Prantsuse keel ja kultuur

Prantsuse keel ja kultuur

Sind huvitab prantsuse ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult prantsuse keelt? Tahad töötada prantsuse keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- või riigisektoris?

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppevorm Päevaõpe

"On asjatu otsida õnne kusagilt kaugelt, kui unustatakse harida iseennast."

Jean-Jacques Rousseau

Ootame õppima laia silmaringi ja humanitaarhuvidega uudishimulikke ja keeleõppes võimekaid noori, kes soovivad pühenduda prantsuse keele ja kultuuri õppimisele ja uurimisele.

Prantsuse keele ja kultuuri peaerialale saab asuda õppima ka ilma prantsuse keele eelneva oskuseta. Varasema keeleoskusega esimese kursuse tudengid alustavad keeleõpet kõrgemal tasemel.

Miks tulla meile õppima?

Tallinna ülikooli Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride bakalaureuseõppekava pakub võimalust valida prantsuse keele ja kultuuri täiemahuliseks peaerialaks, mis võimaldab:

  • õppida prantsuse keelt kõrgemal tasemel; 
  • õppida mõistma tänapäeva Prantsusmaa kultuuri ja ühiskonna eripärasid ja nende ajaloolist väljakujunemist;
  • kombineerida oma peaeriala mõne teise keele ja kultuuri või muu TLÜ-s pakutava kõrvalerialaga;
  • veeta üks õppesemester või -aasta välisülikoolis.
Õpingud prantsuse keele ja kultuuri erialal 
 
  • toimuvad lahutamatus seoses tänapäeva Prantsuse ühiskonnaga (elulised keeleõppematerjalid, võtmeteemad tänapäeva ühiskonna mõistmiseks, õppimisvõimalus Prantsusmaal);
  • arendavad lisaks kultuuri mõistmisele ja keeleoskusele tudengi ettevõtlikkust, enesejuhtivust ja oma vajadustest lähtuva õppimise oskust, mida on vaja edukaks toimetulekuks tänapäeva ühiskonnas;
  • võimaldavad tudengil spetsialiseeruda mõnele kitsamale teda huvitavale prantsuse keele, kultuuri või ühiskonnaga seotud teemale ja saada praktikakogemus;
  • loovad lõpetajatele eeldused töötada keeleõppe, tõlkimise või turismi valdkonnas, kultuuriajakirjanduse ja -korralduse alal, kirjastustes, samuti eri riikide asutuste ja välisesinduste juures rahvusvahelistes ja Euroopa Liidu organisatsioonides;
  • võimaldavad pärast BA-õppekava lõpetamist jätkata süvendatult õpinguid magistritasemel.

 

Õppekava ja -ained

Prantsuse keele ja kultuuri erialal saab õppida, kui astuda TLÜ Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride õppekavale, mis võimaldab valida viie täismahulise peaeriala – hispaania, inglise, itaalia, prantsuse või saksa keele ja kultuuri – vahel ning õppida kõrvalerialana teist enda valitud keelt ja kultuuri või mõnda muud TLÜ-s pakutavat kõrvaleriala.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega bakalaureuseõpe toimub peamiselt loengute ja seminaride vormis.

  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained võimaldavad jõuda prantsuse keele oskuses B2- või C1-tasemeni ja uurida Prantsusmaa ajalugu, ühiskonda ja kultuuri (kirjandust, kunsti, teatrit, filmi), et mõista tänapäeva Prantsusmaa kujunemist, selle eripära, meelelaadi ja aktuaalseid probleeme. Loengutes ja seminarides eelistatakse õppijakeskseid meetodeid ning kultuuri ja keele integreeritud õpet.  

Eriala uurimuslik moodul arendab individuaalse juhendamise ja tagasisidestamise vormis iseseisvaks teadustööks vajalikke oskusi. Meeskonnatöö oskust arendavad uurimisprojektid koos teiste erialade üliõpilastega ja ühised temaatilised seminarid prantsuse keele ja kultuuri eriala eri aastate üliõpilaste vahel. Iseseisvat uurimistööd valmistavad ette bakalaureuseseminar ja tihe koostöö õppejõududest juhendajatega.

Õppekavas ette nähtud erialapraktika arendab otseselt töötamisele orienteeritud teadmisi ja oskusi ning pakub võimalust esmaseks kokkupuuteks tööturuga. Kõikidel eriala üliõpilastel on võimalus läbida praktika väljaspool ülikooli (Eestis või välismaal) tõlkimise, võõrkeelte õpetamise, kirjastamise, turismi või muudes erialaga seotud valdkondades. 

Üleülikoolilised ja instituudi üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid, ELU projekt) annavad üliõpilastele võimaluse tutvuda humanitaarse ja humanistliku mõttega laiemas perspektiivis. Need kursused arendavad kriitilise mõtlemise oskusi ja üldkultuurilisi teadmisi, mis on olulised ühiskonna ja kultuuri nähtuste mõtestamiseks ning toimetulekuks tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.

