Audiovisuaalkunstid ja meediauuringud

Õppekava võimaldab doktoriastmel õpinguid kahe suunal - loovpraktika põhised audiovisuaalkunstide uuringud ning empiirilised meediauuringud. Õppekava fookuses on kaasaegsemad meedia- ja audiovisuaalkunstide vormid ja nähtused, ennekõike meedia tootmise ja sisuuuringud. Erilise tähelepanu all on meedia ja kunstide muutumisprotsessid. Võimalik on uurida meedia muutumist ja audiovisuaalkunste ka teistel ajastutel.

Õppetase Doktoriõpe

Õppe kestus 4 aastat

Õppekeel Eesti keel Inglise keel

Õppekohtade arv 4

Audiovisuaalkultuuri ja –tööstuse roll kaasaegses ühiskonnas on tõusuteel ning BFM on Eestis audiovisuaalkultuuri arendamise osas erivastutusega institutsioon. Sestap, kuigi õppekava on kavandatud distsiplinaarsete lähenemiste osas mitmekesisena, paneme eraldi rõhu audiovisuaalkultuuri ja kaasegse digikultuuri teemadele ning käsitleme seda ennekõike humanitaarteaduslikest perspektiividest, kuid edendades samas interdisplinaarset dialoogi ka teiste lähemistega, eriti majandusteaduslike lähenemistega meediale ja audivisuaalsektorile. Olulise tähelepanu all saab olema ka kaasaegse meedia roll õppimises ja õpetamises ning ka meedia ja audiovisuaakultuuri kirjaoskuse ja didaktika küsimused.

Õppekaval on kaks paralleelset põhieesmärki:

  • toetada akadeemilisele teadustööle orienteeritud doktorantide iseseisvate doktoriuuringute teostamist nüüdismeedia ja -kultuuri suunal, ennekõike digi- ja audiovisuaalmeedia valdkondades ning selleks vajalike teadmiste ja oskuste arenemist tipptasemele; 
  • toetada otsinguliste meedia- ja filmikunstiprojektide teostamist praktilist laadi doktoriuurimustena ning selleks vajalike teadmiste ja oskuste arengut tipptasemele. 

Mõlemat tüüpi doktoriuurimuste puhul toetab õppekava doktorantide ettevalmistust edasiseks karjääriks õppejõu ja teadurina arendades selleks pedagoogilise töö ning teaduskorralduse pädevusi.

Loomepõhise doktoritöö keskseks ideeks on, et ka loovtöö on uuringuline, vaid teiste vahendite ja modaalsustega teostatav uuring ja/või eksperiment. Antud õppekava kontekstis võivad uurimistöö sisuks olla kas vormiarendused, loome- või tootmismeetodite uuringud või ka kultuurilise või ühiskondliku reaalsuse avamine teiste (ennekõike audiovisuaalsete) representatiivsete vahenditega kui kirjalik argumentatsioon. 

2019. aasta sügisel kuulutatakse välja neli rahvusvaheliste uurimisprojektidega seotud doktorandikohta, kaks neist on seotud CUDAN projektiga ja kaks prof. Pia Tikka Mobilitas Pluss tippteadlase projektiga.

Lähem info

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
  • Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
  • Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
  • Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

  • Sissejuhatus meedia ja audiovisuaalkunstide uuringutesse
  • Innovatsioonipraktikad meedias ja kunstides
  • Transmeedia
  • Filmiteooria
  • Meedia evolutsioon
  • Loovuse teooriad
  • Audiovisuaalkunstide eriseminar
  • Meediauuringute eriseminar

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Nii õppekava vastutavad õppejõud kui ka teised õppekava õpetamisel osaliselt kaasa löövad õppejõud on rahvusvaheliselt hästi võrgustunud ning teostavaid uuenduslikke uuringuid. Katrin Tiidenberg on Association of Internet Research juhatuse liige. Ulrike Rohn on Euroopa Meediamajanduse ja –juhtimise Assotsiatsiooni president ning teadusajakirja Journal of Media Business Studies toimetaja, Indrek Ibrus on Euroopa Komisjoni meedia- ja kultuuripoliitikas nõustava võrgustiku EENCA liige jne. BFMi teadurid ja õppejõud on värskelt võitnud mitmeid Euroopa Liidu rahastusega teadus- ja arendusprojekte. Neis projektides saavad kaasa lüüa ka doktorandid. Ka edasine aktiivne rahvusvaheline tegevus uuenduslike uurimisprojektide algatamisel aitab hoida ka doktoriõppekava uuenduslikul kursil.


