Eesti keele ja kirjanduse kõrvaleriala on sulle, kui sind huvitab eesti keel ja kirjandus, kui pead tähtsaks meie rahvuskultuuri püsimist ja arendamist Eesti riigis ja sulle meeldib lugeda ilukirjandust. Kõrvaeriala valinult on sul võimalus süveneda eesti keele toimimisse, ajalukku ja struktuuri, õppida, kus asub eesti keel sugulas- ja teiste keelte hulgas ning kuidas varieerub eesti keel lokaalselt ja sotsiaalselt. Samuti õpid sa tundma eesti rahvaluulet ja eesti kirjanduslugu kuni tänapäevase kirju kirjanduseluni välja. Sul on võimalus lugeda õppejõudude soovitusel head ja põnevat eesti kirjandust ning õppida neid kirjandusteoseid analüüsima.

Eesti keele ja kirjanduse kõrvaleriala on hea lisandus igale peaerialale ja neile üliõpilastele, kes soovivad tutvuda meie keele ja rahvuskultuuri eri tahkudega. Kõrvaleriala läbimine annab hea aluse, kui soovid astuda hiljem eesti keele ja kirjanduse õpetaja või eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri magistriõppesse. Kui otsustad mõne muu õpetajakoolituse magistrikava kasuks, siis läbides eesti keele ja kirjanduse didaktika kursuse ja praktika, saad lisaks õiguse õpetada eesti keelt ja kirjandust põhikooli tasemel.

Õppekava ja -ained

Eesti keele ja kirjanduse kõrvaleriala koosneb kaheksast ainest.

Eesti kirjakeele kursusel saad ülevaate sellest, kuidas eesti keel on arenenud, kuidas keel talitleb normeeritud kirjakeelena, Samuti õpid tundma keele- ja sh nimekorralduse ning eesti õigekirja põhimõtteid ja ka ise korrektset eesti keelt kasutama.

Kursusel Eesti keele struktuur I saad foneetika, fonoloogia, morfoloogia ja sõnamoodustuse põhiteadmised. Nende abil oskad teksti analüüsida: tead, millise sõnaliigiga on tegu, suudad eraldada tunnused ja märkida ära tüvevahelduse.

Kursusel Eesti keele struktuur II tegeled peamiselt lausetega: õpid ära tundma lauseliikmeid, aru saama lause ülesehitusest, eristama lausetüüpe ning mõistma seda, kuidas sõnavormid lauseis eri konstruktsioone moodustavad.

Kursusel Eesti keele ajalugu ja variatiivsus õpid tundma soome-ugri keelkonda, eesti keele päritolu ja tüpoloogilisi jooni, saad ülevaate ajaloolistest ja nüüdismurretest, eesti keele arengu sotsioperioodidest, all- ja rühmakeeltest ning keelekontaktide mõjust ülemaailmastumise ja nutivõrgustumise ajal. Lisaks õpid tundma stilistilise normi eri tahke ning harjud töötama keelevariantide korpuste jm andmebaasidega.

Kursusel Rahvaluule ja vanem eesti kirjandus saad teadmisi eesti kirjanduse algusperioodist – rahvaluulest ja eesti kirjanduse kujunemisest alates esimestest eestikeelsetest kirjalikest mälestusmärkidest kuni 19. sajandi lõpuni.  Kursuse lõpuks oled saanud ülevaate eesti rahvaluulest, tunned ja oled lugenud tähtsamaid tekste vanemast eesti kirjandusest ja orienteerud varasemas eesti kirjanduse ja kultuuri ajaloos.

Kursusel Eesti kirjanduse uuenemine õpid tundma eesti kirjandust 20. sajandi algusest 1960. aastateni. Kursuse jooksul loed selle perioodi võtmetekste ning õpid neid analüüsima, suhestama nii oma ajastu kirjandusloolise kontekstiga kui ka vastava perioodi kirjanduslike arengutega.

Eesti kirjandus 20. sajandi teisel poolel keskendub eesti kirjandusele alates 20. sajandi keskpaigast, alates luuleuuendusest ja kassetipõlvkonnast kuni 1990. aastate kirjandusmurranguteni ning suundumusteni 21. sajandi alguses. Kursuse jooksul loed sa selle perioodi tähtteoseid, õpid neid analüüsima, nende üle arutlema ja laiema kontekstiga seostama.

Kursusel Kirjandustekstide lähianalüüs õpid tundma luule, proosa ja draama käsitlemisel kasutatavaid mõisteid ja kategooriaid ning õpid neid rakendama tekstide praktilises analüüsis. Kursuse jooksul teed sa praktilisi harjutus- ja kodutöid ning kursuse lõpuks oskad sa luule-, proosa- ja draamatekste kursusel käsitletud mõistete toel analüüsida.

Õppejõud

Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.

Piret Viires meedias:


Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest.

Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist.

Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes..

 

 


Ave Mattheus on võrdleva kirjandusteaduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal Tallinna ülikoolis (2013).

Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.

 

 

 


Luule Epner on eesti kirjanduse dotsent. Ta õpetab ka Tartu ülikooli teatriteaduse magistriõppes. Peamised uurimisvaldkonnad on draamateooria, eesti näitekirjandus ja teater, aga ka 20. sajandi eesti proosakirjandus.Ta on avaldanud artikleid paljudes väljaannetes ning on kollektiivsete monograafiate "Eesti kirjanduslugu" (2001) ja "Eesti sõnateater 1965–1985" (2015) üks autoreid.

Kuulub Eesti Teatriliitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Rahvusvahelisse Teatriuurimise Föderatsiooni jm ühendustesse.


Marju Kõivupuu (PhD) on pärimuskultuuri dotsent, kelle uurimishuvid on seotud surmakultuuri, rahvameditsiini, inimese ja looduse suhte ning kultuuripärandi teemadega. Ta on juhendanud edukalt doktorante ja magistrante. Mitmed tema monograafiad on pälvinud nii Tallinna ülikooli kui ka vabariiklikul tasemel tunnustust. Ta on osalenud või osaleb mitmete riiklike komisjonide ja otsustuskogude töös. Samuti on ta mitmete pärimuskultuuri populariseerivate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor.

  


Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeele didaktikat ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid.

Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Ta on eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Merilin Aruvee lõpetas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorantuuris lingvistika erialal. Tema põhiline teaduslik huvi on emakeeleõpetus, täpsemalt funktsionaalne keeleõpe ja teksti ning õigekeelsust ühendav metoodika. Merilin Aruvee on töötanud ka õppekirjanduse õpikukirjastuse toimetajana ning on mitme põhikooli kirjanduse töövihiku autor.


Tiina Rüütmaa

Eesti keele kui teise keele dotsent

Tiina Rüütmaa (PhD) on teadustöös keskendunud keelte kõrvutamisele (tõlkepõhine kontrastiivlingvistika), õpetab peamiselt tõlke toimetamist, aga ka eesti keele leksikoloogia ja süntaksi erialaaineid, juhendanud on (tõlke) toimetamise, terminoloogia- ja kontrastiivlingvistika-, aga ka eesti keele kui teise keele teemalisi üliõpilastöid.


Annika Hussar

Eesti keele lektor

Annika Hussar on ülikoolis õpetanud üle 20 aasta eesti keele aineid, sh ortograafiat, morfoloogiat, keelekorraldust, keeletoimetamist jne. Ta on olnud külalislektor Vilniuse, Helsingi, Tampere ülikoolis. Tema uurimisvaldkond on onomastika, kus ta on keskendunud isikunimede uurimisele. Eriti huvitab teda eesnimekasutus, millest ta on kirjutanud rohkesti artikleid.