"Naised teaduses" fookuses: TÜHI poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus

Liisi Keedus on TÜHI poliitilise filosoofia professor, kes alustas 2018. aastal projektiga “Kriis ja ajalikkus maailmasõdade vahelise Euroopa mõtteloos”, mis pälvis 1 425 000 € suuruse ERC grandi.

Mis Teid teadlasena rõõmustab?
Teadlasena mind rõõmustab see, et Eestis tehakse täna nii mõneski valdkonnas maailmatasemel tippteadust ning et see on leidnud rahvusvahelist tunnustust nii meie teadlaste jõudmises erinevatesse edetabelitesse, grantides, avaldamises mainekates väljaannetes kui ka teadlaste osalemises erinevates rahvusvahelistes teaduskomisjonides. Meie teadusrühmad ja -institutsioonid saavad järjest enam koostööpakkumisi ja osalevad teaduse tippvõrgustikes. Veel rõõmustab mind, et Eesti teadus on viimastel aastatel ka eestimaalasele lähemale jõudnud. Palju on siin ära teinud Rahvusringhäälingu teadusuudised, teadussaated ja üldse meedia suurenenud huvi teaduse kajastamisel. Ka teadlased ise on varmamad laiema avalikkusega suhtlema, et oma töö tulemusi võimalikult paljudeni viia.

Millised on murekohad teaduses?
Ühe murekohana tooksin välja, et nii nagu ühiskonnas laiemalt, nii ka teaduses jõuab tipptegijate sekka naisi vähem kui mehi. Eestis on naised kõrgharitumad kui mehed, veel doktorantide ja järeldoktorite seas ei ole erilist soolist tasakaalutust märgata (välja arvatud mõned erialad), küll aga professorite ja juhtivteadurite seas. Lahendusena näen, et tippteadlased oleksid sellest probleemist teadlikud ja võtaksid selle lahendamise enda südameasjaks. Kasvõi olles mentoriteks andekatele ja töökamatele noortele naisteadlastele ja pakkudes neile karjäärikaride vahel vajadusel lisatuge. Minu enda kõige olulisemad saavutused on saanud teoks just tänu paarile mõtteajaloo suurnime isiklikule nõule ja aastatepikkusele toetusele.

Kuhu teadus liigub?
Teadus liigub ühiskonna vajaduste ja ootustega suurema sidususe suunas. See on hea, kui teadlased aitavad kiiresti luua ühiskonnale hädavajalikke vaktsiine või teaduspõhiselt lahendada teisi kõige pakilisemaid kriise. See on vähem hea, näiteks, kui teadlaste ülesandeks saab aidata kaasa riigi soovile suunata järjest rohkem ühiskonna- ja loodusteaduslike huvidega noori õppima infotehnoloogiat. Aga nii mõnigi neist ümberjuhitud noortest jõuab ka ise peagi tõdemuseni, et IT ei ole kõikehõlmav lunastus ning selle pidamine universaalseks lahenduseks võib aidata kaasa hoopis meie ühiskonna (ja ka muide majanduse!) stagneerumisele. Kõik nutilahendused ei ole ilmtingimata kõige nutikamad lahendused.

Päeva "Naised teaduses" tähistamist alustati ÜRO eestvedamisel 2015. aastal ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Eestis tähistatakse seda päeva esmakordselt.