Anglistika uurimisseminarid avardavad erialast silmaringi meeldivas õhkkonnas

Uurimisseminaride sari sai alguse 2024. aasta kevadsemestril, eesmärgiga tutvustada käimasolevat teadustööd valdkonnas, tuues kokku inimesi, keda paelub inglise keele, kirjanduse ja kultuuri ning tõlkimise ja õpetamise uurimine. Soovisime luua avatud ja toetava aruteluruumi, mis ulatub igapäevasest auditooriumitööst kaugemale. Kahe aasta jooksul on neist kohtumistest kujunenud oodatud ja inspireeriv sündmustesari, mis kõnetab kolleege ka väljastpoolt anglistika valdkonda ja meelitab külalisi ka väljastpoolt ülikooli või koguni Eestimaad.

Seminarid on olnud sisult mitmekesised ja temaatiliselt laiahaardelised, täpselt nagu tänapäeva anglistika ise. Meie uurimisteemad ulatuvad kaugemale kui Briti ja Ameerika kirjandus ja klassikaline keeleteadus. Uurime laiemat inglise keelt kõnelevat ja inglise keele kaudu seotud maailma ehk ,,Anglosfääri” kui kultuurilist, keelelist ja ajaloolist võrgustikku, mis hõlmab eri mandritel paiknevaid ühiskondi, vastavaid kirjandusi ja keelepraktikaid ning nende vastastikuseid mõjusid. TÜHI anglistika valdkonna uurimisteemad suhestuvad tihedalt tänapäeva teadusmaailma elavate suundadega, sh keskkonnahumanitaaria, soouuringud, post- ja dekoloniaalsed lähenemised ning keele- ja tõlkeuurimise digitaalsed aspektid. 

Sarja avaseminaril (4.04.2024) esines Dr Miriam McIlfatrick-Ksenofontov ettekandega “Ciaran Carson’s Mapping of the Inert in Translating Rimbaud’s Illuminations”. Keskendudes tõlkeprotsessi eripäradele ning võrreldes originaalteksti maastikuga ja tõlkemustandeid maastiku kaardistamisega, tutvustas ettekanne tõlkimist kui loovat ja katsetavat protsessi, kus ebaõnnestumised on sageli edasiliikumise eelduseks. Keelekontakti ja keelemuutuse teemasid käsitles Dr Jesús Fernández-Domínguez Granada ülikoolist ettekandes “A contrastive look at False Anglicisms in Romance languages” (16.04.2024). Teadlane näitas, kuidas inglise keele mõjul tekkinud näilised anglitsismid toimivad eri romaani keeltes (prantsuse, hispaania, itaalia) erinevalt ning mida see ütleb keeltevahelistest suhetest tänapäeva Euroopas.

Valdkonna juht Prof Julia Kuznetski ettekanne “Too Burning for Fiction? Women Writing Non-Fiction in Times of Crisis” (22.05.2024) tõi esile tähelepaneku, kuidas mitmed tuntud naiskirjanikud, kelle pärusmaa on siiani olnud romaan, olid hiljuti ühehäälselt pöördunud esseistika poole. Näitena käsitleti Margaret Atwoodi, Jeanette Wintersoni ja Zadie Smithi loomingut ning arutleti, kuidas kriisid – pandeemiast ja tehisaru pealetungist kliimamuutuseni – mõjutavad kirjanduslikke vorme ja autoripositsiooni.

Kriisiteemadega jätkasime ka sügisperioodil. Külalisteadur Anupam Kamal Sen Joensuu ülikoolist vaatles ettekandes “The Art of Living within the Prospect of Dystopia” (9.10.2024) düstoopilist romaani kui vahendit, mille abil mõtestada tänapäeva poliitilisi ja ökoloogilisi kriise. Keeleajaloolise vaate tõi seminarisarja sisse meie lingvistika lektor Dr Alpo Honkapohja, kes analüüsis ettekandes “Lockdown Lexicon during the Black Death” (30.10.2024), milliseid sõnu kasutati kesk- ja varauusaegsel Inglismaal Musta Surma ajal. Selgus, et COVID-19 pandeemia ajal käibesse tulnud sõnad, nagu sotsiaalne distantseerumine, laussulgemine (lockdown) ja karantiin ei ole sugugi uued – kõik uus on, teadagi, hästi unustatud vana. Uurimaks, milliseid sõnu kasutati enne 1600. aastat, kui arutleti liikumispiirangute kehtestamise üle katku leviku tõkestamiseks, rakendas teadlane moodsaid meetodeid, nimelt digitaalset korpuse uurimist, nii luues silla mineviku ja tänapäeva vahel ning panustades püsikriisi (permacrisis) kui valdkonna fookusteema uurimisesse. 

Digitaalse keeleuurimise ja korpuslingvistika teemasid arendas edasi ka Dr Turo Vartiainen Helsingi ülikoolist ettekandes “Enriched Corpora Sources for Linguistic Research” (6.05.2024), keskendudes sellele, kuidas ühendada traditsiooniliste, hoolikalt koostatud keelekorpuste tugevused tänapäevaste suurandmetel põhinevate keeleressurssidega. Vartiainen näitas, et kuigi mahukad korpused võimaldavad uurida harva esinevaid keelenähtusi, eeldab sisuline analüüs sageli täiendavat metaandmete rikastamist – olgu käsitsi või arvutipõhiste meetodite abil. Ettekanne pakkus kuulajatele hea sissevaate sellesse, kuidas tänapäeva keeleteadus tasakaalustab kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid lähenemisi.

