Audiovisuaalkunstid ja meediauuringud

Õppekava võimaldab doktoriastmel õpinguid kahel suunal - loovpraktika põhised audiovisuaalkunstide uuringud ning empiirilised meediauuringud. Õppekava fookuses on kaasaegsemad meedia- ja audiovisuaalkunstide, sh filmikunsti ja televisioonikultuuri vormid ja nähtused, ennekõike tootmise ja sisuuuringud. Võimalik on uurida meedia muutumist ja audiovisuaalkunste ka teistel ajastutel.

Õppetase Doktoriõpe

Õppe kestus 4 aastat

Õppekeel Eesti keel Inglise keel

Õppekohtade arv 2

Audiovisuaalkultuuri ja –tööstuse roll kaasaegses ühiskonnas on tõusuteel ning BFM on Eestis audiovisuaalkultuuri arendamise osas erivastutusega institutsioon. Sestap, kuigi õppekava on kavandatud distsiplinaarsete lähenemiste osas mitmekesisena, paneme eraldi rõhu audiovisuaalkultuuri ja kaasegse digikultuuri teemadele ning käsitleme seda ennekõike humanitaarteaduslikest perspektiividest, kuid edendades samas interdisplinaarset dialoogi ka teiste lähemistega, eriti majandusteaduslike lähenemistega meediale ja audivisuaalsektorile. Lisaks kaasaegsetele vormidele on meil eritähelepanu ka väljakujunenud audiovisuaalkultuuri vormid - filmikunst ja televisioon. Toetame eriti Eesti filmi- ja telekultuuri uuringuid. Lisaks on tähelepanu all ka filmi ja meedia roll õppimises ja õpetamises ning ka meedia ja audiovisuaakultuuri kirjaoskuse ja didaktika küsimused.

Õppekaval on kaks paralleelset põhieesmärki:

  • toetada akadeemilisele teadustööle orienteeritud doktorantide iseseisvate doktoriuuringute teostamist nüüdismeedia ja -kultuuri suunal, ennekõike digi- ja audiovisuaalkultuuri valdkondades ning selleks vajalike teadmiste ja oskuste arenemist tipptasemele; 
  • toetada otsinguliste meedia- ja filmikunstiprojektide teostamist praktilist laadi doktoriuurimustena ning selleks vajalike teadmiste ja oskuste arengut tipptasemele. 

Mõlemat tüüpi doktoriuurimuste puhul toetab õppekava doktorantide ettevalmistust edasiseks karjääriks õppejõu ja teadurina arendades selleks pedagoogilise töö ning teaduskorralduse pädevusi.

Loomepõhise doktoritöö keskseks ideeks on, et ka loovtöö on uuringuline, vaid teiste vahendite ja modaalsustega teostatav uuring ja/või eksperiment. Antud õppekava kontekstis võivad uurimistöö sisuks olla kas vormiarendused, loome- või tootmismeetodite uuringud või ka kultuurilise või ühiskondliku reaalsuse avamine teiste (ennekõike audiovisuaalsete) representatiivsete vahenditega kui kirjalik argumentatsioon. 

Õppekohad 2023/2024

Õppekaval on 2023. aastal kaks vaba teemaga õppekohta. 

 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
  • Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
  • Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
  • Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

  • Sissejuhatus meedia ja audiovisuaalkunstide uuringutesse
  • Teadusseminar
  • Loovuse teooriad
  • Audiovisuaalkunstide eriseminar
  • Meediauuringute eriseminar

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Nii õppekava vastutavad õppejõud kui ka teised õppekava õpetamisel osaliselt kaasa löövad õppejõud on rahvusvaheliselt hästi võrgustunud ning teostavaid uuenduslikke uuringuid. Katrin Tiidenberg on Association of Internet Research juhatuse liige. Ulrike Rohn on Euroopa Meediamajanduse ja –juhtimise Assotsiatsiooni president ning teadusajakirja Journal of Media Business Studies toimetaja, Indrek Ibrus on Euroopa Komisjoni meedia- ja kultuuripoliitikas nõustava võrgustiku EENCA liige jne. BFMi teadurid ja õppejõud on värskelt võitnud mitmeid Euroopa Liidu rahastusega teadus- ja arendusprojekte. Neis projektides saavad kaasa lüüa ka doktorandid. Ka edasine aktiivne rahvusvaheline tegevus uuenduslike uurimisprojektide algatamisel aitab hoida ka doktoriõppekava uuenduslikul kursil.


