Ristmeedia
Ristmeedia eriala ühendab audiovisuaalse sisu loomise, lugude jutustamise ja meediamajanduse. Õppes keskendutakse nii teooriale kui ka praktikale.
Õppekava keskmes on lugude jutustamine erinevates audiovisuaalsetes vormides, alates dokumentaal- ja lavastuslikest lugudest kuni sarjade, telesaadete, reklaamide ja muusikavideoteni. Õpingute jooksul keskendud kolmele põhielemendile: loo jutustamisele, loovusele ja projektide arendamisele. Seod teoreetilised teadmised praktilise filmi- ja teletootmisega ning omandad oskused töötada audiovisuaalse produktsiooni eri etappides.
Ristmeedia õppekava valides õpid jutustama lugusid, mis arenevad eri suundades ja kanduvad ühelt platvormilt teisele. Näiteks võib lugu alata filmina, jätkuda telesarjana ning jõuda lõpuks publikuni ka elava etendusena.
See õppekava sobib sulle, kui:
- sulle meeldib lugusid jutustada ja uusi ideid ellu viia;
- sind huvitab audiovisuaalse sisu loomine ning sooviksid seda õppida siduma trükimeedia, sündmuste, mobiilirakenduste, mängude ja sotsiaalmeediaga;
- tahad õppida tundma publikut ja meedia äripoolt;
- oled loov, aktiivne ja avatud uutele tehnoloogiatele.
Põhiainete hulka kuuluvad näiteks:
- Transmeedia projekt
- Heli lindistamine
- Kirjutamine transmeediale
- Kaameratöö
- Sissejuhatus ristmeediasse
- Multimeedia semiootika
- Meedia uuringud
- Meedia teooriad
Praktika
Praktika on õppekava kohustuslik osa ja toimub tavaliselt pärast teist õppeaastat. Praktika võib läbida Eestis või välismaal, omandades erialaseid kogemusi erinevates kultuuri- ja töökeskkondades. Soovitatavalt toimub praktika õppetöövälisel ajal (jaanuaris või suvel), et tudeng saaks täielikult erialasele kogemusele keskenduda.
Tüüpilised praktikakohad on turundus- ja loovagentuurid, filmi- ja audiovisuaaltootmisettevõtted, suhtekorraldus- ja kommunikatsiooniagentuurid, meediaorganisatsioonid, digisisuettevõtted, kultuuriasutused, iduettevõtted ning teised ristmeedia, kommunikatsiooni ja loojutustamisega tegelevad organisatsioonid.
Praktika annab võimaluse rakendada oma teadmisi ja oskusi professionaalses keskkonnas, panustada päris projektidesse, luua erialaseid kontakte ning täiendada portfooliot.
Tudeng saab valida oma erialaste huvidega sobiva organisatsiooni, eeldusel et praktika hõlmab ristmeedia, meedia, kommunikatsiooni või loomemajandusega seotud tegevusi.
Erasmus+ vahetusõpingud
Erasmus+ kaudu saad minna vahetusõpingutele Tallinna Ülikooli partnerülikoolidesse nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopa Liitu. Vahetusõpinguteks saad taotleda ka Erasmus+ stipendiumi.
Õpingute lõpetamine
Õpingud saab lõpetada kahel viisil: loomingulise lõputöö või klassikalise akadeemilise uurimistööga.
Loominguline lõputöö koosneb kolme õppeaasta jooksul valminud loominguliste ja erialaste tööde portfooliost ning sellel põhinevast akadeemilisest refleksioonist. Teise võimalusena saab tudeng läbi viia akadeemilise uurimisprojekti ja koostada traditsioonilise uurimuspõhise bakalaureusetöö.
Karjäärivõimalused
Lõpetajaid ootavad innovaatilisi meedialahendusi pakkuvad ettevõtted, mille hulka kuuluvad:
- telekommunikatsioonifirmade sisuteenuste arendajad,
- meediaettevõtete digimeedia spetsialistid,
- reklaamiagentuuride loovtöötajad,
- interaktiivsete meedialahendustega seotud töökohad filmitootmisettevõtetes jpm.
Pärast bakalaureuseõpet saad jätkata õpinguid Nüüdismeedia, Dokumentaalfilmi või Kommunikatsioonijuhtimise magistriõppes. Tutvu ka teiste Tallinna Ülikooli magistriõppe võimalustega!
Tutvu vilistlastega
Tudengielu ja õppekeskkond
Tallinna Ülikoolis saad tegeleda spordi, muusika ja tantsuga ning liituda erinevate klubide ja kultuurikollektiividega. BFMis tegutseb üliõpilasnõukogu Meedium, mis korraldab üritusi ja aitab kujundada aktiivset tudengielu. Igal aastal toimub ka tudengifilmide festival Best of BFM ehk BOB, kus linastuvad tudengite filmid, muusikavideod, reklaamid ja teised audiovisuaalsed tööd ning parimaid tunnustatakse auhinnagalal.


Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis on tudengite kasutada professionaalsed stuudiod ja nüüdisaegne filmi- ja helitehnika. Õppetöös saad kasutada filmipaviljoni, telestuudiot, helistuudioid, montaaži- ja värvimääramisruume ning video-, heli- ja valgustehnikat. Lisaks on instituudis Supernova 4K-kino.