Indrek Ibrus

Indrek Ibrus

Meediainnovatsiooni professor, MEDITi juht, Õppekava kuraator

Indrek Ibrus on MEDITi juht ja meediainnovatsiooni professor BFMis. Ta on doktorantuuri lõpetanud London School of Economics and Political Science ja Oslo ülikoolis saanud MPhil kraadi. Ta algatas Ristmeedia tootmise MA õppekava BFMis ning töötas veel hiljuti kaks aastat Kultuurinimisteeriumis audiovisuaalnõunikuna. Viimasega seoses oli ta ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni audiovisuaalses töögrupis. Hetkel on ta ka Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu liige.

Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal.

ETISe viide.

 


 

Katrin Tiidenberg

sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent

Dr. Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent ja Aarhus Ülikooli Kommunikatsiooni ja Kultuuri instituudi järeldoktor) on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija ning õppejõud nii Eestis kui mujal. Tiidenbergi teadustöö uurib identiteete, kogukondi ja norme, ning visuaalset sisuloomet ja enesepresentatsiooni sotsiaalmeedias. Ta panustab ka visuaalsete uurimismeetodite ja uurimiseetika arendamisele; ning tema selfie-kultuuri alased publikatsioonid on kõrgelt tsiteeritud. Tiidenberg on Eesti Teaduste Akadeemia Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige, Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse liige ning Rahvusvahelise Internetiuurijate Assotsiatsiooni (Association of Internet Researchers) juhatuse liige. Tiidenberg on hiljuti avaldanud eestikeelse sotsiaalmeedia raamatu "Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?".


Ulrike Rohn

Ulrike Rohn

külalisprofessor, vanemteadur

 


Pia Tikka

Pia Tikka

Juhtivteadur

Dr. Pia Tikka on filmitegija ja EU Mobilitas juhtivteadur. Ta uurimisgrupp Enactive Virtuality uurib narratiivide ja kinematograafiliste süsteemide psühhofüsioloogilisi ning emotsionaalseid aluseid.

http://enactivevirtuality.tlu.ee/pia-tikka/


Riho Västrik

Riho Västrik

dokumentaalfilmi dotsent

Riho Västrik


indrek treufeldt

Indrek Treufeldt

TELEAJAKIRJANDUSE DOTSENT

Indrek Treufeldt on BFMi teleajakirjanduse dotsent. Lisaks on ta ka tuntud ajakirjanik ja saatejuht ERRis.

Tööd ajakirjanikuna alustas ta 1986. aastal Eesti Raadios. Treufeldt on olnud ka president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 2003-2007 oli ta ETV korrespondent Brüsselis.

2017. aastal tunnustati Indrek Treufeldti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.


Dirk Hoyer

Dirk Hoyer

audiovisuaalkunsti lektor

Dirk Hoyer on Saksamaal sündinud filmitegija ja -teadlane. Oma magistrikraadi on ta saanud Sorbonne'i ülikoolist ning PhD Aalto ülikoolist. 

Dirk on mitme täispika filmi ning  dokumentaalfilmi autoriks. Oma uurimustöös keskendub ta Eesti 90ndate kinole, Dimitri Kirsanoffile, poliitilise kujutluse rollile kaasaegses kultuuris ning loojutustuses.