Tõlkeuuringute valdkonnas andsid olulise panuse külalisesinejad Dr Juho Suokas ja professor Esa Penttilä Ida-Soome ülikoolist, kes tutvustasid oma ReTra uurimisprojekti ettekandes “Dimensions of Translation and Multilingualism in Research Work” (16.04.2025). Ettekanne avas mitmekeelsuse ja tõlkimise sageli varju jääva rolli akadeemilises teadustöös, kus sageli harrastatakse n-ö para-professionaalset tõlkimist ning rõhutas vajadust suurendada teadlaste tõlketundlikkust ja -teadlikkust. Erilist huvi pakkus arutelu selle üle, kuidas tõlkeoskust saab teadustöös teadlikult arendada ja toetada. Meie tõlkeosakonna kolleegide Dr Triin van Doorslaeri ja dotsent Mari Uusküla ettekanne “Translating Responsibility: Explaining Machine Translation Literacy Among Non-Translation Students”  (19.11.2024) keskendus masintõlke ja tehisaru kasutamisega seotud küsimustele kõrghariduses, tuginedes empiirilisele uuringule Tallinna ja Tartu Ülikoolis. Esinejad analüüsisid, kuidas üliõpilased tajuvad masintõlget, selle riske ja võimalusi ning tehnoloogia kasutamisega kaasnevaid eetilisi, kognitiivseid ja keskkondlikke aspekte. Ettekanne rõhutas vajadust selgemate juhiste ja reeglite järele ning avas laiemalt küsimuse vastutusest digiajastul. 

Kirjanduse vastuvõtu ja kultuurilise kogemuse teemad olid fookuses teadur Ruslana Dovhanchyna ettekandes “The Reception of Hemingway’s War Fiction in the USA, Ukraine and Estonia“ (15.10.2024). Eksperimentaalse uurimuse käigus uuriti, kuidas eri kultuurilistes ja geopoliitilistes oludes elavad tudengid kogevad Ernest Hemingway sõjakirjandust. Eriti kõnekas oli uuringu läbiviimine sõja ajal Ukrainas, mis andis tulemuste tõlgendamisele tugeva ühiskondliku mõõtme. 

Kultuuri ja keha vahelistest seostest rääkis anglistika nooremteadur Iveta Aare ettekandes “Human Vulnerability and Emotional Sensitivity: Examples of Bodily Emotion Work in Body-Horror Cinema“ (18.12.2024). Analüüsides tänapäeva ingliskeelse kehahorrori filme, käsitles Aare filmikunsti võimalusi kujutada „sobimatuid” emotsioone ja inimlikku haavatavust. Ettekanne avas huvitava vaate emotsioonide kehalisele kogemisele ning publiku suhtele ebamugavate, kuid sügavalt inimlike teemadega. Kirjandusloolisi ja soo-uuringulisi vaatenurki ühendas Dr Ksenia Shmydkaya ettekanne “Sylvia Townsend Warner’s Queer Historical Realism“ (4.06.2025), mis tutvustas ebaõiglaselt vähetuntud, ent väljapaistva Briti kirjaniku ladusalt loetavaid ja ajalooliselt täpseid kirjutisi, mis toovad esile kväär-teemasid ajaloolises kontekstis. Ettekandes rõhutati, kuidas Warneri vaatenurk avardab ajalookujutust ning toob nähtavale lood ja kogemused, mis sageli jäävad peavoolu ajalookirjutusest välja.

Rõhutud häälte esiletoomist taotles ka nooremteadur Pierangelly Del Rio Martinez ettekandes “Environmental Activism, Memory, and Life-Writing“ (17.12.2025) 2025. a. lõpuseminaril, käsitledes keskkonnaaktivismi, mälu ja elulookirjutuse põimumist laiemas rahvusvahelises kontekstis. Pierangelly analüüsis keskkonnaaktivistide memuaare eri piirkondadest, sh USAst, Aafrikast, Kanadast ja teistest anglofoonsetest kultuuriruumidest, ning näitas, kuidas keskkonnakriisid on tihedalt seotud koloniaalpärandi, sotsiaalse ebavõrdsuse ja marginaliseeritud kogukondade kogemustega. Isikliku loo kaudu saavad nähtavaks nii ökoloogilised kui ka poliitilised pinged, mis sageli jäävad globaalsetes keskkonnadebattides varju.

Algul olid seminarid mõeldud eeskätt teadlastele ja doktorantidele, kuid järk-järgult oleme kohtumistel hakanud nägema põnevil magistri- ja bakalaureuseõppe üliõpilaste pilke. Just see mitmekesine kuulajaskond on kujundanud seminaridest elava ja inspireeriva kohtumispaiga, kus teoreetiline sügavus ja arusaadav esitusviis käivad käsikäes. Teadlased saavad lähemalt tutvuda teineteise uurimisteemade ja nende tulemustega, tudengid aga avardavad silmaringi ning saavad heita väärtuslikku pilku teadusartikli terviklikku ülesehitusse, alates uurimisküsimustest kuni andmete analüüsini ja lõpuks ka tehtud töö tutvustamiseni kolleegidele.

Lisaks sisukatele ettekannetele ja aruteludele on anglistika uurimisseminaride tugevuseks olnud nende õhkkond. Need kohtumised ei järgi kuivalt „ettekanne ja küsimused“ formaati, vaid pürgivad elava dialoogi poole. See on ka võimalus luua akadeemilisi kontakte ja tunda end osana elavast teadlaskonnast. Arvestatav hulk esinejaid on olnud väliskülalised, nt Soomest ja Hispaaniast; külalisi on samuti olnud  Šotimaalt, Ukrainast ja ka väljastpoolt ülikoolimaailma, nt Suurbritannia saatkonnast Eestis.