Audiovisuaalkunstid ja meediauuringud

Õppekava võimaldab doktoriastmel õpinguid kahe suunal - loovpraktika põhised audiovisuaalkunstide uuringud ning empiirilised meediauuringud. Õppekava fookuses on kaasaegsemad meedia- ja audiovisuaalkunstide vormid ja nähtused, ennekõike meedia tootmise ja sisuuuringud. Erilise tähelepanu all on meedia ja kunstide muutumisprotsessid. Võimalik on uurida meedia muutumist ja audiovisuaalkunste ka teistel ajastutel.

Õppetase Doktoriõpe

Õppe kestus 4 aastat

Õppekeel Eesti keel Inglise keel

Õppekohtade arv 4

Audiovisuaalkultuuri ja –tööstuse roll kaasaegses ühiskonnas on tõusuteel ning BFM on Eestis audiovisuaalkultuuri arendamise osas erivastutusega institutsioon. Sestap, kuigi õppekava on kavandatud distsiplinaarsete lähenemiste osas mitmekesisena, paneme eraldi rõhu audiovisuaalkultuuri ja kaasegse digikultuuri teemadele ning käsitleme seda ennekõike humanitaarteaduslikest perspektiividest, kuid edendades samas interdisplinaarset dialoogi ka teiste lähemistega, eriti majandusteaduslike lähenemistega meediale ja audivisuaalsektorile. Olulise tähelepanu all saab olema ka kaasaegse meedia roll õppimises ja õpetamises ning ka meedia ja audiovisuaakultuuri kirjaoskuse ja didaktika küsimused.

Õppekaval on kaks paralleelset põhieesmärki:

  • toetada akadeemilisele teadustööle orienteeritud doktorantide iseseisvate doktoriuuringute teostamist nüüdismeedia ja -kultuuri suunal, ennekõike digi- ja audiovisuaalmeedia valdkondades ning selleks vajalike teadmiste ja oskuste arenemist tipptasemele; 
  • toetada otsinguliste meedia- ja filmikunstiprojektide teostamist praktilist laadi doktoriuurimustena ning selleks vajalike teadmiste ja oskuste arengut tipptasemele. 

Mõlemat tüüpi doktoriuurimuste puhul toetab õppekava doktorantide ettevalmistust edasiseks karjääriks õppejõu ja teadurina arendades selleks pedagoogilise töö ning teaduskorralduse pädevusi.

Loomepõhise doktoritöö keskseks ideeks on, et ka loovtöö on uuringuline, vaid teiste vahendite ja modaalsustega teostatav uuring ja/või eksperiment. Antud õppekava kontekstis võivad uurimistöö sisuks olla kas vormiarendused, loome- või tootmismeetodite uuringud või ka kultuurilise või ühiskondliku reaalsuse avamine teiste (ennekõike audiovisuaalsete) representatiivsete vahenditega kui kirjalik argumentatsioon. 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
  • Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
  • Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
  • Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

  • Sissejuhatus meedia ja audiovisuaalkunstide uuringutesse
  • Innovatsioonipraktikad meedias ja kunstides
  • Transmeedia
  • Filmiteooria
  • Meedia evolutsioon
  • Loovuse teooriad
  • Audiovisuaalkunstide eriseminar
  • Meediauuringute eriseminar

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Nii õppekava vastutavad õppejõud kui ka teised õppekava õpetamisel osaliselt kaasa löövad õppejõud on rahvusvaheliselt hästi võrgustunud ning teostavaid uuenduslikke uuringuid. Katrin Tiidenberg on Association of Internet Research juhatuse liige. Ulrike Rohn on Euroopa Meediamajanduse ja –juhtimise Assotsiatsiooni president ning teadusajakirja Journal of Media Business Studies toimetaja, Indrek Ibrus on Euroopa Komisjoni meedia- ja kultuuripoliitikas nõustava võrgustiku EENCA liige, Eva Näripea on ajakirja Studies in Eastern European Cinema (Routledge) toimetuskolleegiumi liige jne. BFMi teadurid ja õppejõud on värskelt võitnud mitmeid Euroopa Liidu rahastusega teadus- ja arendusprojekte. Neis projektides saavad kaasa lüüa ka doktorandid. Ka edasine aktiivne rahvusvaheline tegevus uuenduslike uurimisprojektide algatamisel aitab hoida ka doktoriõppekava uuenduslikul kursil.