ETISe viide

IMDB viide


andres jõesaar

Andres Jõesaar

meediapoliitika dotsent

Dotsent Andres Jõesaar omab pikka töö- ja juhtimiskogemust ringhäälingu ja telekommunikatsiooni sektoris. 90te esimeses pooles oli ta üks eratelekanali Reklaamitelevisiooni AS käivitajatest ja juhtidest, hiljem TV3 AS-i tegevjuht. Aastatel 2000-2011 töötas ta Tele2 Eesti meediateenuste ja äriklientuuri direktorina. Samal perioodil oli ta paralleelselt ka ringhäälingunõukogu liige ning esimees. Jõesaar on olnud mitmete (sh Euroopa Nõukogu ja OSCE) töögruppide juht ja rahvusvaheline ekspert. Aastatel 2011-2018 juhtis ta Eesti Rahvusringhäälingu meediauuringute osakonda. Mitmete muude rahvusvaheliste tegevuste seas on ta ka Euroopa Ringhäälingute Liidu meediauurijate organisatsiooni (GEAR) liige. 2011. aastal kaitses Andres Jõesaar Tartu Ülikoolis doktoritöö ning talle omistati filosoofiadoktori kraad.

Doktorandid

 Lühitutvustus

Töö keskendub reklaami loovlahenduse efektiivsuse uurimisele kommunikatsiooni eesmärkide täitmise vaatepunktist. Mille poolest erineb loovus reklaamis üldisest loovusest? Millal on üldse seda vaja? Esmane fookus on kaasaegsel teaduskirjandusel, püüdes leida ühtelangevusi ja erinevusi akadeemikute ja praktikute vaadetes. Teaduskirjanduse aluseks on reklaamialased rahvusvaheliselt enim tunnustatud teadusajakirjad, praktikute vaatepunkt tuleb Eesti pikaajalise kogemusega reklaamijatelt, loov- ja meediaagentuuride professionaalidelt. Järgmine etapp koondub loovlahenduse tõhususe parema mõõtmise otsingutele. Kuidas mõõta ja milline on erinevus alateadliku ja teadliku tähelepanu vahel tarbija kokkupuutel reklaamiga? Millised meetodid annavad täpsemad andmeid? Lahknevused tuntud ja uue loovlahenduse puhul. Reklaamikampaaniaga seotud agentide: reklaamiagentuuri, meediaagentuuri ja reklaamija omavahelise suhtluse mõju efektiivse loovlahenduse valmimise juures. Loovlahenduse väljakutsed fragmenteeruvas meediakeskkonnas.

Taust

Olen töötanud reklaamivaldkonnas 2000. aastast ja reklaamide mõju uurimisega tegelnud 2011. aastast. Enim olen uurinud efektiivsust välireklaamis, millele on viimastel aastatel lisandunud teiste meediakanalite uurimine. Reklaami uurimise juures huvitab mind kõige enam tarbija vastuvõtu aspekt.
 

Katrin Horma profiil Eesti Teadusinfosüsteemis

Miks BFM?

BFM on instituut, kus on ühendatud mitmesugused meediavormide uurimise valdkonnad, olles sellise laiahaardelisusega Eestis unikaalne institutsioon. Kogemusi ja teadmisi jagavad kõrge tasemega eksperdid eri maadest ja õpitavas püütakse hoida fookust kõige kaasaegsematel meediauurimise trendidel. Õppides praegu siin teist aastat, pean tunnistama, et see on osutunud oodatust mitutpidi huvitavamaks ja avaramaks.
 


 

Lühitutvustus

Uurimus soovib leida vastust küsimusele, kuidas luua audiovisuaalsele teosele metatasand (diegeetiline muusikarada), mis on võimeline mainstream-narratiivi kukutama, muutuma ise uueks tegelikkuseks? Kui mitut „tõe” tasandit vajab (või talub) vaataja, et kujundada oma hinnang ning hakata respekteerima nähtut kui absoluuti? Kas emotsiooni ja mõistuse vahekorda on võimalik teadlikult suunata ka siis, kui vaataja teab, et teda manipuleeritakse?

Taust

Mart Sander on pika karjääriga aktiivne ja tunnustatud muusik, kirjanik ja filmitegija.

Miks BFM?

Selle õppekava juures paelus mind võimalus ühendada oma kaks haridust – muusiku ja režissööri oma – ja uurida midagi, mida on võimalik teha ainult omades tõsist sisevaadet mõlemasse distsipliini.


Lühitutvustus

Kinematograafline virtuaalreaalsus on uus põnev viis lugude jutustamiseks. See ühendab endas tuttava audiovisuaalse loojutustamise ja virtuaalse reaalsuse. Kuna virtuaalreaalsuses jagab vaataja/kasutaja sama ruumi loo tegelastega on see vahetum, tekitab märksa tugevamaid emotsioone ja annab võimaluse tajuda kogu toimuvat reaalsemana. 

