Kunstiõpetaja
Ühisõppekava aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.
Tulles vastu meie vilistlaste ja tudengite tagasisidele ja soovidele oleme õppe viinud üle osakoormusele ja kolmele õppeaastale. Soovime sellega toetada töötavate tudengite toimetulekut ning kujundada eeldused sisukamalt õppe läbimiseks ja pedagoogiliste pädevuste kujundamiseks.
2016. aastast on avatud Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühine kunstiõpetaja magistriõppekava.
Ühisõppekavas on eesmärkide saavutamiseks seotud olulised valdkonnad, nagu kaasaegsed kunsti- ja kultuuriprotsessid, uuendused hariduses, digipädevused, keskkonnatemaatika ja poliitika, mis, integreerituna ainetesse, kujundavad kaasaegse kunstiõpetaja teadmisi ja oskusi. Lisaks sisaldavad ained veel individuaalseks ja sotsiaalseks arenguks ning loovuse ja ettevõtlikkuse arendamiseks vajalikke komponente. Praktilised kursused süvendatud kunstiainetes on valdavalt projektide vormis, mis soodustavad koostööd.
Keda ootame õppima?
Ootame õppima otsiva vaimuga loomingulisi inimesi, kellel on valmisolek piire ületavateks väljakutseteks - kunstiprotsesside mõtestamiseks, seoste nägemiseks ja loomiseks, ideede genereerimiseks, erinevate kunstikeelte lugemiseks ja kommunikeerimiseks, moodsate tehnoloogiate kasutamiseks. Oluline on soov end tulevikus näha kunsti mõtestaja, tõlkija ning jagajana. Ootame ka praeguseid kunstiõpetajaid enesetäienduseks ja kutsestandardile vastava kvalifikatsiooni omandamiseks.
Miks tulla meile õppima?
Õppekava lõpetanu hakkab osalema olulises ühiskonna hoiakuid kujundavas protsessis, sealhulgas kunsti kui kõiki elu tahke peegeldava valdkonna osatähtsuse mõistmise ja tähtsustamise ning loovuse kui individuaalse edukuse alusepanija arendamise protsessis.
Õppija omandab avara valiku seostatud teadmisi ja oskusi kunstiteooriates ja -praktikas, psühholoogias, haridusteadustes, humanitaarias, kommunikatsioonis, IT-s.
Kunstiõpetaja ühisõppekavas on kombineeritud Tallinna Ülikoolile ja Eesti Kunstiakadeemiale omased tugevused - Tallinna Ülikooli uuenduslikud kasvatusteadused, erialadidaktika ja suure ülikooli mitmekesisus ning Eesti Kunstiakadeemia loominguline keskkond ja individuaalne lähenemine. Üliõpilane on mõlema kooli nimekirjas ja saab õppekava lõpetades mõlema ülikooli diplomi.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Meil on multifunktsionaalsed stuudiod, loominguline keskkond, kaasaegsed arvutiklassid.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
Õpe toimub iganädalaselt neljapäevast laupäevani. Pikemad praktikaperioodid toimuvad individuaalse tunniplaani alusel.
Olulised erialaained, kõrvalerialad
Kunstiõpetuse didaktika, Üldhariduskooli praktika, 20. sajandi kunstiteooriad, Magistriseminar, Kunstihariduse uurimistöö alused, Visuaalkultuur ja kommunikatsioon, Loovuspsühholoogia, Disaini ja ruumiõppe töötoad.
Õppejõud
Tuntuimateks õppejõududeks on:
- Edna Vahter
- Krista Aren
- Anneli Porri (EKA)
- Jane Remm
- Helen Arov
- Eve Kiiler
- Heie Treier
Vastuvõtt
Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad kunstiõpetuse, kunsti või muul kunstiga seotud erialal või sellele vastav ettevalmistuse tase.
Avaldusele tuleb lisada ühes PDF-failis CV, motivatsioonikiri, magistritöö kavand ja loominguline portfoolio. Portfoolio võib olla ka viitena kodulehele.
Vastuvõtueksamil hinnatakse kolme osa:
- magistritöö kavandi (25%), CV, motivatsioonikirja ja loomingulise portfoolio esitamist (25%);
- vestlust (50%).
Magistritöö kavand sisaldab teema kirjeldust, uurimisprobleemi ja -eesmärki ning peamisi allikaid. Täpne vestluse aeg saadetakse kandidaatidele meilile.
