Ajakirjandus

Ajakirjanduse õppe kestus on kolm aastat ja tegemist on päevaõppega, mis tähendab, et loengud toimuvad argipäevadel.

Bakalaureuseõppe eesmärk on anda baasteadmised ajakirjanduse alustest, žanritest, liikidest, ajakirjanduseetikast ja selle juriidilistest aspektidest. Samuti saab baasoskused moodsa ajakirjandusliku tehnoloogia kasutamiseks ja audiovisuaalsed baasoskused.

Õppekava eesmärkideks on:

• süvendada ajakirjandustööks vajalikke ja seda toetavaid humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke üldhariduslikke teadmisi;
• luua võimalused ajakirjandusalaste süvateadmiste ja esmaste erialaste oskuste ja pädevuste omandamiseks; 
• luua üliõpilastele võimalused esmaste töökogemuste omandamiseks nende endi poolt valitud meediakanalis; 
• kujundada valmisolek jätkuõppeks ning professionaalseks enesearendamiseks; 
• luua eeldused innovaatiliseks tegutsemiseks probleemide äratundmisel ja lahendamisel ajakirjanduse valdkonnas, uurimuste kavandamisel; 
• toetada kultuuriliste teadmiste ja eetiliste väärtuste arengut.

Õppekava koosneb eri moodulitest. 

Tutvu õppekavaga ÕISis

BFMi ajakirjandusõppe juhtivad õppejõud on ajakirjanik Külli-Riin Tigasson, Priit Hõbemägi, peatoimetaja staažiga meediaekspert; tuntud kolumnist Barbi Pilvre, pikaaegne teleajakirjanik ja nüüdne presidendi avalike suhete nõunik Indrek Treufeldt.

Külli-Riin Tigasson on ajakirjanikuna tegutsenud üle 20 aasta. Ta on seitse aastat töötanud Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhatajana, aastast 2015 Eesti Ekspressi ajakirjanik. 

Ta on ajakirjandust ja meediat õppinud Tartu ja Leipzigi ülikoolis. Aastatel 2013-2014 oli ta Berliini Vaba Ülikooli Euroopa ajakirjanduse residentuuri (EJF) stipendiaat. 

Uurijana on ta tegelenud poliitilise kommunikatsiooni ja poliitiliste kampaaniate uurimisega.

Priit Hõbemägi on tegutsenud ajakirjanduses üle 20 aasta ning töötanud kokku 15 aastat suurte Eesti ajalehtede - Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Õhtulehe peatoimetajana. Tema suur huvi on uus meedia ning ajakirjandusliku sisu digitaalse tootmise tehnoloogilised uuendused - praegusel ajal 360-kraadi video, mobiiliajakirjandus ja virtuaalne reaalsus. Meediakontsernis Ekspress Meedia viis ta läbi Eesti esimese supertoimetuse loomise, kus Eesti Päevalehe, Delfi, Eesti Ekspressi ja Maalehe toimetused ühendati üheks moodsaks ja suureks ajakirjanduslikuks organisatsiooniks. Tegevajakirjanikuna tegutseb ta Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen arvamuskülje ja raamatutoimetajana ning raadio Kuku ühiskondliku poliitilise saate Keskpäevatund saatejuhina. Ta on ka tuntud kolumnist.

2016. aastal pälvis Priit Hõbemägi Eesti Ajalehtede Liidu elutöö preemia.

Facebook
Twitter @priithobemagi

Indrek Treufeldt  on BFMi teleajakirjanduse dotsent. Lisaks on ta ka tuntud ajakirjanik ja saatejuht ERRis.

Tööd ajakirjanikuna alustas ta 1986. aastal Eesti Raadios. Treufeldt on olnud ka president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 2003-2007 oli ta ETV korrespondent Brüsselis.

2017. aastal tunnustati Indrek Treufeldti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. 2021. aastal suundus Indrek Treufeldt tööle Eesti presidendi Alar Karise avalike suhete nõunikuks.

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam koosneb motivatsioonikirjast (25%), esseest (25%) ja vestlusest (50%).