 

Indrek Ibrus on MEDITi juht ja meediainnovatsiooni professor BFMis. Ta on doktorantuuri lõpetanud London School of Economics and Political Science ja Oslo ülikoolis saanud MPhil kraadi. Ta algatas Ristmeedia tootmise MA õppekava BFMis ning töötas veel hiljuti kaks aastat Kultuurinimisteeriumis audiovisuaalnõunikuna. Viimasega seoses oli ta ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni audiovisuaalses töögrupis. Hetkel on ta ka Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu liige.

Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal.

Indrek Ibrus ETISes

 


 

Dr. Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor ja Aarhus Ülikooli Kommunikatsiooni ja Kultuuri instituudi järeldoktor) on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija ning õppejõud nii Eestis kui mujal. Tiidenbergi teadustöö uurib identiteete, kogukondi ja norme, ning visuaalset sisuloomet ja enesepresentatsiooni sotsiaalmeedias. Ta panustab ka visuaalsete uurimismeetodite ja uurimiseetika arendamisele; ning tema selfie-kultuuri alased publikatsioonid on kõrgelt tsiteeritud. Tiidenberg on Eesti Teaduste Akadeemia Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige, Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse liige ning Rahvusvahelise Internetiuurijate Assotsiatsiooni (Association of Internet Researchers) juhatuse liige. Tiidenberg on hiljuti avaldanud eestikeelse sotsiaalmeedia raamatu "Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?".

ETISe viide


 

Ulrike Rohn on BFMi meediamajanduse ja -juhtimise professor ja European Media Management Association EMMA president ning Journal of Media Business Studies toimetaja. Varem tegutses Ulrike Arcada Ülikoolis Helsingis ja Tartu Ülikoolis teadurina. Ta on külalisteadurina ja lektorina teinud kaasa Ühendkuningriikide, Rootsi, Hiina ja Austria ülikoolide töös. Ta on töötanud tipptasemel meediaorganisatsioonides Saksamaal, Jaapanis, Indias ja Ameerika Ühendriikides.

Urike lõpetas doktorantuuri 2009. aastal Jena Ülikoolis. Ta MA sai tehtud Berliinis Freie Ülikoolis. Ta uurimisteemade ning õpetamisvaldkondade hulka kuuluvad rahvusvahelised meediastrateegiad, kultuurideülene publiku nõudlus, meediabrändimine, meedia ärimudelid, sotsiaalmeedia ja jagamismajandus.

ETISe viide


 

Dr. Pia Tikka on filmitegija ja EU Mobilitas juhtivteadur. Ta uurimisgrupp Enactive Virtuality  uurib narratiivide ja kinematograafiliste süsteemide psühhofüsioloogilisi ning emotsionaalseid aluseid.

ETISe viide


 

Riho Västrik on dokumentalist ja produtsent, kes õpetab BFMis alates 2009. aastast. Ta on Audiovisuaalse meedia BA ja Dokumentaalfilmi MA õppekavade kuraator.

ETISe viide

 

 

Dirk Hoyer on Saksamaal sündinud filmitegija ja -teadlane. Oma magistrikraadi on ta saanud Sorbonne'i ülikoolist ning PhD Aalto ülikoolist. 

Dirk on mitme täispika filmi ning  dokumentaalfilmi autoriks. Oma uurimustöös keskendub ta Eesti 90ndate kinole, Dimitri Kirsanoffile, poliitilise kujutluse rollile kaasaegses kultuuris ning loojutustuses.

ETISe viide

IMDB viide


 

Dotsent Andres Jõesaar omab pikka töö- ja juhtimiskogemust ringhäälingu ja telekommunikatsiooni sektoris. 90te esimeses pooles oli ta üks eratelekanali Reklaamitelevisiooni AS käivitajatest ja juhtidest, hiljem TV3 AS-i tegevjuht. Aastatel 2000-2011 töötas ta Tele2 Eesti meediateenuste ja äriklientuuri direktorina. Samal perioodil oli ta paralleelselt ka ringhäälingunõukogu liige ning esimees. Jõesaar on olnud mitmete (sh Euroopa Nõukogu ja OSCE) töögruppide juht ja rahvusvaheline ekspert. Aastatel 2011-2018 juhtis ta Eesti Rahvusringhäälingu meediauuringute osakonda. Mitmete muude rahvusvaheliste tegevuste seas on ta ka Euroopa Ringhäälingute Liidu meediauurijate organisatsiooni (GEAR) liige. 2011. aastal kaitses Andres Jõesaar Tartu Ülikoolis doktoritöö ning talle omistati filosoofiadoktori kraad.

