskonnaeluarengusse tuleneb omandatud teadmistest, aga ka oskusest neid rakendada. Eelduse selleks loob igale indiviidile parim ainuomane vaimne ja füüsiline võimekus. 2026. aasta sügisel Maardus toimuval Harjumaa VI Omavalitsuspäeval käsitleme sellest lähtuvalt tervisedendust. Läbi arutelude on eesmärk jõuda vastusteni, kuidas saavad kohalik omavalitsus ja riik koostöös senisest enam inimeste elukvaliteedi tõsta.
Kollokviumi esimene pool keskendub kaasajastatud kodanikuhariduse eesmärkidele, väljakutsetele ja võimalustele. Teadlased ning praktikuid analüüsivad kodanikupädevuste seisu, kooli ja kogukonna koostöö vajadust ning rahvusvaheliste projektide (sh Euroopa Horisont ja Democrat+) kogemusi.
Esinejate hulgas on Aivar Kokk, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees; Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor ja mitmed teised ülikooli, riigi ja kohalike omavalitsuste esindajad sh Tallinna Ülikoolist: haridusuuringute dotsent Meril Ümarik; ajaloo didaktika külalislektor Hanna-Liis Kaarlõp; politoloogia professor Leif Kalev; MTÜ Polis president Sulev Lääne; nooremteadur Maarja Hallik. Samuti esinevad Rakvere linnapea Triin Varek; Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra; Harku vallavanem Katrin Krause; Rakvere riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Mihkel Kangur jt.
Pärast lõunapausi toimuvad töötoad, kus osalejad saavad panustada kahe võtmeteema arendamisse:
- Kohalik omavalitsus ja noorte osaluskogemuskodanikuhariduse vaates
- Kodanikuharidus formaalhariduses – aga lõimitult
Tegemist on praktiliste aruteludega, mille eesmärk on pakkuda omavalitsustele, koolidele ja kogukondadele uusi võimalusi noorte aktiivseks kaasamiseks ja kodanikupädevuste tugevdamiseks.
Kollokviumi teine osa keskendub Eesti XI Omavalitsuspäeva ja Harjumaa VI Omavalitsuspäeva ettevalmistamisele ning riigi, omavalitsuste ja ülikoolide koostöösuhetesüvendamisele.
Arutatakse teemasid nagu hariduse ja kultuuri roll omavalitsuste arengus ning tervisedenduse kaudu inimeste elukvaliteedi tõstmist.
Informatsioon Jüri Andreas Järviste, e-post juria@tlu.ee, telefon 5347 6350