Eksamil on võimalik saada 100 punkti:
- portfoolio 25 punkti
- vestlus 50 punkti,
- magistritöö projekt 25 punkti
Hindamiskriteeriumid
Intervjuul hinnatakse arusaama haridusest ja kunstist, huvi ja soovi tegeleda kunsti õpetamisega mitmel tasandil, eelnevat loomingulist tegevust ning valmisolekut panustada kunstihariduse arendamisse. Vestlusel keskendume sisseastuja varasema õppimis- ja õpetamiskogemuse mõtestamisele, seosele kunstiga, kaasaegse kunsti ja kultuuri tundmisele. Hea ettevalmistuse vestluseks annab erinevate haridusalaste käsiraamatute lugemine, magistriprojekti aitab arendada teadusartiklite läbitöötamine.
Magistritöö projektis hinnatakse teema kirjelduse ja uurimisprobleemi avamise selgust ja põhjalikkust, uurimisküsimuse selgust ja asjakohasust ning peamiste allikate loetelu ammendavust.
Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumide alusel, andes interjvuu lõppedes konsensusliku hinnangu.
Kuhu edasi?
Silmapaistvad vilistlased
Aarne Vahtra, Hans Gabral, Jüri Kerem, Heiki Ernits, Rita Kroon, Tiina Meeri, Vadim Fomitšev, Jüri Mäemat, Kalle Toompere, Tõnu Talve, Mait Laas, Margus Tiitsmaa (Sorge), Edna Vahter, Andres Varustin, Alar Pikkorainen, Evar Riitsaar, Jaanika Peerna, Raul Keller, Priit Tender, Silver Pramann, Toomas Altnurme, Toomas Lihtmaa, Riina Degtjarenko, Risto Paju, Uku Küttis, Viljar Vissel, Tarmo Saaret jt.
Millistel erialadel võib tööd leida?
Lõpetaja saab tööd lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis ning kunstikoolis kunstiõpetajana; muuseumipedagoogina, kunstigaleriides haridusprogrammide läbiviijana, kunstiringide juhendajana.
Edasiõppimisvõimalused
Võimalus jätkata doktoriõppes.
Miks BFM?
- BFMis on inspireeriv loomekeskkond ja mõnus õppekeskkond.
- BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui Eesti Kultuurkapitalilt.
- Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas.
- BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, arvutiklasse, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest.
- BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.
- BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas.
- Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.
- Vabal ajal on võimalik nautida tasuta kinoelamust BFMi oma Supernova kinos, kus toimuvad regulaarsed kinoseansid. Samuti on võimalik liituda BFMi segakooriga.
- Koostööd tehakse ülikoolisiseselt ka teiste instituutidega.
- Võimalus on õppida kahe kõrgkooli parimate õppejõudude käe all!
Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd
- Arov, H., Vahter, E., & Löfström, E. (2019). Supporting Students' Key Competences in Visual Art Classes: The Benefits of Planning. The European Proceedings of Social & Behavioural Sciences.
- Pilli, Einike; Köster, Annely; Porri, Anneli; Remm, Jane; Priilinn-Türk, Pille; Rehepapp, Merike (2013). Seoseid loov kunstiharidus: kogumik gümnaasiumi kunstiõpetajale. Tallinn: Sally Stuudio.
- Treier, Heie Abiline, Sigrid (2017). Kunstiajalugu gümnaasiumile I kursus. Tallinn: Maurus.
- Vahter, E. (2014). Looking for Possibilities to Improve the Visual Art Teaching in Primary School. (Tallinna Ülikool). Tallinna Ülikool.
- Vahter, Edna (2019). Omasoodu kirjutama. Tallinn: Sõnatoa.
- Valdmets, Maris (2021). Kunstitegevused kõneprobleemidega õpilaste suulise eneseväljendusoskuse toetajana. (Magistritöö). TLÜ & EKA kunstiõpetaja ühisõppekava.
- Visak, Ivo. (2021). Koosdisainimisega toetatud õppiva organisatsiooni loomine ühe gümnaasiumi näitel. (Magistritöö). TLÜ & EKA kunstiõpetaja ühisõppekava.
Instituudi õppetööväline akadeemiline elu
KUHI - “kunstihariduse ideed” igakevadine konverents. Õppejõudude osalus erinevates erialaliitudes, rahvusvahelistes võrgustikes (CAVIC, Balti-ja Põhjamaade fotohariduse võrgustik).
Võta ühendust!
Julia Voinova
Õppenõustaja ja -spetsialist