Indrek Ibrus on MEDITi juht ja meediainnovatsiooni professor BFMis. Ta on doktorantuuri lõpetanud London School of Economics and Political Science ja Oslo ülikoolis saanud MPhil kraadi. Ta algatas Ristmeedia tootmise MA õppekava BFMis ning töötas veel hiljuti kaks aastat Kultuurinimisteeriumis audiovisuaalnõunikuna. Viimasega seoses oli ta ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni audiovisuaalses töögrupis. Hetkel on ta ka Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu liige.

Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal.

ETISe viide.

 


Dr. Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent ja Aarhus Ülikooli Kommunikatsiooni ja Kultuuri instituudi järeldoktor) on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija ning õppejõud nii Eestis kui mujal. Tiidenbergi teadustöö uurib identiteete, kogukondi ja norme, ning visuaalset sisuloomet ja enesepresentatsiooni sotsiaalmeedias. Ta panustab ka visuaalsete uurimismeetodite ja uurimiseetika arendamisele; ning tema selfie-kultuuri alased publikatsioonid on kõrgelt tsiteeritud. Tiidenberg on Eesti Teaduste Akadeemia Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige, Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse liige ning Rahvusvahelise Internetiuurijate Assotsiatsiooni (Association of Internet Researchers) juhatuse liige. Tiidenberg on hiljuti avaldanud eestikeelse sotsiaalmeedia raamatu "Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?".


 


Pia Tikka


Eva Näripea


Riho Västrik


Indrek Treufeldt on BFMi teleajakirjanduse dotsent. Lisaks on ta ka tuntud ajakirjanik ja saatejuht ERRis.

Tööd ajakirjanikuna alustas ta 1986. aastal Eesti Raadios. Treufeldt on olnud ka president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 2003-2007 oli ta ETV korrespondent Brüsselis.

2017. aastal tunnustati Indrek Treufeldti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.


Dirk Hoyer on Saksamaal sündinud filmitegija ja -teadlane. Oma magistrikraadi on ta saanud Sorbonne'i ülikoolist ning PhD Aalto ülikoolist. 

Dirk on mitme täispika filmi ning  dokumentaalfilmi autoriks. Oma uurimustöös keskendub ta Eesti 90ndate kinole, Dimitri Kirsanoffile, poliitilise kujutluse rollile kaasaegses kultuuris ning loojutustuses.

ETISe viide

IMDB viide


Dotsent Andres Jõesaar omab pikka töö- ja juhtimiskogemust ringhäälingu ja telekommunikatsiooni sektoris. 90te esimeses pooles oli ta üks eratelekanali Reklaamitelevisiooni AS käivitajatest ja juhtidest, hiljem TV3 AS-i tegevjuht. Aastatel 2000-2011 töötas ta Tele2 Eesti meediateenuste ja äriklientuuri direktorina. Samal perioodil oli ta paralleelselt ka ringhäälingunõukogu liige ning esimees. Jõesaar on olnud mitmete (sh Euroopa Nõukogu ja OSCE) töögruppide juht ja rahvusvaheline ekspert. Aastatel 2011-2018 juhtis ta Eesti Rahvusringhäälingu meediauuringute osakonda. Mitmete muude rahvusvaheliste tegevuste seas on ta ka Euroopa Ringhäälingute Liidu meediauurijate organisatsiooni (GEAR) liige. 2011. aastal kaitses Andres Jõesaar Tartu Ülikoolis doktoritöö ning talle omistati filosoofiadoktori kraad.

