Võõrkeelte õpetamine globaaliseeruvas maailmas. Üliõpilaste mõtted BIP programmist Leónis
Erasmus+ program (BIP) Leónis tõi kokku keeleõppe tudengeid ja õppejõude üheksast erinevast riigist, pakkudes võimalust kogeda kultuuridevahelist suhtlust, jagada oma riigi kogemusi ning mõelda üheskoos keeleõppe tuleviku üle. Allpool on üliõpilaste mõtted temaatilises järjestuses – alates kultuurikogemusest kuni professionaalse arenguni.
Juba 2025. aasta detsembri keskel Hispaanias toimunud intensiivse õppenädala eel olid üliõpilased saanud osa mitmetest keeleõppe teemalistest loengutest ja olid alustanud tööd ühe endale valitud keeleõppega seonduva ülesande kallal. Töötati rahvusvahelistes tiimides, kus Võõrkeeleõpetaja MA üliõpilaste partneriteks olid üliõpilased Hispaaniast, Saksamaalt, Soomest, Iirimaalt, Slovakkiast, Hollandist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Šveitsist. Üheskoos arutati, kuidas tõhusamalt grammatikat õpetada, kuidas tehisaru keeleõppesse integreerida, kuidas arvestada kultuuriliselt mitmekesise õpilaskonna vajadustega ning kuidas motiveerida õpilasi keeli õppima.
Osalenud üliõpilaste kogemus julgustab kindlasti ka teisi üliõpilasi pakutavatest BIP võimalustest kinni haarama. Oluline oli kultuuriline õppimine nii võõrkeeleõppe kui ka isikliku kogemuse mõttes:
Anti Lorvi: „Kultuuriteemad panid mind sügavamalt mõtlema õpetaja rollile mitmekultuurilises klassiruumis ja sellele, kuidas toetada õppijaid erineva taustaga keskkonnas.”
Gerta Karasevitš: „Töötamine erinevatest kultuuridest pärit inimestega oli erakordne, sest selle käigus sai paremini aru, millised on eri riikide põhimõtted õpetamisel ning millised kooliprobleemid kattuvad.“
Urve Pannas: „See kogemus kinnitas mulle, kui võimas vahend on keeleõpe mitte ainult keeleoskuse, vaid ka empaatia, avatuse ja vastastikuse mõistmise arendamisel.“
Palju oli kaasa võtta ka ürituse korralduse viisist, mida on võimalik ka koolides läbiviidavate projektinädalate jaoks mudeldada. BIP raames rõhutati korduvalt, et üliõpilased kasutaksid saadud kontakte rahvusvaheliste projektide taotlemiseks ja läbi viimiseks.
Anna Zahharova: „Leónis veetsime nädala intensiivses õpi- ja koostöökeskkonnas, töötades rahvusvahelistes gruppides, osaledes loengutes ja töötubades ning arendades ühiselt projekti, mis keskendus innovatiivsetele lahendustele keeleõppes.“
Tiina Vallaste: „Meie koostöös sündis väga asjalik lahendus toetamaks õpetajaid kommunikatiivse keeleõppe meetodite rakendamisel.“
Lisaks suurte teemade üle mõtlemisele olid töötubade ja rühmatööde tulemused aga paljuski ka praktilised ja rakendatavad.
Grethe-Ly Ärsis: „Töötoad olid inspireerivad ja andsid ideid, mida oma tundides proovida ja rakendada.“
Grete Rahnel: „Mitmekesised ettekanded kaasaegsetel õpetamisega seotud teemadel pakkusid värskeid ideid ja avardasid mu silmaringi tulevases erialases töös.“
Eraldi teemana nii töötubades kui rühmatöödes tegeldi ka tehisaru teemadega. Eesti üliõpilased tutvustasid Eesti Presidendi ellu kutsutud TI-hüpet ja üheskoos tõdeti, et selliseid laiemaid aktsioone teistes riikides veel ei ole. Siiski oli ka Tallinnasse palju mõtteid kaasa võtta. Anne-Liisi Laaneste: „Analüüsisime, kuidas AI saab toetada õppijaid erinevates õpikeskkondades, kuid arutasime sama ausalt ka ebavõrdsuse, digipädevuse ja õpetajate valmisolekuga seotud teemasid. Arutelud avardasid mõtlemist ning kinnitasid, et kuigi tehnoloogia pakub tohutult potentsiaali, vajab selle teadlik kasutamine läbimõeldud metoodikat, eetilist raamistikku ja süsteemseid tugimeetmeid.“
Nagu selliste projektide puhul alati, ei võida projektist mitte ainult osalenud üliõpilased, vaid ka nende praegused ja tulevad õpilased. Annika Reinmann: „Projekt ei olnud kasulik mitte ainult mulle kui magistrandile ja õpetajale vaid ka kindlasti minu praegustele ja tulevastele õpilastele ning kolleegidele.“
Fotol BIP León Tallinna osalejad (autor: Maris Saagpakk):
