ELU on ka õlu
Toidu valmistamise traditsioonilised viisid on moes. Sellest annavad tunnistust kasvõi kõik need arvukad ettevõtted, mis määratlevad oma tegevust läbi paljuski defineerimatu (võlu)sõna „käsitöö“.
Ülikoolis võeti ette projekt "Pruulitud ELU", mis vaatleb üht traditsioonilist toiduainete töötlemise meetodit ehk ajaloolise õlle pruulimist. Selgituseks: ELU on kõikidele Tallinna Ülikooli tudengitele mõeldud õppeaine, mille käigus eri valdkondade üliõpilased koos õppejõudude ja ülikooliväliste partneritega süvenevad meeskonnana teemasse, millega õpingute jooksul igapäevaselt kokku ei puututa.
Kuidas siis pruuliti õlut kaks- või kolmsada, aga ka rohkem aastat tagasi? Kas ja kui, siis millise määrani on võimalik taasluua minevikku, antud juhul siis vanu retsepte ja vanu tehnoloogiaid?
Õpetatud härradel sobiks valmistada õlut paradiisiterade, galganirohu, muskaatpählite, nelgi ja piiniaseemnetega – nii seisab 1649. aastal Riias trükitud käsiraamatus "Stratagema Oeconomicum". Kuidas aga leida endisaegseid tooraineid, näiteks paradiisiteri ja galganirohtu, või millega neid asendada? Kuidas muuta tollaseid maitseid tänapäeval vastuvõetavateks? Kuidas toimub pruulimine praktikas? Mida ütleb tulemuse kohta keemia? Ning mismoodi luua legend vanale või vanast, mis võiks meeldida ka praegusele publikule?
Ajaloolise õlle pruulimise probleemidega tegelevad 14 tudengit bioloogia ja keemia, ajaloo, organisatsioonikäitumise, käsitöötehnoloogiate ja disaini, keeleteaduste, psühholoogia ning reklaaminduse erialadelt. Vastavalt üliõpilaste mitmekesisele taustale on ka juhendajad ajaloo, germanistika ja keemia ettevalmistusega. Välispartneri rolli täidab konsultandi ja praktikuna pruulikoja Humalakoda pruulmeister.
Üldiselt vältab ELU projekt ühe semestri, siinkirjeldatu kestab aga aasta. Eesmärk on õlletegemise kogemust ja lõpp-produkti tutvustada rahvusvahelisel keskkonnaajaloo suurkonverentsil, mis toimub Tallinna Ülikoolis 21.–25. augustil 2019.
Artikkel ilmus Tallinna Ülikooli ajakirjas.