Kuna projekt otsib teadmisi võrdlemisi uues valdkonnas, on see kasulik nii akadeemilises kui praktilises plaanis. Teadmine, milliseid kinematograafilisi võtteid virtuaalreaalsuses kasutada, et vaataja võimalikult efektiivselt loosse haarata, annab võimaluse veelgi tõhusamalt ja tulemuslikumalt virtuaalreaalsuses lugusid jutustada. 

Taust

Olen omandanud nii bakalaureuse- kui magistrikraadi Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis produktsiooni- ja režii erialal. Televisioonitööd alustasin aga juba enne BFMi astumist ja olen siiani selles vallas teatud määral tegev. 

Olen olnud mitmete telesaadete ja -sarjade, reklaamide ja muusikavideote režissöör ja/või produtsent, produtseerinud Eurovision lauluvõistluse rahvuslikku eelvooru – Eesti Laulu – ning juhtinud Eesti Rahvusringhäälingu sotsiaalmeediat. 

Miks BFM?

Kuna Tallinna Ülikooli BFM on minu nö kodukool, siis selle valimine doktoriõpinguteks on igati loogiline valik, sest see pakub rahvusvaheliselt tunnustatud maailmatasemel audiovisuaalkunsti ja meediaharidust. 

Kuid mis veelgi olulisem - audiovisuaalkunstide ja meediauuringute doktoriastme õppekava, selle rahvusvahelise taustaga kõrgetasemelised professorid ja õppejõud ning kooli tehniline võimekus pakuvad mulle võimaluse tegeleda tehnoloogiliselt keeruka ja kunstiliselt nõudliku doktoriprojektiga. 

Ermo Säksi profiil Eesti Teadusinfosüsteemis


Lühitutvustus

Madise doktoritöö keskendub meedia ja muusikakultuuri vahelistele suhetele Eestis digiajastul. Täpsemalt huvitavad teda muusikakultuuri tähendusloomeprotsesid digitaalsetes sotsiaalvõrgustikes ja nende mõju muusikakriitikale, -ajakirjandusele ja -ettevõtjatele. Doktoritöö empiiriliseks aluseks on intervjuud muusikakriitikute, -ekspertide ja muusikaettevõtjatega ning sotsiaalmeedia sisu analüüs. Teoreetiliselt ühendab see eri lähenemisi sotsioloogia, meedia- ja kultuuriuuringute ning innovatsioonisüstemide uuringute valdkondadest.

Taust

Madisel on ajakirjanduse magistrikraad Tartu Ülikoolist ning ta on täiendanud end muusikasotsioloogia ja –esteetika alal Leedsi Ülikoolis. Madis on töötanud ERRi kultuuriportaalis toimetajana.

Miks BFM?

Minu uurimishuvist lähtuvalt tundus BFMi meediauuringute doktorantuur parim koht õpingute jätkamiseks, sest see võimaldab interdistsiplinaarset dialoogi eri uurimisvaldkondade vahel: kultuuriteooriast sotsioloogia ja kaasaegse digitaalse meediasüsteemi uuringuteni välja. Võimalus seminarides ja uuringuprojektides rahvusvahelise profiiliga teadlaskonnaga koostööd teha on seda kinnitanud.

Madis Järvekülje profiil Eesti Teadusinfosüsteemis


Lühitutvustus

Doktoritöö uurib tänapäeva mitmekesiste, digitaliseerunud ning sisuloojate ja tarbijate suhteid muutvate filmitarbimisharjumuste taustal filmi väärtusahela erinevate osapoolte vahelist dünaamikat, lähenedes filmide tootmisele, levitamisele, esitamisele ja tarbimisele mitmetasandilise auditooriumifookusega läbi kogu tootmis- ja tarbimisteekonna. Kuna projekt süveneb nii mikro-, meso- ja makrotasanditel praktikatesse, mida erinevad osapooled üksteise suhtes ja üksteisest mõjutatuna ette võtavad, on selle eesmärgiks ka tuua kokku mõisteid (sh. institutionalized audiences, imagined affordances, imagined audiences) auditooriumi- ja meediauuringutest, ambitsiooniga teha teooriainnovatsiooni. Projekti eesmärgiks on pakkuda teadmisi nii filmitööstuse toimijate ja filmiauditooriumite praktikaid ja suhteid kujundavatest tegevustest ning seega panustada valdkonda läbi vägagi relevantse auditooriumi fookuse. 