Kõrvalerialad

Üliõpilase vabalt valitud kõrvaleriala raames saab inglise keele ja kultuuri õpinguid siduda teise keele ja kultuuri, ajaloo, riigiteaduste, kultuuriteooria, digihumanitaaria või mõne muu Tallinna ülikoolis pakutava erialaga.

See annab tudengile võimaluse omandada mitmekülgseid teadmisi, mis tulevad kasuks nii edasiõppimisel kui ka ameti leidmisel. 

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Erialaaineid õpetav õppejõudude koosseis on tunnustatud ja rahvusvaheline ning õppetöösse on pidevalt kaasatud ka külalisõppejõude ja -teadlasi välisülikoolidest.
  • Meie üliõpilaskond paistab Eesti akadeemilisel maastikul silma suure mobiilsusega: Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumide toel veedab suur osa meie üliõpilasi õppesemestri või -aasta Prantsusmaal.
  • Prantsuse suund teeb tihedat koostööd teiste romaani keelte (hispaania, itaalia) suundadega, samuti kultuuriteooria, maailmakirjanduse ja ilukirjandusliku tõlke erialadega. Korraldame filmiõhtuid, ühisseminare, vestlusringe ja muid koosviibimisi, hoiame end kursis Prantsuse Instituudi pakutavate kultuuri- ja keeleõppeüritustega.
  • Koostöös Turu ja Ida-Soome ülikooli ning Prantsuse keele kui rahvusvahelise keele uurimisrühmaga GERFLINT annavad prantsuse uuringute suuna teadlased välja prantsuskeelset teadusajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique, milles avaldatakse sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna uurijate kaastöid.

  • TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
  • Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Tallinna ülikooli prantsuse suuna õppejõud on oma ala tunnustatud spetsialistid, kes tegelevad prantsuse kultuuri ja mõtteloo vahendamisega ja uurimustega prantsuse keele õpetamise alal rahvusvahelisel tasandil.

Meie õppejõududelt ja vilistlastelt on ilmunud märkimisväärne hulk tõlkeid prantsuse ilukirjandusest, ajalookirjandusest, vanemast ja uuemast mõtteloost, samuti nende teoste mõtestamisele suunatud saatesõnu ja uurimusi. 

Meie õppejõudude osalusel on ühistöös Eesti Keele Instituudi ja Pariisi Rahvusvahelise Idakeelte Instituudiga (INALCO) koostamisel "Suur eesti-prantsuse sõnaraamat".


Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis."

 


Aleksandra Ljalikova on prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses. Pärast Tallinna pedagoogikaülikooli lõpetamist (2000) on ta omandanud magistrikraadi Rouen’i ülikoolis (2002), seejärel doktorikraadi (cum laude) Jean Monnet' ülikoolis Prantsusmaal (2007) keeleteaduste alal. Tema doktoritöö on seotud väärtushinnangute konfliktidega välishindamises võõrkeeleõppes Eesti riigieksami näitel. Ta on GERFLINT-i liige (Rahvusvaheline Prantsuse Keele Teadus- ja Uuringuühing), kus ta on eelretsentseeritava rahvusvahelise ajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique pea- ja/või kaastoimetaja. Aastal 2009 andis Prantsusmaa talle Prantsuse kunsti ja kirjanduse teenetemärgi rüütlikraadi.

Teaduslikud huvid: võõrkeele didaktika, õpetajakoolitus, hindamine võõrkeeleõppes, diskursusanalüüs, prantsuse teooriad, akadeemiline mobiilsus.


Merike Ristikivi on ladina keele ja kultuuri dotsent ning õpetab kursust Rooma tsivilisatsioon ja ladina keel. Ta on õppinud Tartu ülikoolis klassikalist filoloogiat (MA, 2006) ja õigusteadust (PhD, 2010). 

Peamised uurimissuunad on ladinakeelne terminoloogia ja selle omandamine, õiguslingvistika, ladina terminite leksika, semantika, ortograafia ja morfoloogia. Ta on õpiku "Ladina keel juristidele" (2000, 2003, 2006, 2009) autor ning õpikute "Studia Latina. Ladina keele õpik humanitaarerialade üliõpilastele" (2002, 2004, 2015), "Ladina-eesti õigussõnastiku" (2005) ja "Ladina-eesti sõnaraamatu" (2002) kaasautor.  


Ülo Siirak on romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus, sissejuhatus romanistikasse. 2016/2017. õppeaasta kevadest annab ta ka prantsuse keele ajalugu ning maailmakirjanduse kursuse raames loengut ja seminari Apuleiuse "Kuldse eesli" kohta. Prantsuse keele eriala ainetest on ta andnud prantsuse keele morfoloogiat ja süntaksi, prantsuse keele leksikoloogiat ja fonoloogiat, erikursusena ka seminari Prantsuse humanistidest. Läbi aastate on ta andnud kursust Prantsusmaa ajalugu ja ühiskond pärast Prantsuse revolutsiooni.

Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus, mille üheks näiteks on Einhardi "Karl Suure eluloo" tõlke ilmumine "Keskaja kirjanduse antoloogias".

