TLÜ tudengid koroona ajal: pidev stress, kuid terviseteadlikud valikud ja hea infokäitumine

Võib ju küsida: mis terviseprobleeme noorel inimesel ikka? Ent andmed ja uuringud näitavad, et tervisega seotud muresid on neilgi kuhjaga. Nimetame siinkohal kasvõi füüsilise passiivsuse ning sellega seostuva ülekaalulisuse. Lisaks alko- ja narkoprobleemid. Eestis on Euroopa Liidu keskmisest suurem nende noorte osakaal, kes tunnevad ennast sageli masendunult või kogevad depressiooni. 

Hea tervise üheks eelduseks on hea tervisekäitumise. Seda aga võimaldab piisav informeeritus ja terviseteadlikkus. Tänapäeval saadakse infot tervise teemal peamiselt elektrooniliste sidevahendite kaudu. Seetõttu uurisimegi TLÜ üliõpilaste terviseinfokäitumist veebikeskkonnas (infovajadusi, infoallikate eelistusi) ning seda, milliseid terviseteemalisi digilahendusi kasutatakse ja soovitakse kasutada. Kaasuvalt uurisime hinnanguid tervisele ja valikuid tervisekäitumises (liikumine, toitumine jms). Küsitlusele vastas 204 üliõpilast, lisaks teostasime viis intervjuud ning ühe fookusgrupi intervjuu.

Küsitluse põhjal hindasid pooled oma vaimset tervist kas heaks või väga heaks, ent peaaegu veerand vastanutest ei tundnud ennast hommikuti ärgates väljapuhanuna ja pidevat stressi koges lausa 42% küsitletutest. Võrreldes pandeemiaeelse ajaga hindas üle kümnendiku (11%) küsitletutest oma tervislikku seisundit isegi paremaks. Intervjuudes osalenud tõid esile, et distantsõpe võimaldab rohkem leida aega iseendale, nt kodus trenni teha või mediteerida. Siiski viiendik (21%) tõdes küsitluses, et tervis on läinud halvemaks. Selle põhjustena toodi intervjuudes välja pidevat muret lähedaste tervise pärast, eraldatuse tunnet (oled nelja seina vahel lõksus), kartust haigestuda, trennides käimise võimaluse puudumist ja sellest tingitud kehakaalu tõusu ning samuti rahalisi probleeme Covid-kriisist põhjustatud töökoha kaotuse tõttu. Enamiku vastanute tervislikule seisundile polnud koroonakriis siiski märkimisväärset mõju avaldanud. 

Küsitlusest selgus, et TLÜ üliõpilased on küllaltki hea tervisekäitumisega: ligi kolmandik (29%) vastanutest ei tarbi üldse alkohoolseid jooke. Igapäevaseid suitsetajaid oli kõigest 4%. Liikumisaktiivsuse hindamisel lähtuti Tervise Arengu Instituudi soovitusest liikuda regulaarselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit; selle põhjal pidas vaid 15% oma liikumisaktiivsust ebarahuldavaks. Igapäevast tervisliku toitumise jälgimist ei pea oluliseks vaid 12% vastanutest. Küsitluse põhjal tegelevad tudengid küllaltki aktiivselt ka vaimset tervist toetavate tegevustega (nt mediteerimine/mindfulness, sõpradega ajaveetmine, looduses viibimine, hobidega tegelemine, vaimse tervise spetsialistiga rääkimine); vaid 7% ei pööra sellele valdkonnale tähelepanu. 