Taust

Sten on MEDITi nooremteadur ja BFMi doktorant. Tal on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia magistrikraad Helsingi ülikoolist, omades töökogemust haridusvaldkonnas ja kolmanda sektori digitaalsete teenuste tõhustamises. Kui Sten parajasti ei uuri Eesti filmi- ja meediavaldkonda, kirjutab ta iganädalaselt filmiarvustusi Eesti suurimatele väljaannetele. 

Miks BFM?

Peamisteks põhjusteks olid BFMi ainulaadne teadus- ja loometööd hõlmav positsioon Eesti audiovisuaalvaldkonnas, BFMi ja MEDITi kompetents meedia (-innovatsiooni, -evolutsiooni ja -kultuuri) uuringutes ning kaugele tulevikku ulatuv tahe panustada Eesti filmivaldkonda. 

Sten Kauberi profiil Eesti Teadusinfosüsteemis


Lühitutvustus

Teadlastelt oodatakse üha rohkem enda töö ja teaduse olemuse selgitamist avalikkusele, muu hulgas meedia vahendusel. Samal ajal on meediauuringutes esile kerkinud meediastumine teooria, mis analüüsib, kuidas meedia mõjutab ja muudab ühiskondlikke institutsioone, kes kasutavad seda avalikkuse tähelepanu võitmiseks. Minu doktoritöö toob need kaks lähenemist kokku ja uurib, kuidas mõjutab meedia vahendusel teaduse kommunikeerimine teadlaste hoiakuid, oskusi ja käitumist. Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 töörühma ja teiste Eesti avalikkuses nähtavate teadlaste näitel näitab doktoritöö, kuidas teadlased meediaoskusi õpivad ja millised on tagajärjed teadusele ja meediale, kui nad neid teaduskommunikatsiooni eesmärgil rakendavad.

Taust

Arko Olesk on töötanud teadusajakirjanikuna ja tal on teaduskommunikatsiooni magistrikraad Londoni Imperial College'ist. Ta õpetab Tallinna Ülikoolis teaduskommunikatsiooni ja osaleb teaduskommunikatsiooni alases Horisont 2020 projektis QUEST

Arko Oleski profiil Eesti Teadusinfosüsteemis

Õppekeskkond

BFM tervikuna on orienteeritud tudengite ettevalmistamisele tööks kaasaegses, dünaamiselt arenevas meediasüsteemis. Selle tõendiks on lisaks traditsioonilisematele filmi- ja televisioonierialadele ka näiteks ristmeedia või videomängutootmisele keskenduvad õppekavad ning hiljuti käivitunud Nüüdismeedia magistriõppekava. Kõik need õppekavad on doktoriõppekavale sisendiks ning sestap on ka selle fookuses suurel määral just uusimad meedia ja audiovisuaalkunstide vormid, küsimused meedia uuenemisest, meediaturgude kaasegsetest arengutest ning meediapoliitika reageerimisvõimalustest. 

Õppekava on ka orgaaniliselt sidestatud TLÜ Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskusega (MEDIT), mille fookuses on sarnaselt nüüdismeedia uuenemisprotsessid ja kaasaegne digikultuur. Nii MEDIT kui ka doktriõppekava on aga mõlemad otseselt Tallinna Ülikooli uue fookusvaldkonna “digi- ja meediakultuur” arendamise väljenduseks.

Vastuvõtutingimused

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

 

Doktoriõpe on mahult nelja-aastane. Doktoriõpe hõlmab doktoriuurimuse teostamist ning 60 EAP mahus õpingute läbimist.

Kandidaadil peab olema:

  • magistrikraad või sellega võrdusustatud kvalifikatsioon;
  • ette näidata eesmärk ja plaan tulevasteks õpinguteks;
  • inglise keele oskus heal tasemel nii kõnes kui kirjas.

