Ajakirjanduse õppekava

Ajakirjandus

Ajakirjandus ja meedia on kõikjal. Nad arenevad peadpööritavas rütmis koos digitaalse maailmaga, kus 24 tundi ööpäevas käib põnev ja peatumatu tegevus. Visuaalsus ja digitaalsus, 360-kraadine video ja virtuaalne reaalsus - need ja paljud muud põnevad tehnoloogilised uuendused iseloomustavad tänast ajakirjandust.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 25

Õppevorm Päevaõpe

  • Kas oled uudishimulik ja armastad jutustada lugusid?
  • Meeldib kirjutada, luua paeluvaid videoid ja pildistada, blogida või väljendada oma seisukohta sotsiaalmeedias?
  • Kas Sul on oma arvamus ja Sa tahad seda kuuldavaks teha ning selle kaudu maailma paremaks muuta?

Kui nii, siis on ajakirjandusõpe Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis (BFM) Sinu jaoks õige valik!

Pakume tugeval professionaalsel vundamendil seisvat iseseisva identiteediga tänapäevast ajakirjandusõpet. Ja kuna kõik suured Eesti väljaanded, portaalid, tele- ja raadiojaamad asuvad BFMist mõne kilomeetri raadiuses, siis on loomulik, et võimalused seal ajakirjanikuna oma elu unistust täide viia on head.

Keda ootame õppima?

Ootame endi sekka õppijaid, kes tunnevad erksat huvi maailma asjade vastu, soovi ennast täiendada ning kes tahavad midagi head teha kas kogukonna, riigi või, miks ka mitte, maailma jaoks tervikuna. Ajakirjandus ongi koht, kus tegutsedes on võimalik maailma paremaks ja õiglasemaks muuta, kasutades nii arvutit, nutitelefoni, tahvelarvutit kui ka videokaamerat. Meie õpetame ajakirjanduslikel eesmärkidel käsitsema neid kõiki.

Õppekava edukaks läbimiseks on eelised noortel, kes on avara silmaringiga, väga hea analüüsivõimega ning kes oskavad end kirjalikult ja suuliselt väljendada heas emakeeles. Ajakirjandustöö eeldab ka ümbritseva suhtes uudishimu, küsimisjulgust, aktiivset eluhoiakut.

Miks tulla meile õppima?

Bakalaureuseõppe eesmärk on anda baasteadmised ajakirjanduse alustest, žanritest, liikidest, ajakirjanduseetikast ja selle juriidilistest aspektidest. Samuti saab baasoskused moodsa ajakirjandusliku tehnoloogia kasutamiseks ja audiovisuaalsed alusteadmised. Ajakirjanduse erialale õppima asumisel on Sul tulevikus võimalik anda oma panus professionaalse meedia kujundamisele Eestis. Ajakirjanikuna saad öelda sõna sekka, mõjutada või ka muuta kaaskodanike arvamust paljudes küsimustes.

Meile õppima tulles saad võimaluse ühitada meeldiv kasulikuga: õppida ning juba õpitut rakendada praktilises ajakirjandustöös nii tekstis, pildis, helis kui ka videos, kuna õppekava põhisuunaks on eesti ja vene keelt valdavate ajakirjanike ning toimetuste töötajate ettevalmistus tööks meedias.

Õppekava ja -ained

Ajakirjanduse õppe kestus on 3 aastat ja tegemist on päevaõppega, mis tähendab, et loengud toimuvad argipäevadel.

Bakalaureuseõppe eesmärk on anda baasteadmised ajakirjanduse alustest, žanritest, liikidest, ajakirjanduseetikast ja selle juriidilistest aspektidest. Samuti saab baasoskused moodsa ajakirjandusliku tehnoloogia kasutamiseks ja audiovisuaalsed baasoskused.

Õppekava eesmärkideks on:

  • süvendada ajakirjandustööks vajalikke ja seda toetavaid humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke üldhariduslikke teadmisi;
  • luua võimalused ajakirjandusalaste süvateadmiste ja esmaste erialaste oskuste ja pädevuste omandamiseks; 
  • luua üliõpilastele võimalused esmaste töökogemuste omandamiseks nende endi poolt valitud meediakanalis; 
  • kujundada valmisolek jätkuõppeks ning professionaalseks enesearendamiseks; 
  • luua eeldused innovaatiliseks tegutsemiseks probleemide äratundmisel ja lahendamisel ajakirjanduse valdkonnas, uurimuste kavandamisel; 
  • toetada kultuuriliste ja eetiliste väärtuste arengut.