ETISe viide

 


Teet Teinemaa on Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi filmiuuringute lektor. Teinemaa peamisteks uurimishuvideks on Eesti ja Ida Euroopa film, nostalgia ning maskuliinsuse ja vananemise kujutamine. Ta kaitses oma doktoritöö Warwicki ülikoolis filmi ja televisiooni teaduskonnas. Tema töö uuris praegusaegse Ameerika mitme peategelasega filmi Jacques Rancière'i ja Slavoj Žižeki mõtteviisist lähtudes.

Teet Teinemaa on õppinud ka Maastrichti ülikoolis, omandanud magistrikraadi filmi ja kirjanduse erialal Yorki ülikoolis ja magistrikraadi kultuuriteooria erialal Tallinna ülikoolis.

Teet Teinemaa ETISes


 

Elen Lotman on operaator, kes on filminud mitmeid mängu-, lühi- ja dokumentaalfilme. Erinevate filmiprojektidega on ta reisinud Jaapanis, Tiibetis, Hiinas, Tais, Indias, Nicaraguas, Costa Rical, Lapimaal ja Venemaa Arktikas. Tema filmid on võitnud auhindu ja neid on näidatud A-klassi filmifestivalide võistlusprogrammides (näiteks Camerimage, IDFA, Tampere filmifestival, Pimedate Ööde filmifestival ja Moskva rahvusvaheline filmifestival). Viimati ilmus tema täispikk dokumentaalfilm My Dear Mother, mis nimetati Torontos ReelHeart filmifestivalil parima operaatoritöö kandidaadiks ja võitis 2020. aastal parima täispika dokumentaalfilmi tiitli. Täispikk mängufilm "Hüvasti NSVL" kandideeris režissööride debüütide konkursil Camerimage Golder Frogile ja võitis Pimedate Ööde filmifestivali publiku auhinna 2021. aastal. Tema mängufilmi stsenaarium Container pääses Ameerika Filmiakadeemia Nicholli stsenaariumikonkursil 2021. aastal veerandfinali ning tema Tallinna Kunstihoone jaoks filmitud virtuaalnäitused valiti nii New York Timesi kui ka Wallpaper Magazine´i 2020. aasta maailma kümne parima virtuaalnäituse hulka.

Elen Lotman kureerib BFMi doktoriõppe loovuurimuse haru. Ta valiti 2021. aastaks Euroopa Filmioperaatorite Föderatsiooni (IMAGO) kaaspresidendiks. Ta kaitses 2021. aastal oma doktoritöö pealkirjaga "Kogemuslikud heuristikad mängufilmi operaatoritöös", mis pälvis hinnangu „kaitstud esiletõstmisega“.

Vastuvõtutingimused

Doktoriõppe vastuvõtt algab 2024. aasta maikuus.

Üldised vastuvõtutingimused ja ajakava leiate siit.

Doktoriõpe on mahult nelja-aastane. Doktoriõpe hõlmab doktoriuurimuse teostamist ning 60 EAP mahus õpingute läbimist.

Doktoriõppe konkursid on avatud täiskoormusega õppeks. Et tagada võimalus doktoritööle pühendumiseks, eeldame kõigilt  vastuvõetud doktorantidelt nooremteadurina tööleasumist (vähemalt 0,5 koormusega) Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis.

Kandidaadil peab olema:

  • magistrikraad või sellega võrdusustatud kvalifikatsioon;
  • ette näidata eesmärk ja plaan tulevasteks õpinguteks;
  • Inglise keele oskus iseseisva kasutaja (B2) tasemel.

Taotlus ja intervjuu

Kandideerimistaotlus tuleb kirjutada inglise keeles ning üles laadida kas SAISi (Eesti kodanikud) või DreamApply’sse (välismaalased). Taotlus peaks koosnema:

  • uurimisplaanist (maksimaalselt 5 lehekülge), mis omakorda koosneb:
  1. uurimustöö olulisuse põhjendusest;
  2. uurimustöö kirjeldusest, küsimustest, metodoloogiast ja uurimisstrateegiatest;
  3. nõutud õppeainete (60 EAP) läbimise ajalisestplaanist;
  4. doktoriuurimuse rahastusplaanist
  5. (kui on, siis) link lisamaterjalidele doktoriuurimusega seotud varasemate projektide/tööde kohta
  6. Potentsiaalsete juhendajate nimedest (kes on juhendamiseks oma nõusoleku andnud)
  • CVst (kui kandidaadil on portfoolio või koduleht varasemalt tehtud töödega, siis tuleks see CVga siduda).
  • Motivatsioonikiri, milles selgitus selle kohta, miks doktoriuurimustöö kohaks on valitud just Tallinna Ülikool ja antud doktoriõppe õppekava.
  • Intervjuu kandidaatidega toimub eelnevalt esitatud ning potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel. Intervjuu toimub individuaalselt iga doktorandiga eelnevalt kokku lepitud ajal. Komisjon hindab kandidaati individuaalselt, andes intervjuu lõppedes konsensusliku hinnangu.