Tutvu õppejõududega

Alessandro Nanì
ristmeedia dotsent
Alessandro Nanì on Ristmeedia õppekava
kuraator. Ta õpetab ristmeedia ja
transmeedia loojutustamist nii BA kui ka
MA tasemel.
Nanìl on doktorikraad meedia alal
ning talle huvipakkuvaiks
uurimisvaldkondadeks on televisioon,
publik ja ristmeedia. Osana oma
akadeemilisest panusest
tegutseb ta ECREA (European
Communication Research and
Education Association) alamsektsiooni
Audience and Reception Studies
aseesimehena.
2014-2019 oli ta Cross Motion (CM)
projekti projektijuht. CM on Interregi Läänemeremaade Regiooni ja Euroopa Liidu Policy Area Culture Flagship projekt, mille eesmärgiks on tuua kokku digitaalne kultuuripärand ja mängud ning need teiste sektorite heaks tööle panna.

Neveli Niit
ristmeedia külalislektor
Neveli Niit on ristmeedia bakalaureuse-
õppekava külalislektor. Ta õpetab
ristmeedia produktsiooni. Neveli on
õppinud Euroopa parimatelt ettevõtjatelt
ning võitnud mitmeid ärikiirendeid Eestis
ja Soomes. Ta on õppinud Tallinna
Ülikoolis audiovisuaalset meediat ning
TalTechis turundust ja teenusejuhtimist.
Tänu sellele kõigele on ta omandanud
ainulaadse loojutustamise oskuse,
Neveli oskab luua sõnumeid, mis
haaravad publikut. Igapäevatööna loob
ta uuenduslikke digiteenuseid erinevatele ettevõtetele ja avalikule sektorile, luues silda ettevõtte vajaduste ja klientide soovide vahel.

Michael Keerdo-Dawson
audiovisuaalse jutuvestmise lektor
Dr Michael Keerdo-Dawson alustas BFMis tööd 2015. aastal. Dr Michael Keerdo-Dawson on auhinnatud Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi
audiovisuaalse jutuvestmise lektor, kes on spetsialiseerunud eksperimentaalsetele lähenemistele stsenaariumikirjutamisel, jutuvestmisel ja filmitootmisel. Tal on doktorikraad audiovisuaalsete kunstide ja meediauuringute alal ning kahe aastakümne pikkune kogemus filmi- ja televisioonitööstuses. Ta on kirjutanud ja lavastanud mainekatele filmifestivalidele valitud lühi- ja mängufilme.
Veeda päev üliõpilasena!
Kui soovid enne kandideerimist saada parema ettekujutuse õppekavast, õppekeskkonnast ja tudengielust, tule tudengivarjuks. Nii saad osaleda loengutes, seminarides või praktikumides, tutvuda tudengite ja õppejõududega ning küsida otse kõike, mis sind ülikooli ja eriala kohta huvitab.
Vastuvõtutingimused
Üldised nõuded
-
Erialale kandideerimise aluseks on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.
-
Kandideerimiseks on vajalik inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel vastavalt võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale.
Vastuvõtueksamite info ja ajakava
Vastuvõtueksam
Vastuvõtt toimub kolmes etapis:
1. Audiovisuaalne CV – 30%
Lisa avaldusele SAISis kuni 3-minutiline ingliskeelne audiovisuaalne CV. Tutvusta ennast ja selgita, miks soovid ristmeediat õppida. Laadi video veebiplatvormile, näiteks YouTube’i või Vimeosse ning lisa avaldusele selle link.
Soovitav on lisada oma varasemate loovtööde portfoolio: näiteks videod, veebilehed, animatsioonid, 3D-kujundused või muusika.
2. Loovülesanne – 20%
Loo vähemalt kahe tegelasega lugu, millel on selge algus, keskpaik ja lõpp. Alguses tutvusta loo maailma, peategelasi ja nende eesmärke. Keskosas arenda sündmustikku, konflikti ja tegelasi. Lõpus lahenda konflikt ning võimaluse korral paku emotsionaalset pingelangust.
Vali loovülesande teemaks üks kahest: üksildus või segadus.
Esita lugu vähemalt kahe meediumi kombinatsioonina. Võid kasutada näiteks teksti, fotosid, maale või joonistusi, heli (nt taskuhäälingut), animatsiooni või videot. Näiteks võid ühendada lühijutu animatsiooniga või taskuhäälingu fotoseeriaga.
Koonda valitud meediumid üheks tervikuks. See võib olla võrguväline lahendus, näiteks teksti, pilte ja linke sisaldav PDF või veebilahendus, näiteks sotsiaalmeedialeht või audiovisuaalne teos.
3. Intervjuu – 50%
Viimases etapis toimub intervjuu. Individuaalse vestluse aja saab kandidaat meili teel avalduse esitamise järel.
Hindamiskriteeriumid
- Audiovisuaalses CV-s presenteeritav crossmediality, loojutustus, heli ja foto kvaliteet.
- Loovülesandes loojutustuse koherentsus, dramaturgiline ülesehitus.
- Intervjuul oskus mõista küsimusi ja neile vastata selgelt, teadlikult ja sidusalt.
Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokku lepitud kriteeriumite alusel. Lõplik hinne moodustub kõikide komisjoniliikmete hinnetest.
Audiovisuaalne CV ja loominguline ülesanne tuleb saata avaliku (ei vaja vaatamiseks juurdepääsutaotlust) Google Drive lingina. Drive'i link tuleb lisada pdf-faili ning lisada kandideerimisavaldusele SAIS-is.
Näidisküsimused
Küsimused sõltuvad esitatud materjalide spetsiifikast, kuid üks võimalikest küsimustest võib olla: miks otsustasid just antud meediumit kasutada oma audiovisuaalses CV-s (nt miks otsustasid animatsiooni kasuks)? Milline on protagonisti ja antagonisti suhe sinu loos?
Kas lõpetasid gümnaasiumi kuldmedaliga, saavutasid kõrge koha olümpiaadil või said väga head riigieksamitulemused? Vaata, kas saad kandideerida eritingimustel.
Kontakt
Crisely Apri
Õppenõustaja ja -spetsialist