Õppekava koosneb eri moodulitest. Tutvu õppekavaga ÕISis.

Õppejõud

BFMi ajakirjandusõppe juhtivad õppejõud on Priit Hõbemägi, peatoimetaja staažiga meediaekspert; tuntud kolumnist Barbi Pilvre, tegevajakirjanik ERRis Indrek Treufeldt.

Priit Hõbemägi on ajakirjanduse õppekava kuraator. Ta on tegutsenud ajakirjanduses üle 20 aasta ning töötanud kokku 15 aastat suurte Eesti ajalehtede - Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Õhtulehe peatoimetajana. Tema suur huvi on uus meedia ning ajakirjandusliku sisu digitaalse tootmise tehnoloogilised uuendused - praegusel ajal 360-kraadi video, mobiiliajakirjandus ja virtuaalne reaalsus. Meediakontsernis Ekspress Meedia viis ta läbi Eesti esimese supertoimetuse loomise, kus Eesti Päevalehe, Delfi, Eesti Ekspressi ja Maalehe toimetused ühendati üheks moodsaks ja suureks ajakirjanduslikuks organisatsiooniks. Tegevajakirjanikuna tegutseb ta Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen arvamuskülje ja raamatutoimetajana ning raadio Kuku ühiskondliku poliitilise saate Keskpäevatund saatejuhina. Ta on ka tuntud kolumnist.

2016. aastal pälvis Priit Hõbemägi Eesti Ajalehtede Liidu elutöö preemia.

Facebook
Twitter @priithobemagi


Barbi-Jenny Pilvre-Storgård on eesti ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud, XII Riigikogu ja XIII Riigikogu liige.

Ta kaitses 26. augustil 2011 Tartu Ülikoolis doktoritöö "Naiste meediarepresentatsioon Eesti ajakirjanduskultuuri ja ühiskonna kontekstis".

Barbi Pilvre on Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) dotsent. Varem oli Pilvre pikka aega ajakirjanik ajalehes Eesti Ekspress, sealhulgas kultuurilisa Areen juhataja ja arvamustoimetajana. Ta on sageli võtnud sõna soolisuse teemadel ning nimetanud ennast ise valvefeministiks, kellelt ajakirjanikud alatasa kommentaare küsivad.

 

Blogspot


 

Indrek Treufeldt  on BFMi teleajakirjanduse dotsent. Lisaks on ta ka tuntud ajakirjanik ja saatejuht ERRis.

Tööd ajakirjanikuna alustas ta 1986. aastal Eesti Raadios. Treufeldt on olnud ka president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 2003-2007 oli ta ETV korrespondent Brüsselis.

2017. aastal tunnustati Indrek Treufeldti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

 

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtueksam 100%

Kirjalik osa (I voor): essee. Essee teema selgub kohapeal. Kaasa palume võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend.

Essee - enda arvamus, mis peab olema argumenteeritud ja varustatud faktidega. Varem on teemaks olnud näiteks "Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud."

Suuline osa (II voor): vestlus. Vestlused toimuvad eranditult eesti keeles. Vestlusele pääsenute nimekiri avalikustatakse instituudi kodulehel.

Vastuvõtulävend on 65 palli.

NB! Täpset vastuvõtueksamite ajagraafikut vaata SIIT

 

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Juba praktika ajal saavad üliõpilased iseseisvalt töötada meediaettevõtetes, kus on võimalus luua edasiseks tööks kasulikke kontakte. Usinamad õppijad võivad peale lõpetamist tööd leida reporteritena.

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõpe loob eeldused jätkata õpinguid magistritasemel, mille eesmärgiks on anda teoreetilisi süvateadmisi ajakirjandusest. Nüüdismeedia magistriõppe kava on üheks edasiõppimise võimaluseks Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis.

Miks BFM?

  • Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi valimine õpinguteks on parim otsus, sest:

  • BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega. 
  • BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui ka Eesti Kultuurkapitalilt. 
  • Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas. 
  • BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, arvutiklasse, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest. 
  • BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.

 

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Lina Žuravskaja
E-post: linaz@tlu.ee
Telefon: +372 6199 564

PostiaadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 619 9900

E-post bfm@tlu.ee