Ehkki tähtsate terviseinfoallikatena hinnatakse oma vanemaid ja arste, on esimene infokanal, kust teavet tervise ja haiguste kohta otsima hakatakse enamasti internet (60%). Välismaal läbiviidud uuringud toovad esile, et noored võivad olla küll tublid digivahendite kasutajad, ent relevantset infot tervise kohta on internetist tihti keeruline leida ja leitud tulemusi hinnata ning sageli piirdutakse sotsiaalmeedias levitava teabega  (nt Shafer et al, 2021; Dadaczynski et al, 2021; Rosário et al, 2020). TLÜ tudengid aga väitsid end otsivat terviseinfot eelkõige spetsiaalsetelt kvaliteetsetelt terviseinfo veebilehtedelt (nt kliinik.ee, inimene.ee, derma.ee), rahvusvahelistelt ja riiklikelt terviseasutuste saitidelt (nt WHO, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet), teaduskirjandusest, uudisportaalidest ja profimeedia terviselisadest (nt Delfi TervisPluss, Õhtuleht Tervis). Tervisealast informatsiooni otsitakse peamiselt toitumise (65%), vaimse tervise ja heaolu (63%) ning erinevate haigusseisundite (52%) kohta. Sport ja liikumine, info arstide ja raviasutuste kohta ning apteegi- ja ravimiinfo pakub samuti huvi, nagu ka nahaprobleemid, seksuaaltervis ja Covid-19. Alternatiivmeditsiin ei pakkunud üliõpilastele huvi. Infootsingu käivitab eelkõige muutus enda (70%) või mõne lähedase (48%) terviseseisundis, samuti mõjutab seda vahetu suhtlus arstiga. Kolmandik vastanutest kasutab internetiotsingut nii arsti vastuvõtule minnes kui ka sealt tulles, sest soovitakse arstiga vesteldes olla informeeritumad ja pärast arsti juures käimist on jällegi vaja kuuldut tõlgendada. Aktiivne interneti kasutamine informatsiooni hankimiseks on viinud ka selleni, et suur osa vastanutest tunnistas nutiseadmete liigset kasutamist. 

Seoses nutiseadmete laialdase kasutamisega tõstatub ka küsimus, milliseid terviseteemalisi digirakendusi tarvitatakse, kuidas neid hinnatakse ja milliste rakenduste järele oleks vajadus. Selgus, et pooled vastanutest kasutavad liikumisalaseid rakendusi (nt Nike Training Club, FitSphere) ja pisut alla poole (46%) toitumisalaseid rakendusi (nt Fitlap, Elustiil, MyFitnessPal). Küllalt palju kasutatakse ka seksuaaltervise ja vaimse tervisega seotud rakendusi. Üks populaarsemaid digilahendusi tervise valdkonnas on nutikellad, mis aitavad inimestel mugavalt oma tervist jälgida ja probleemidele kiiresti jälile saada. Intervjuud tõid esile, et olemasolevate äppide puuduseks on nende kasutamise keerulisus või vastupidi, liigne ühekülgsus ja lihtsus. Sageli on probleemiks ka hind. Tunti puudust sellistest äppidest, kus oleks mitmed asjad koos: trenni tegemine, toitumise jälgimine, unerežiim jne. Samuti leiti, et digirakendus peaks olema kasvõi osaliselt tasuta, lihtsasti kasutatav, mugav ning motiveeriks tegutsema ja kiidaks saavutuste eest.

Rõõmustav oli, et mitmed tudengid on pööranud pandeemiast tingitud olukorra enda kasuks: kodus tehakse trenni ja mediteeritakse. Iga päev koolis kohal käies seda ei jõuaks. Samas tuli esile üliõpilaselu pingelisus: õppejõud kipuvad aeganõudvaid kodutöid andma kõik ühel ajahetkel. Pingeid tekitab Covid-19-ga seonduv, nt hirm haigeks jääda ja mure lähedaste pärast. 
 

Autorid: Marianne Paimre; Hele Leek-Ambur; Tiina Uibo; Alla Nõmmik; Marianne Künnapas; Kalev Künnapas

Allikad: TAI. Laste ja noorte tervis. Uuringud ja analüüsid: https://www.tai.ee/en/node/5135. Schäfer M, Stark B, Werner AM, Tibubos AN, Reichel JL, Pfirrmann D, Edelmann D, Heller S, Mülder LM, Rigotti T, Letzel S, Dietz P. Health Information Seeking Among University Students Before and During the Corona Crisis-Findings From Germany. Front Public. Health. 2021 Jan 25;8:616603. doi: 10.3389/fpubh.2020.616603. PMID: 33585388; PMCID: PMC7873736; Dadaczynski K, Okan O, Messer M, Leung AYM, Rosário R, Darlington E, Rathmann K. Digital Health Literacy and Web-Based Information-Seeking Behaviors of University Students in Germany During the COVID-19 Pandemic: Cross-sectional Survey Study. J Med Internet Res. 2021 Jan 15;23(1):e24097. doi: 10.2196/24097. PMID: 33395396; PMCID: PMC7813561; Rosário R, Martins MRO, Augusto C, Silva MJ, Martins S, Duarte A, Fronteira I, Ramos N, Okan O, Dadaczynski K. Associations between COVID-19-Related Digital Health Literacy and Online Information-Seeking Behavior among Portuguese University Students. Int J Environ Res Public Health. 2020 Dec 2;17(23):8987. doi: 10.3390/ijerph17238987. PMID: 33276647; PMCID: PMC7730120.