Essee

Kõik üliõpilaskandidaadid kutsutakse kirjutama ühiskonna ja meedia arenguid mõtestavat esseed. Essee kirjutatakse käsitsi kohapeal ja selleks on aega kuni kaks tundi. Essee teema selgub kohapeal (varasemate aastate esseede teemad on olnud näiteks „Ekraanid ja elu” ning „Ajakirjanik ja sõda”). Essee orienteeruv pikkus on kolm A4 lehekülge. Kaasa palume võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend. Kaasavõetud materjale ja internetti kasutada ei tohi. 

Esseed hindame 25 punkti süsteemis ja tulemuste põhjal koostame pingerea. Pingerea 65 paremat pääsevad sisseastumiskatsete II ehk vestlusvooru.

Essee hindamisel arvestame üliõpilaskandidaadi analüüsi- ja arutlusoskust, teksti loogilist sidustatust ning keelekasutust.

Motivatsioonikiri

Vestlusvooru kutsutud kandidaatide puhul jätkab komisjon hindamise teise etapiga, milleks on SAISis esitatud motivatsioonikirjade eest punktide andmine (nende kandidaatide puhul, kelle essee eest saadud punktid jätavad nad pingerea 65. kohast allapoole, komisjon motivatsioonikirju ei hinda). 

Motivatsioonikirjas (pikkus kuni 4000 tähemärki) peab üliõpilaskandidaat põhjendama oma erialavalikut ja kirjeldama ootusi ülikoolile. Varasemad ajakirjandusliku töö kogemused (nt koolilehe toimetamine) ei ole ajakirjanduse erialale kandideerimise eeltingimus, aga juhul kui kogemused on olemas, võib neidki kirjeldada motivatsioonikirjas. Motivatsioonikirjale võib, aga ei pea lisama viiteid varasematele ajakirjanduslikele töödele (nt link artiklile või videole).

Motivatsioonikirja hindamisel arvestame erialavaliku läbimõeldust ja põhjendatust ning eneseväljendusoskust. Motivatsioonikirja eest on võimalik saada kuni 25 punkti.

Vestlus

Vestlus on vastuvõtueksamite kolmas voor. Vestlused toimuvad ülikoolis kohapeal. Vestluse eest on võimalik saada kuni 50 punkti.

Vestluse hindamiskriteeriumid: ühiskonnas toimuva mõtestamise võimekus; eesti (ja ka muu maailma) ajakirjandusega kursis olek; eneseväljendusoskus (ja keelekasutus); üliõpilaskandidaadi motivatsioon ja probleemilahendamise oskus. Vestlusel võidakse küsida näiteks aktuaalsete sündmuste kohta või paluda lahendada mõnd tüüpilist ajakirjandustöös esile kerkivat probleemi. Vestlusel võidakse testida ka üliõpilaskandidaadi eetilist tundlikkust (ettevalmistavaks materjaliks võib lugeda näiteks “Praktilise eetika käsiraamatut” (koost. Kadri Simm, 2023)).

Komisjoni liikmed hindavad esseed, motivatsioonikirju ja vestlusi eraldi. Iga esseed hindab kaks komisjoni liiget. Nende antud hinnete põhjal koostatakse pingerida, mille 65 enim punkte saanud üliõpilaskandidaati kutsutakse vestlusele. Kõigi vestlusele kutsutud üliõpilaskandidaatide motivatsioonikirju loevad ja hindavad kõik komisjoni liikmed kokku lepitud hindamiskriteeriumide alusel. Ka vestlusel hindavad kõik komisjoni liikmed kõiki üliõpilaskandidaate eraldi. Lõplik punktisumma kujuneb komisjoni liikmete antud aritmeetilise keskmise alusel.

Sisseastumise üldine ajakava 2025

Vastuvõtueksami info ja kuupäevad

Millistel erialadel võib tööd leida?