Intervjuu aeg ja koht

Valik

Kandidaadid valitakse välja järgnevate kriteeriumite põhjal:

  • Projekti kvaliteet ja kuivõrd on võimalik see etteantud ajakava raames (nelja täiskoormusel õpitud aasta jooksul) ellu viia;
  • Uurimustöö kava kvaliteet, mis puutub teema piirangutesse, selle olulisusesse, originaalsusse, uurimisküsimustesse, seostesse ja olulisusesse valdkonna teadmistepagasi ja metodoloogiliste arengute osas;
  • Loominguliste projektide juhul kandidaadi sobivus loomingulise uurimustöö sooritamiseks ja võime uurimustööst kasu saada. 
  • Intervjuu kandidaadiga

Juhised doktoritöö uurimusplaani koostamiseks

Järgnevaid juhtnööre võib kasutada plaani koostamisel. Puudutada tuleks neid valdkondi, mis on teie uurimuse juures olulised.

Projekti pealkiri ja teesid

Pealkiri peaks tabama uurimisprojekti olemust. Teesides tuleks täpsustada oma uurimisküsimust ning lähenemist. Kuidas teemakäsitlus valdkonda arendab? Kas sel on mõju ja väljaspool akadeemilist sfääri? Milles seisneb selle olulisus, mis on ta sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, keskkondlik või muu tähtsus?
Teeside pikkus ei peaks ületama üht lehekülge.

Uurimisteema

Tutvustage oma põhilist uurimisküsimust. Mis on eesmärk ja hüpotees? Mis on alaküsimused?
Lisada tuleks taustainfot, sh viidata eelnevatele uurimustele sarnaste teemade kohta. Siinkohal võib jagada ka enda varasemaid töid käsiteldavas valdkonnas.

Metodoloogia / teoreetiline raamistik

Kirjeldage metodoloogiat, selgitage, miks see osutus valituks ning mil viisil seda kasutate. Kui te uurimus hõlmab endas andmete (näiteks fotode, audiovisuaalsete salvestiste, tekstide) kogumist ning analüüsi selgitage, mil viisil on plaanis neid koguda, hallata ja säilitada (näiteks intervjuud, küsimustikud). Avage nende tõlgenduseks kasutatavaid vahendeid.
Me ei eelda, et olete avaldust esitades peensusteni kursis teemadega, mis puutuvad näiteks avaandmetesse või andmete haldamise juriidilistesse ning eetilistesse küsimustesse. Piisab kui olete teemale tähelepanu pööranud ning arvestate andmehaldusega seonduvate küsimuste lahendamisse puutuvat.
Kui kavandate oma uurimustöö raames tegeleda loovtööga, siis esitage ka loovtöö plaan. Selgitage töö ulatust, produktsiooni praktilist plaani, kus ja millal kavatsete oma tööd esitada, mitu tööd on plaanis ning mis roll on neil te uurimuses.

Doktoriõppe ja -töö kava ja rahastus

Esitage doktoriõppe kava, mis hõlmab endas ainepunktide (60 ECTS) läbimist, kui palju aega kulub töö kirjutamisele ja võimalike loovtööde produktsioonile. Täiskoormusel õpe kestab 4 aastat, tehke vastav plaan. Hinnake oma aega realistlikult. Sobilik on kava planeerida akadeemiliste semestrite järgi (sügis ja kevad). 
Kava ei ole vaja esitada detailselt kursuse kaupa, piisab ainepunktide mahtudest. Näiteks: sügissemester 2019 – valdkonna uurimised, 20 ECTS.
Rahastus: teie plaan oma õpinguid rahastada mõjutab nende kestust. Esitage detailne rahastusplaan. Seda eriti produktsiooniplaanide (doktoriuurimuse loovtööde) juhtudel, mis tuleks esitada konkreetne eelarve ja võimalikud rahustusallikad.

Tulemused

Kirjeldage oodatavaid tulemusi ning nende olulisust. Võite esitada ka võimalikke praktilisi väljundeid oma uurimustöö tulemustele. Kas teil on publikatsioonide plaan või muud plaanid oma töö tulemuste vahendamiseks?

