Keeletoimetamise tudeng: keeleoskus tuleb kasuks - ka neile, kes ei soovi saada toimetajaks
Urmo Treisalt on keeletoimetamise tudeng, kellel on eelnev taust hoopis teisest valdkonnast. Siiski otsustas ta magistrisse tulla õppima keeletoimetamist, sest tundis, et tal on alati olnud hea keelevaist ning arvab siiani, et hea keeleoskus tuleb igal juhul kasuks. Igaühele.
Miks otsustasid tulla õppima keeleteadust ja keeletoimetamist?
Tulin Tallinna Ülikooli keeletoimetamist õppima hoopis teisest valdkonnast – olen lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala. Kuna lisaks kunsti- ja ajaloohuvile on mul alati olnud ka hea keelevaist ja armastus lugemise vastu, otsustasin proovida need alad ühendada ja astusingi sisse keeletoimetamise erialale.
Millised on olnud lemmikteemad või -õppeained?
Minu jaoks olid kõige põnevamad ained semantika ja pragmaatika ning rakenduslingvistika erikursus, mõlemat luges dotsent Mari Uusküla. Need õppeained avardasid oluliselt minu arusaama keelest ja selle mõjust meie mõtlemisele ja maailmatunnetusele. Suuresti tänu nendes ainetes õpitule kujunes ka minu magistritöö teema. Aga tegelikult olid kõik ained huvitavad ja andsid väärtuslikke teadmisi.
Räägi enda mõnest põnevast projektist või praktikast.
Sooritasin praktika Emakeele Seltsi juures, aidates toimetada ajakirja Oma Keel. See oli põnev ja arendav kogemus, kuna sain töötada mitmesuguste keeleteaduslike artiklitega, mida oli endalgi huvitav lugeda. Lisaks oli peatoimetaja Helen Hindiga meeldiv ja ladus koostöö.
Milline on üks levinud väärarusaam, mida oled kuulnud oma eriala kohta?
Võib-olla see, et keeletoimetajad hoiavad kramplikult tavadest ja normidest kinni ega lase keelel areneda. Mina arvan, et normitud kirjakeel on väga oluline, sest loob ühiskonnas üheselt mõistetava väljendusviisi, mis on tõhuse suhtluse eeldus. See on eriti oluline näiteks seadusloome, hariduse ja teaduse juures, kus on vältimatu, et sõnadest ja terminitest on ühesugune arusaam. Lisaks on keeletoimetamine vägagi perspektiivne eriala, kuna maailmas kasvab üha enam huvi masintõlkimise vastu, kuid tehisaru pole sugugi veel sellisel tasemel, et selle toodetud tekste ilma toimetamata sobiks avaldada. Pigem näen sellega seoses laienevat tööpõldu.
Mida soovitaksid neile, kes kaaluvad tulla õppima keeleteadust ja keeletoimetamist, kuid pole veel päris kindlad?
Julgustan kindlasti sisse astuma, sest TLÜs leidsin eest väga tugevad, aga ka toredad õppejõud. Samuti oli meil väike, kuid vahva ja kokku hoidev kursus. Kaks õppeaastat on olnud inspireerivad ja harivad ning pakkunud nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Hea keeleoskus tuleb kasuks väga paljudes valdkondades – ka neile, kes otseselt toimetajaks hakata ei soovi.