Juba praktika ajal saavad üliõpilased iseseisvalt töötada meediaettevõtetes, kus on võimalus luua edasiseks tööks kasulikke kontakte. Usinamad õppijad võivad peale lõpetamist tööd leida reporteritena.

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõpe loob eeldused jätkata õpinguid magistritasemel, mille eesmärgiks on anda teoreetilisi süvateadmisi ajakirjandusest. Nüüdismeedia magistriõppe kava on üheks edasiõppimise võimaluseks Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis.

BFMi ajakirjanduse õppekava andis mulle aimu, et ajakirjandus ei lõppe seal, kus sulepea ots paberiga kohtub. Telestuudio- ja montaažitunnid tekitasid minus huvi videoajakirjanduse vastu ning nii maandusingi - pärast edukat praktikat Eesti Ekspressis - juba teise õppeaasta alguses Delfi TVs. Minu jaoks oli tähtis alustada erialase tööga varakult, mistõttu valisingi ülikooli, mis on kõigist suurtest meediamajadest mõne sammu kaugusel.

Delfi TVs olen saanud keskenduda lugude jutustamisele, mis paelub mind ajakirjanduse juures enim. Näiteks oleme vaadelnud, kui lihtne on kandideerida Ukrainas sõdiva agressorriigi armeesse või kes on igal meeleavaldusel kohal käivad sariprotestijad. Need lood pärjati kahel järjestikkusel aastal Aasta pressivideo preemiaga. Lisaks on mul olnud au pälvida 2022. aasta Bonnieri preemia laenuäri pahupoolest rääkiva videoloo eest. 

Ka raadioajakirjanduse tunnis õpitu ei jooksnud mööda külgi maha - seni ainsa välja antud Meedialiidu Aasta podcast'i tiitli pälvis minu Eesti Ekspressis ilmunud autorisaade "Vabaflow", muude toimetuste kõrvalt juhin ka oma muusikasaadet Raadio 2-s.

Lõpetasin BFMis ajakirjanduse õppekava 2024. aastal. Ajakirjanduse õppekavalt sain eelkõige baasteadmised, kuidas ajakirjanikuna tööd teha. Taavi Eilati “Uudiste aluse” aines õpitu on näiteks olnud hindamatu väärtusega. Kindlasti võtsin kaasa ka erialased kontaktid – nii õppejõudude kui ka kursusekaaslaste näol.

BFMi suur pluss on, et suur osa õppejõude on ka ise praktiseerivad ajakirjanikud või meediamaailmas töötavad inimesed. Neile on palju julgem professionaalses elus läheneda, kui oleme ülikoolis mõnes loengus juba tutvunud. Kursusekaaslastest on tänaseks saanud minu ametikaaslased, kellega on alati tore muljeid ajakirjandusest vahetada.

Paralleelselt õpingutega oli mul võimalik juba ajakirjanikuna ka kätt proovida. Erialane praktika avas mulle Postimehe Eesti uudiste toimetuse ukse. Hiljem sain koolis õpitu ja praktikal saadud töökogemuse tõttu võimaluse töötada Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste toimetuses. Endalegi üllatuseks töötan tegelikult alates õpingute teisest aastast järjepidevalt ajakirjanikuna ja see ongi minu jaoks suurim saavutus. Minu arust on see suur privileeg ajakirjanikutööd iga päev teha – ükski päev ei ole samasugune ja pidevalt saab oma mugavustsoonist välja astuda. Selle võimaluse eest olen ma väga tänulik.

Juba esimesel kursusel asusin tööle televisioonis. Töötasin üle kahe aasta Kanal 2-e uudistesaates "Reporter" assistendina ja tegin seal ka oma erialapraktika. Selle aja jooksul sain proovida teleajakirjaniku ametit ning näha kõrvalt televisiooni köögipoolt. Mul on olnud võimalus kohtuda paljude telenägudega, kelle kontaktid on nüüd ka minu telefonis olemas. Meedias töötades on kontaktid olulised ning olen neid aastatega juba palju kogunud ja kogun edasi. Hetkel töötan õpetajana – olen audiovisuaalse meedia õpetaja ning annan ka ajakirjanduse tunde. Lisaks kuulun PÖFF TV meeskonda toimetajana.