Viited

Nimekiri olulisimast kirjandusest. Nimetage vaid neid, mida plaanite kasutada.

Doktorandid

 Lühitutvustus

Töö keskendub reklaami loovlahenduse efektiivsuse uurimisele kommunikatsiooni eesmärkide täitmise vaatepunktist. Mille poolest erineb loovus reklaamis üldisest loovusest? Millal on üldse seda vaja? Esmane fookus on kaasaegsel teaduskirjandusel, püüdes leida ühtelangevusi ja erinevusi akadeemikute ja praktikute vaadetes. Teaduskirjanduse aluseks on reklaamialased rahvusvaheliselt enim tunnustatud teadusajakirjad, praktikute vaatepunkt tuleb Eesti pikaajalise kogemusega reklaamijatelt, loov- ja meediaagentuuride professionaalidelt. Järgmine etapp koondub loovlahenduse tõhususe parema mõõtmise otsingutele. Kuidas mõõta ja milline on erinevus alateadliku ja teadliku tähelepanu vahel tarbija kokkupuutel reklaamiga? Millised meetodid annavad täpsemad andmeid? Lahknevused tuntud ja uue loovlahenduse puhul. Reklaamikampaaniaga seotud agentide: reklaamiagentuuri, meediaagentuuri ja reklaamija omavahelise suhtluse mõju efektiivse loovlahenduse valmimise juures. Loovlahenduse väljakutsed fragmenteeruvas meediakeskkonnas.

Taust

Olen töötanud reklaamivaldkonnas 2000. aastast ja reklaamide mõju uurimisega tegelnud 2011. aastast. Enim olen uurinud efektiivsust välireklaamis, millele on viimastel aastatel lisandunud teiste meediakanalite uurimine. Reklaami uurimise juures huvitab mind kõige enam tarbija vastuvõtu aspekt.
 

Katrin Horma profiil Eesti Teadusinfosüsteemis

Miks BFM?

BFM on instituut, kus on ühendatud mitmesugused meediavormide uurimise valdkonnad, olles sellise laiahaardelisusega Eestis unikaalne institutsioon. Kogemusi ja teadmisi jagavad kõrge tasemega eksperdid eri maadest ja õpitavas püütakse hoida fookust kõige kaasaegsematel meediauurimise trendidel. Õppides praegu siin teist aastat, pean tunnistama, et see on osutunud oodatust mitutpidi huvitavamaks ja avaramaks.
 


 

Lühitutvustus

Uurimus soovib leida vastust küsimusele, kuidas luua audiovisuaalsele teosele metatasand (diegeetiline muusikarada), mis on võimeline mainstream-narratiivi kukutama, muutuma ise uueks tegelikkuseks? Kui mitut „tõe” tasandit vajab (või talub) vaataja, et kujundada oma hinnang ning hakata respekteerima nähtut kui absoluuti? Kas emotsiooni ja mõistuse vahekorda on võimalik teadlikult suunata ka siis, kui vaataja teab, et teda manipuleeritakse?

Taust

Mart Sander on pika karjääriga aktiivne ja tunnustatud muusik, kirjanik ja filmitegija.

Miks BFM?

Selle õppekava juures paelus mind võimalus ühendada oma kaks haridust – muusiku ja režissööri oma – ja uurida midagi, mida on võimalik teha ainult omades tõsist sisevaadet mõlemasse distsipliini.


Lühitutvustus

Kinematograafline virtuaalreaalsus on uus põnev viis lugude jutustamiseks. See ühendab endas tuttava audiovisuaalse loojutustamise ja virtuaalse reaalsuse. Kuna virtuaalreaalsuses jagab vaataja/kasutaja sama ruumi loo tegelastega on see vahetum, tekitab märksa tugevamaid emotsioone ja annab võimaluse tajuda kogu toimuvat reaalsemana. 

Kuna projekt otsib teadmisi võrdlemisi uues valdkonnas, on see kasulik nii akadeemilises kui praktilises plaanis. Teadmine, milliseid kinematograafilisi võtteid virtuaalreaalsuses kasutada, et vaataja võimalikult efektiivselt loosse haarata, annab võimaluse veelgi tõhusamalt ja tulemuslikumalt virtuaalreaalsuses lugusid jutustada. 

Taust

Olen omandanud nii bakalaureuse- kui magistrikraadi Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis produktsiooni- ja režii erialal. Televisioonitööd alustasin aga juba enne BFMi astumist ja olen siiani selles vallas teatud määral tegev. 