Taotlus

Kandideerimistaotlus tuleks kirjutada kas eesti või inglise keeles ning üles laadida kas SAISi (Eesti kodanikud) või DreamApply’sse (välismaalased). Taotlus peaks koosnema:

  • uurimisplaanist (maksimaalselt 5 lehekülge), mis omakorda koosneb:
  1. uurimustöö olulisuse põhjendusest;
  2. uurimustöö kirjeldusest, küsimustest, metodoloogiast ja uurimisstrateegiatest;
  3. nõutud õppeainete (60 EAP) läbimise ajalisestplaanist;
  4. doktoriuurimuse rahastusplaanist
  5. (kui on, siis) link lisamaterjalidele doktoriuurimusega seotud varasemate projektide/tööde kohta
  6. Potentsiaalsete juhendajate nimedest (kes on juhendamiseks oma nõusoleku andnud)
  • CVst (kui kandidaadil on portfoolio või koduleht varasemalt tehtud töödega, siis tuleks see CVga siduda).
  • Motivatsioonikiri, milles selgitus selle kohta, miks doktoriuurimustöö kohaks on valitud just Tallinna Ülikool ja antud doktoriõppe õppekava.
  • Koopia eelnevat haridust tõendavast dokumendist ja akadeemiline õiend.
  • Intervjuu kandidaatidega toimub eelnevalt esitatud ning potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel. Intervjuu toimub individuaalselt iga doktorandiga eelnevalt kokku lepitud ajal.

Valik

Kandidaadid valitakse välja järgnevate kriteeriumite põhjal:

  • Projekti kvaliteet ja kuivõrd on võimalik see etteantud ajakava raames (nelja täiskoormusel õpitud aasta jooksul) ellu viia;
  • Uurimustöö kava kvaliteet, mis puutub teema piirangutesse, selle olulisusesse, originaalsusse, uurimisküsimustesse, seostesse ja olulisusesse valdkonna teadmistepagasi ja metodoloogiliste arengute osas;
  • Loominguliste projektide juhul kandidaadi sobivus loomingulise uurimustöö sooritamiseks ja võime uurimustööst kasu saada. 

Juhised doktoritöö uurimusplaani koostamiseks

Järgnevaid juhtnööre võib kasutada plaani koostamisel. Puudutada tuleks neid valdkondi, mis on teie uurimuse juures olulised.

Projekti pealkiri ja teesid

Pealkiri peaks tabama uurimisprojekti olemust. Teesides tuleks täpsustada oma uurimisküsimust ning lähenemist. Kuidas teemakäsitlus valdkonda arendab? Kas sel on mõju ja väljaspool akadeemilist sfääri? Milles seisneb selle olulisus, mis on ta sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, keskkondlik või muu tähtsus?
Teeside pikkus ei peaks ületama üht lehekülge.

Uurimisteema

Tutvustage oma põhilist uurimisküsimust. Mis on eesmärk ja hüpotees? Mis on alaküsimused?
Lisada tuleks taustainfot, sh viidata eelnevatele uurimustele sarnaste teemade kohta. Siinkohal võib jagada ka enda varasemaid töid käsiteldavas valdkonnas.

Metodoloogia / teoreetiline raamistik

Kirjeldage metodoloogiat, selgitage, miks see osutus valituks ning mil viisil seda kasutate. Kui te uurimus hõlmab endas andmete (näiteks fotode, audiovisuaalsete salvestiste, tekstide) kogumist ning analüüsi selgitage, mil viisil on plaanis neid koguda, hallata ja säilitada (näiteks intervjuud, küsimustikud). Avage nende tõlgenduseks kasutatavaid vahendeid.
Me ei eelda, et olete avaldust esitades peensusteni kursis teemadega, mis puutuvad näiteks avaandmetesse või andmete haldamise juriidilistesse ning eetilistesse küsimustesse. Piisab kui olete teemale tähelepanu pööranud ning arvestate andmehaldusega seonduvate küsimuste lahendamisse puutuvat.
Kui kavandate oma uurimustöö raames tegeleda loovtööga, siis esitage ka loovtöö plaan. Selgitage töö ulatust, produktsiooni praktilist plaani, kus ja millal kavatsete oma tööd esitada, mitu tööd on plaanis ning mis roll on neil te uurimuses.