Õppekeskkond

BFM tervikuna on orienteeritud tudengite ettevalmistamisele tööks kaasaegses, dünaamiselt arenevas meediasüsteemis. Selle tõendiks on lisaks traditsioonilisematele filmi- ja televisioonierialadele ka näiteks ristmeedia või videomängutootmisele keskenduvad õppekavad ning hiljuti käivitunud Nüüdismeedia magistriõppekava. Kõik need õppekavad on doktoriõppekavale sisendiks ning sestap on ka selle fookuses suurel määral just uusimad meedia ja audiovisuaalkunstide vormid, küsimused meedia uuenemisest, meediaturgude kaasegsetest arengutest ning meediapoliitika reageerimisvõimalustest. 

Õppekava on ka orgaaniliselt sidestatud TLÜ Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskusega (MEDIT), mille fookuses on sarnaselt nüüdismeedia uuenemisprotsessid ja kaasaegne digikultuur. Nii MEDIT kui ka doktriõppekava on aga mõlemad otseselt Tallinna Ülikooli uue fookusvaldkonna “digi- ja meediakultuur” arendamise väljenduseks.

Vastuvõtutingimused

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

 

Doktoriõpe on mahult nelja-aastane. Doktoriõpe hõlmab doktoriuurimuse teostamist ning 60 EAP mahus õpingute läbimist

Kandidaadil peab olema:

  • magistrikraad või sellega võrdusustatud kvalifikatsioon;
  • ette näidata eesmärk ja plaan tulevasteks õpinguteks;
  • inglise keele oskus heal tasemel nii kõnes kui kirjas.

Taotlus

Kandideerimistaotlus tuleks kirjutada kas eesti või inglise keeles ning üles laadida kas SAISi (Eesti kodanikud) või DreamApply’sse (välismaalased). Taotlus peaks koosnema:

  • uurimisplaanist(maksimaalselt 5 lehekülge), mis omakorda koosneb:
  1. uurimustöö olulisuse põhjendusest;
  2. uurimustöö kirjeldusest, küsimustest, metodoloogiast ja uurimisstrateegiatest;
  3. nõutud õppeainete (60 EAP) läbimise ajalisestplaanist;
  4. doktoriuurimuse rahastusplaanist
  5. (kui on, siis) link lisamaterjalidele doktoriuurimusega seotud varasemate projektide/tööde kohta
  6. Potentsiaalsete juhendajate nimedest (kes on juhendamiseks oma nõusoleku andnud)
  • CVst (kui kandidaadil on portfoolio või koduleht varasemalt tehtud töödega, siis tuleks see CVga siduda).
  • Motivatsioonikiri, milles selgitus selle kohta, miks doktoriuurimustöö kohaks on valitud just Tallinna Ülikool ja antud doktoriõppe õppekava.
  • Koopia eelnevat haridust tõendavast dokumendist ja akadeemiline õiend.
  • Intervjuu kandidaatidega toimub 12. juulil.

Valik

Kandidaadid valitakse välja järgnevate kriteeriumite põhjal:

  • Projekti kvaliteet ja kuivõrd on võimalik see etteantud ajakava raames (nelja täiskoormusel õpitud aasta jooksul) ellu viia;
  • Uurimustöö kava kvaliteet, mis puutub teema piirangutesse, selle olulisusesse, originaalsusse, uurimisküsimustesse, seostesse ja olulisusesse valdkonna teadmistepagasi ja metodoloogiliste arengute osas;
  • Loominguliste projektide juhul kandidaadi sobivus loomingulise uurimustöö sooritamiseks ja võime uurimustööst kasu saada. 

Juhised doktoritöö uurimusplaani koostamiseks

Järgnevaid juhtnööre võib kasutada plaani koostamisel. Puudutada tuleks neid valdkondi, mis on teie uurimuse juures olulised.

Projekti pealkiri ja teesid

Pealkiri peaks tabama uurimisprojekti olemust. Teesides tuleks täpsustada oma uurimisküsimust ning lähenemist. Kuidas teemakäsitlus valdkonda arendab? Kas sel on mõju ja väljaspool akadeemilist sfääri? Milles seisneb selle olulisus, mis on ta sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, keskkondlik või muu tähtsus?
Teeside pikkus ei peaks ületama üht lehekülge.