Olen olnud mitmete telesaadete ja -sarjade, reklaamide ja muusikavideote režissöör ja/või produtsent, produtseerinud Eurovision lauluvõistluse rahvuslikku eelvooru – Eesti Laulu – ning juhtinud Eesti Rahvusringhäälingu sotsiaalmeediat. 

Miks BFM?

Kuna Tallinna Ülikooli BFM on minu nö kodukool, siis selle valimine doktoriõpinguteks on igati loogiline valik, sest see pakub rahvusvaheliselt tunnustatud maailmatasemel audiovisuaalkunsti ja meediaharidust. 

Kuid mis veelgi olulisem - audiovisuaalkunstide ja meediauuringute doktoriastme õppekava, selle rahvusvahelise taustaga kõrgetasemelised professorid ja õppejõud ning kooli tehniline võimekus pakuvad mulle võimaluse tegeleda tehnoloogiliselt keeruka ja kunstiliselt nõudliku doktoriprojektiga. 

Ermo Säksi profiil Eesti Teadusinfosüsteemis


Lühitutvustus

Doktoritöö uurib tänapäeva mitmekesiste, digitaliseerunud ning sisuloojate ja tarbijate suhteid muutvate filmitarbimisharjumuste taustal filmi väärtusahela erinevate osapoolte vahelist dünaamikat, lähenedes filmide tootmisele, levitamisele, esitamisele ja tarbimisele mitmetasandilise auditooriumifookusega läbi kogu tootmis- ja tarbimisteekonna. Kuna projekt süveneb nii mikro-, meso- ja makrotasanditel praktikatesse, mida erinevad osapooled üksteise suhtes ja üksteisest mõjutatuna ette võtavad, on selle eesmärgiks ka tuua kokku mõisteid (sh. institutionalized audiences, imagined affordances, imagined audiences) auditooriumi- ja meediauuringutest, ambitsiooniga teha teooriainnovatsiooni. Projekti eesmärgiks on pakkuda teadmisi nii filmitööstuse toimijate ja filmiauditooriumite praktikaid ja suhteid kujundavatest tegevustest ning seega panustada valdkonda läbi vägagi relevantse auditooriumi fookuse. 

Taust

Sten on MEDITi nooremteadur ja BFMi doktorant. Tal on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia magistrikraad Helsingi ülikoolist, omades töökogemust haridusvaldkonnas ja kolmanda sektori digitaalsete teenuste tõhustamises. Kui Sten parajasti ei uuri Eesti filmi- ja meediavaldkonda, kirjutab ta iganädalaselt filmiarvustusi Eesti suurimatele väljaannetele. 

Miks BFM?

Peamisteks põhjusteks olid BFMi ainulaadne teadus- ja loometööd hõlmav positsioon Eesti audiovisuaalvaldkonnas, BFMi ja MEDITi kompetents meedia (-innovatsiooni, -evolutsiooni ja -kultuuri) uuringutes ning kaugele tulevikku ulatuv tahe panustada Eesti filmivaldkonda. 

Sten Kauberi profiil Eesti Teadusinfosüsteemis


Lühitutvustus

Teadlastelt oodatakse üha rohkem enda töö ja teaduse olemuse selgitamist avalikkusele, muu hulgas meedia vahendusel. Samal ajal on meediauuringutes esile kerkinud meediastumine teooria, mis analüüsib, kuidas meedia mõjutab ja muudab ühiskondlikke institutsioone, kes kasutavad seda avalikkuse tähelepanu võitmiseks. Minu doktoritöö toob need kaks lähenemist kokku ja uurib, kuidas mõjutab meedia vahendusel teaduse kommunikeerimine teadlaste hoiakuid, oskusi ja käitumist. Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 töörühma ja teiste Eesti avalikkuses nähtavate teadlaste näitel näitab doktoritöö, kuidas teadlased meediaoskusi õpivad ja millised on tagajärjed teadusele ja meediale, kui nad neid teaduskommunikatsiooni eesmärgil rakendavad.

Taust

Arko Olesk on töötanud teadusajakirjanikuna ja tal on teaduskommunikatsiooni magistrikraad Londoni Imperial College'ist. Ta õpetab Tallinna Ülikoolis teaduskommunikatsiooni ja osaleb teaduskommunikatsiooni alases Horisont 2020 projektis QUEST

Arko Oleski profiil Eesti Teadusinfosüsteemis


Lühitutvustus

Uurimisobjektiks on traditsioonilise dramaturgia ja kinopoeesia reaktsioonid interaktiivse filmi agentsuse interaktsiooni sõlmpunktides. Praktilise ning dramaturgilise lähenemise kaudu tegeleb doktoritöö küsimustega tegelaskujude loome, konflikti ning struktuuri kohta, samal ajal haakudes küsimustega traditsiooniliste narratiivide episteemilise vägivalla kohta ning uurides seda, mil moel nad muutuvad, kui neisse lisatakse interaktiivseid elemente.