Ajakirjanduse õppekavalt võtsin kaasa uued sõbrad, väärtuslikud kogemused ja hea teadmistepagasi, millega edasi minna. BFMi ajakirjanduse eriala andis mulle teadmisi mitte ainult ajakirjanduse, vaid ka meedia ja ühiskonna kohta laiemalt. Ei pea kartma, kui sinust ei saa ajakirjanikku – selle eriala võlu seisneb just selles, et see aitab leida oma tee ja annab oskused meediavaldkonnas orienteerumiseks.

Olen uhke, et lõpetasin ajakirjanduse eriala väga edukalt ning suundusin kohe pärast bakalaureuseõpet edasi magistrisse televisiooni õppima. BFM andis mulle tuge ja enesekindlust oma unistuste elluviimiseks. Lisaks olen uhke, et saan nüüd oma kogemusi ja teadmisi noortega jagada. 

Lõpetasin ajakirjanduse bakalaureuse õppekava 2024. aasta suvel ja praegu töötan Delfi uudistetoimetuses reporterina ning olen üks Eesti Ekspressi podcast'i Rööprähklejad saatejuhtidest.

Esimene praktika oli mul kohe peale esimest aastat Eesti Ekspressis, peale teist aastat panin end proovile Delfi uudistetoimetuses ning peale kolmandat aastat suundusin sinna ka täiskohaga tööle. Võib öelda, et Delfi majast pole ma peale Eesti Ekspressi praktikat lahkunud.

Ajakirjanduse õppekava andis mulle tugeva põhja, et praegu meediavaldkonnas töötada ning kuigi töötan kirjutavas meedias, siis põhioskused on mul olemas tänu ülikoolile igas valdkonnas. Olen tööotsi teinud ka operaatorina ning ka monteerides tunnen end koduselt. Ülikool andis mulle kohe algul imelised sõbrad ning vajalikud kontaktid, et edasi liikuda ning end arendada. Saan öelda, et tasub igast võimalusest haarata, sest kunagi ei tea, kuhu see viib.

Lõpetasin BFMis ajakirjanduse eriala (cum laude) 2022. aastal. 

Pärast esimest õppeaastat läksin Eesti Päevalehte suvepraktikandiks ja pool aastat hiljem sai minust tegevajakirjanik Eesti Päevalehe nädalalõpulehes LP. Kolme tegutsemisaasta jooksul kõnetasid mind esiti konfliktsed ja laiemat uurimist vajavad teemad, mis pöörasid tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele, võimu kuritarvitamisele (sh seksuaalse ahistamise juhtumid) ja inimõigustele (sh vähemuste õigustele). Täna tegutsen vabakutselise ajakirjanikuna, olen koostööd teinud Levilaga ning minu fookus on suunatud uurivale ajakirjandusele.

Pean enda suuremateks saavutusteks lugusid, mis on jõudnud sadade tuhandete inimesteni ning millel on ühiskonnas suur mõju. Kuid ka bakalaureusetööd, mis saavutas Tallinna ülikooli teadustööde konkursil digi- ja meediakultuuri valdkonnas esimese koha.  

Ajakirjanduse õppekava andis mulle olulised baasteadmised, hulga häid sõpru ja kontakte ning avas ukse, millele poleks ise koputadagi osanud. 

Ajakirjandusõppest BFMis räägib meie tudeng Maria Rannaväli:

Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi valimine õpinguteks on parim otsus, sest:

• BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega. 
• BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui ka Eesti Kultuurkapitalilt. 
• Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas. 
• BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, kaasaegset telestuudiot, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest. 2021.–2022. õppeaastal toodavad meie II kursuse ajakirjandustudengid koostöös teiste erialade üliõpilastega oma telesaadet – Luna TV uudiseid, mis läheb eetrisse meie telestuudiost otsesaatena.
• BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.

Lina Žuravskaja

Õppenõustaja ja -spetsialist