Doktoriõppe ja -töö kava ja rahastus

Esitage doktoriõppe kava, mis hõlmab endas ainepunktide (60 ECTS) läbimist, kui palju aega kulub töö kirjutamisele ja võimalike loovtööde produktsioonile. Täiskoormusel õpe kestab 4 aastat, tehke vastav plaan. Hinnake oma aega realistlikult. Sobilik on kava planeerida akadeemiliste semestrite järgi (sügis ja kevad). 
Kava ei ole vaja esitada detailselt kursuse kaupa, piisab ainepunktide mahtudest. Näiteks: sügissemester 2019 – valdkonna uurimised, 20 ECTS.
Rahastus: teie plaan oma õpinguid rahastada mõjutab nende kestust. Esitage detailne rahastusplaan. Seda eriti produktsiooniplaanide (doktoriuurimuse loovtööde) juhtudel, mis tuleks esitada konkreetne eelarve ja võimalikud rahustusallikad.

Tulemused

Kirjeldage oodatavaid tulemusi ning nende olulisust. Võite esitada ka võimalikke praktilisi väljundeid oma uurimustöö tulemustele. Kas teil on publikatsioonide plaan või muud plaanid oma töö tulemuste vahendamiseks?

Viited

Nimekiri olulisimast kirjandusest. Nimetage vaid neid, mida plaanite kasutada. 

Projektid

2019. aastal kuulutatakse välja neli rahvusvaheliste projektidega seotud doktorandikohta, neist kaks audiovisuaalses digihumanitaarias ja kaks virtuaalreaalsuse narratsiooni ja interaktsiooni arenduses. Kohad täidetakse vaid sobivate kandidaatide leidudes.


 Kaks digihumanitaaria doktorikohta on:

  1. Data based studies of audiovisual heritage (film and television, projects could focus on their histories, their databases and corpora, their metadata, the ways databases and corpora represent or mediate history)
  2. Data usage in contemporary media organisations (media organisations in smaller countries preferred, projects could focus on their data collection and analytic practices and opportunities, analysis of related value propositions)

Need kaks doktoriõppe kohta on seotud CUDAN projektiga.

Huvi korral kontakteeruda: cudan@tlu.ee

Ja kaks doktorantikohta virtuaalreaalsuses audiovisuaalse narratsiooni ja interaktsiooni arenduses:

  1. Virtual reality/Augmented reality storytelling in immersive narrative environments, practice-based work requiring skills in working with game engines, 3D character animation, and/or 360 cinematic production. Programming skills are considered a plus.
  2. Biosensor-driven interaction between the participant and immersive narrative and/or virtual characters, requiring relatively advanced skills in programming, experience in conducting psychophysiological experiments is emphasised.

Need kaks doktoriõppe kohta on seotud prof. Pia Tikka Mobilitas Pluss tippteadlase projektiga.

Huvi korral kontakteeruda Pia Tikkaga.

Võta ühendust!

 

Doktoriõppe spetsialist 

Katrin Iisma

aadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Sarnased erialad

Kultuuride uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuride uuringud on doktoriõppekava, kus on võimalik spetsialiseeruda mitmele kultuuride eri aspekte käsitlevale suunale, nagu kultuuriteooria, eesti kirjandus ja kultuur, ingliskeelsed kirjandused ja kultuurid, saksakeelsed kirjandused ja kultuurid, romanistika, vene kirjandus ja kultuur, Lähis-Ida ja Aasia kirjandus ja kultuur, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala

Infoühiskonna tehnoloogiad

Digitehnoloogiate instituut

TLÜ digitehnoloogiate instituut on ainus õppeasutus Eestis, mille fookuseks on nn “pehme” infotehnoloogia, hõlmates sotsiaalmeedia rakendusi, digitaalseid õpiökosüsteeme, interaktsioonidisaini, töökohapõhist õpet ja muid seonduvaid valdkondi.

Doktoriõpe
Inglise keel
Eesti keel
Vaata eriala