Taust

Michael alustas BFMis tööd 2015. aastal. Ta annab loenguid loovkirjutamisest stsenaristikani. Enne Eestisse kolimist töötas ta kümmekond aastat Briti filmi- ja teletööstuses erinevatel töökohtadel, põhiliselt järeltöötluse, filmi restaureerimise nja montaaži vallas. Ta alustas tööd Yorkshire'i televisioonis, jätkates ITVs, kui firmad ühinesid. Samal ajal töötas Michael mitmetes indie-produktsioonifirmades kirjutades auhinnatud (Film Inti poolt kiidetud) lühi- ja täispikkade filmide stsenaariume ning toimides nende režissöörina. Tal on BA dramaturgias Leedsi ülikoolist ning MA Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteoorias Tallinna Ülikoolist.

Miks BFM?

Esmalt ja peamiselt seetõttu, et õppekava võimaldab praktilist uurimistööd; ma ei liialda öeldes, et akadeemilise ja loomingulise töö sulandumise tulemusel ühinevad mu professionaalse elu muidu ühendamatud osad tervikuks, mis lubab mul mõlemat sügavamalt uurida ning mõista korraga mõlemat jätmata üht vaeslapse ossa. Teise argumendina tooksin välja BFMi hea maine ning võimaluse oma doktoritöö teemat uurida vägagi uuel kaval dünaamilise seltskonna professorite ning ekspertide toel.

Michael Keerdo-Dawsoni profiil Eesti Teadusinfosüsteemis


Lühitutvustus

Projekti eesmärk on analüüsida andmekäitluse praktikaid, mida rakendavad kohalikud meediaorganisatsioonid ning võrrelda seda sellega, kuidas globaalsed uue meedia organisatsioonid toimivad andmetega neid segmenteerides, reklaamide sihtimisega arvestades ja sisusoovitusteks kasutades. Võrdlusperspektiiv annab võimaluse leida erisusi kohalike ja globaalsete tegijate käitumises, valgustades mõlema käitumisloogikat ning hinnates mis kummalgi juhul tugevusteks ja nõrkusteks klassifitseerub. Lisaks täpsete ärimudelite andmekäitlusesse puutuvate praktikate uurimisele hinnatakse projektis ka laiemat pilti - privaatsuse, konkurentsi ja tarbijakaitse teemasid - need on olulised lisaaspektid. Valgustades kohalike meediaorganisatsioonide varjus olnud andmekäitluspraktikaid ning nende toimimiskeskkonda, saab ristinnovatsiooni raamistikus edasivaatavaid poliitikaettepanekuid teha.

Taust

Mul on BA Tartu Ülikoolist valitsuse ja poliitika erialal ning MSc Euroopa valituse erialal Bristoli ülikoolist. Olen praegu lõpetamas oma magisstriõpinguid uue meedia ja digikultuuri teemal Amsterdami ülikoolis. Olen töötanud uurijana SA Unitases ja Korruptsioonivabas Eestis ja digi- ning energiajätkusuutlikkuse teemade nõunikuna Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.

Miks BFM?

Tallinna Ülikooli doktoriõppekava annab dünaamilise võimaluse uurida uuemeedia eri külgi ja arenguid. See võimaldab süvendatult ja kriitiliselt hinnata meie tänapäevast meediastunud ühiskonda.

Hanna Jemmeri profiil Eesti Teadusinfosüsteemis


Lühitutvustus

Doktoritöö lähtub mitmetest aktuaalsetest audiovisuaalse meedia ja televaatamisega seotud arengutest. Viimase kümnendi jooksul on enamik rahvusringhäälinguid käivitanud oma audiovisuaalset sisu edastavad voogedastusplatvormid, mille vaatajaskond on kasvamas. Samas on traditsioonilise lineaarse televisiooni auditoorium vähemas. Mitmed seosed voogedastusplatvormide toimeloogika (näiteks sisu esitlemise) ja vaatajaskonna kujunemise vahel on aga siiani ebaselged. Seetõttu loob telesisu vaatamise nihe linaartelevisoonilt voogedastuse kasuks avaõiguslikele meediaorganisatsioonidele uusi väljakutseid. Eelkõige muutub keerukamaks sisupakkumise ja -tarbimise mitmekesisuse tagamine, mis on aga üks avaõigusliku meedia peamisi ülesandeid.
Doktoritöö keskendub küsimusele, kuidas ja mil määral aitavad avaõigusliku meedia voogedastusplatvormid kaasa avaliku väärtuse loomisele. Uuringu eesmärk on käsitleda voogedastust ja selle lubavusi avaõigusliku meedia kontekstis, kontseptualiseerida voogedastuse avalik väärtus ning arendada uudseid mitmemõõtmelisi meetodeid voogedastuse avaliku väärtuse mõõtmiseks.