Uurimisteema

Tutvustage oma põhilist uurimisküsimust. Mis on eesmärk ja hüpotees? Mis on alaküsimused?
Lisada tuleks taustainfot, sh viidata eelnevatele uurimustele sarnaste teemade kohta. Siinkohal võib jagada ka enda varasemaid töid käsiteldavas valdkonnas.

Metodoloogia / teoreetiline raamistik

Kirjeldage metodoloogiat, selgitage, miks see osutus valituks ning mil viisil seda kasutate. Kui te uurimus hõlmab endas andmete (näiteks fotode, audiovisuaalsete salvestiste, tekstide) kogumist ning analüüsi selgitage, mil viisil on plaanis neid koguda, hallata ja säilitada (näiteks intervjuud, küsimustikud). Avage nende tõlgenduseks kasutatavaid vahendeid.
Me ei eelda, et olete avaldust esitades peensusteni kursis teemadega, mis puutuvad näiteks avaandmetesse või andmete haldamise juriidilistesse ning eetilistesse küsimustesse. Piisab kui olete teemale tähelepanu pööranud ning arvestate andmehaldusega seonduvate küsimuste lahendamisse puutuvat.
Kui kavandate oma uurimustöö raames tegeleda loovtööga, siis esitage ka loovtöö plaan. Selgitage töö ulatust, produktsiooni praktilist plaani, kus ja millal kavatsete oma tööd esitada, mitu tööd on plaanis ning mis roll on neil te uurimuses.

Doktoriõppe ja –töö kava ja rahastus

Esitage doktoriõppe kava, mis hõlmab endas ainepunktide (60 ECTS) läbimist, kui palju aega kulub töö kirjutamisele ja võimalike loovtööde produktsioonile. Täiskoormusel õpe kestab 4 aastat, tehke vastav plaan. Hinnake oma aega realistlikult. Sobilik on kava planeerida akadeemiliste semestrite järgi (sügis ja kevad). 
Kava ei ole vaja esitada detailselt kursuse kaupa, piisab ainepunktide mahtudest. Näiteks: sügissemester 2019 – valdkonna uurimised, 20 ECTS.
Rahastus: teie plaan oma õpinguid rahastada mõjutab nende kestust. Esitage detailne rahastusplaan. Seda eriti produktsiooniplaanide (doktoriuurimuse loovtööde) juhtudel, mis tuleks esitada konkreetne eelarve ja võimalikud rahustusallikad.

Tulemused

Kirjeldage oodatavaid tulemusi ning nende olulisust. Võite esitada ka võimalikke praktilisi väljundeid oma uurimustöö tulemustele. Kas teil on publikatsioonide plaan või muud plaanid oma töö tulemuste vahendamiseks?

Viited

Nimekiri olulisimast kirjandusest. Nimetage vaid neid, mida plaanite kasutada. 

Võta ühendust!

Doktoriõppe spetsialist 

Eliisa Sokk 

aadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Sarnased erialad

Kultuuride uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuride uuringud on doktoriõppekava, kus on võimalik spetsialiseeruda mitmele kultuuride eri aspekte käsitlevale suunale, nagu kultuuriteooria, eesti kirjandus ja kultuur, ingliskeelsed kirjandused ja kultuurid, saksakeelsed kirjandused ja kultuurid, romanistika, vene kirjandus ja kultuur, Lähis-Ida ja Aasia kirjandus ja kultuur, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala

Infoühiskonna tehnoloogiad

Digitehnoloogiate instituut

TLÜ digitehnoloogiate instituut on ainus õppeasutus Eestis, mille fookuseks on nn “pehme” infotehnoloogia, hõlmates sotsiaalmeedia rakendusi, digitaalseid õpiökosüsteeme, interaktsioonidisaini, töökohapõhist õpet ja muid seonduvaid valdkondi.

Doktoriõpe
Inglise keel
Eesti keel
Vaata eriala