Taust

Raul Lobanov on õppinud sotsioloogiat Tartu ülikoolis ja nüüdismeediat BFM-is ning olnud tööalaselt seotud meediaanalüütika ja digitaalsete meediaplatvormide arendamisega. Ta on töötanud kõigis suuremates Eesti meediamajades, kus on lansseerinud ning arendanud kümneid digimeedia platvorme. Viimastel aastatel on ta erinevatel ametikohtadel panustanud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) voogedastusteenuste ja meediaanalüütika arendamisse. Tema uurimisteemad hõlmavad televisiooni, voogedastusteenuseid, meediaplatvorme, mitmemõõtmelisi auditooriumiuuringuid ja meediaanalüütikat.

Miks BFM?

BFM-i Nüüdismeedia magistriprogrammi lõpetajana olin hästi kursis BFM-i keskkonna, väärtuste ja akadeemilise personaliga. Tooksin eelkõige esile BFM-i toetavat ja rahvusvahelist õpikeskkonda ning mitmeid innovaatilisi arenevaid uurimisvaldkondi. BFM-i doktoriprogramm on paindlik ja mitmekesine. See lubab doktorandil endal kujundada oma individuaalset ja iseseisvat õpiteekonda. Kuna minu uurimishuvi on peamiselt seotud andmete ja audiovisuaalse meediaga, mängis minu otsuses BFM-is edasi õppida rolli ka Eesti teadusagentuuri rühmagranti "Kultuuri avaandmelahenduste avaliku väärtuse ahelad" ja Tallinna Ülikooli CUDANi kultuuriandmete analüüsilabori olemasolu.

Õppekeskkond

BFM tervikuna on orienteeritud tudengite ettevalmistamisele tööks kaasaegses, dünaamiselt arenevas meediasüsteemis. Selle tõendiks on lisaks traditsioonilisematele filmi- ja televisioonierialadele ka näiteks ristmeedia või videomängutootmisele keskenduvad õppekavad ning hiljuti käivitunud Nüüdismeedia magistriõppekava. Kõik need õppekavad on doktoriõppekavale sisendiks ning sestap on ka selle fookuses suurel määral just uusimad meedia ja audiovisuaalkunstide vormid, küsimused meedia uuenemisest, meediaturgude kaasegsetest arengutest ning meediapoliitika reageerimisvõimalustest. 

Õppekava on ka orgaaniliselt sidestatud TLÜ Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskusega (MEDIT), mille fookuses on sarnaselt nüüdismeedia uuenemisprotsessid ja kaasaegne digikultuur. Nii MEDIT kui ka doktriõppekava on aga mõlemad otseselt Tallinna Ülikooli uue fookusvaldkonna “digi- ja meediakultuur” arendamise väljenduseks.

Võta ühendust!

Kerli Aguraiuja

Õppenõustaja ja -spetsialist

PostiaadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn

 

Telefon(+372) 6199 926

Sarnased erialad

Kultuuride uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuride uuringud on doktoriõppekava, kus on võimalik spetsialiseeruda mitmele kultuuride eri aspekte käsitlevale suunale, nagu kultuuriteooria, eesti kirjandus ja kultuur, ingliskeelsed kirjandused ja kultuurid, saksakeelsed kirjandused ja kultuurid, romanistika, vene kirjandus ja kultuur, Lähis-Ida ja Aasia kirjandus ja kultuur, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala

Infoühiskonna tehnoloogiad

Digitehnoloogiate instituut

Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut on ainus õppeasutus Eestis, mille fookuseks on nn “pehme” infotehnoloogia, hõlmates sotsiaalmeedia rakendusi, digitaalseid õpiökosüsteeme, interaktsioonidisaini, töökohapõhist õpet ja muid seonduvaid valdkondi.

Doktoriõpe
Inglise keel
Eesti keel
Tasuta
Vaata eriala