Ülo Siirak on olnud aastaid tegev leksikograafina ja teeb aktiivselt kaastööd „Suure eesti-prantsuse sõnaraamatu“ koostamisel. Tegemist on rahvusvahelise projektiga, mille üheks eestipoolseks partneriks on Eesti Keele Instituut. Ta kuulub ka sõnaraamatu projekti elluviimiseks loodud Eesti-Prantsuse Leksikograafiaühingu juhatusse.


Merilyn Meristo on prantsuse keele lektor. Lisaks prantsuse keelele koolitab ta tulevasi õpetajaid ja koordineerib võõrkeeleõpet Tallinna ülikoolis.

Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Merilyn Meristot on mitmel korral kutsutud külalislektoriks Sri Lanka Kelanyia ülikooli, kus ta koolitas tulevasi prantsuse keele õpetajaid ja viis läbi võõrkeeleõpetajate täiendkoolitust. Sri Lankaga seob teda ka teadusuuringute tegemine. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.


Kateryn Rannu on prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse eriala, õppinud ajalugu Prantsusmaal Tours'is, François Rabelais nimelises ülikoolis ning omandanud magistrikraadi prantsuse keele õpetaja erialal Tallinna ülikoolis. Prantsuse keelt on Kateryn Rannu õpetanud Tallinna ülikoolis ja Tallinna 21. koolis, samuti ka Põhja-Itaalias. 

Uurimistöös inspireerivad teda teemad, mis on seotud keele, kultuuri ja haridusega. Tema doktoritöö fookuses on mitmekeelsus ja -kultuurilisus, lõimitud aine- ja keeleõpe ning koostöö roll haridusmuudatuste elluviimisel.

Vastuvõtutingimused

Riigieksam

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 50%.

  • Vastuvõtueksam on 50%.

  • Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalik osa on motivatsioonikiri ("Miks ma soovin õppida prantsuse keelt ja kultuuri?", pikkus umbes 1 lk, faili nimeks peab olema kandidaadi enda nimi), mis esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAISis.
  • Vestlusel püütakse selgusele jõuda kandidaadi keeleõppevõimekuses, üldises silmaringis ja huvis valitud eriala vastu. Täpne kuupäev ja kellaaeg teatatakse kandidaadile e-posti teel pärast avalduse esitamist SAISis

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

"Õppisin Lääne-Euroopa uuringute suunal ning spetsialiseerusin itaalia ja prantsuse keelele. Mitmekülgne õppekava, palju valikuvabadust ning suurepäraste õppejõudude ja inspireerivate kaastudengite koostöös tekkinud toetav õhkkond on mind julgustanud vastu võtma mitmesuguseid tööalaseid väljakutseid ennekõike hariduse valdkonnas."


Jaanus Valk lõpetas Tallinna ülikooli 2008. aastal bakalaureusetööga "Mallarmé luule: kogelemine". Aastatel 2004–2005 viibis ta vahetusüliõpilasena Tōkyōs Waseda ülikoolis ja õppis jaapani keelt. Aastal 2001 asutas ta koos Hasso Krulliga tõlkeluule internetiajakirja Ninniku. Kalju Kruusa on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti PEN-klubi liige.

"Prantsuse keele erialale sattusin mingil hetke ajel. Olin 1997. aasta kevadel edasiõppimise kavatsuseta viibinud mõned nädalad Pariisis ning koju Tallinnasse tagasi jõudes järsku läksin ja andsin paberid sisse. Prantsuse keel nõuab mu meelest romaani keeltest kõige rohkem harjutamist, kuna on kõige kulunum, sõnad sulavad üksteisesse kokku. Kui prantsuse keel on omandatud, on võrdlemisi lihtne saada järje peale itaalia ja hispaania keeleski (vastupidi on hulga raskem). Õppima asumisel oli tähtis osa mu huvil Mallarmé loomingu vastu, mis tundus lähedane. Mu prantslastest õpetajad pidasid teda väga keeruliseks autoriks, aga mulle kummalisel kombel ei tundunud see sugugi nii. Seevastu kippusid mulle kaugeks jääma lihtsamad autorid. Muidugi mitte alati – olen väga rahul osa saamast näiteks Christian Bobini ja Michel Houellebecqi luulest."


"Kui ülikooli sisse astudes oma valikus pisut kõhklesingi, siis üsna kiiresti sai selgeks, et midagi õigemat polnuks võimalik valida – seda nii õppesuuna kui ka ülikooli mõttes. Tallinna ülikool on andnud mulle kustutamatu teadmistejanu ning eriala, mis on samal ajal ka minu suur huviala. Praegu kasutan erialaseid teadmisi eelkõige tõlkimisel ja õpetamisel. Tänu sellele, et olen õppinud mitut võõrkeelt ja töötanud väga erinevat tüüpi tekstidega, saan ka tõlkida eri keeltest ja valdkondades. Õpetamine on ülimalt arendav kogemus. Ma õpetan prantsuse keelt laste huvikoolis 8-10-aastastele lastele. Põhikoormusega olen aga huvikooli juhataja ja tajun iga päev, et omandasin ülikoolis oskusi, mida ka selles töös vaja läheb: oskuse suurt infohulka süstematiseerida, ülesandeid ja tegevusi selgelt piiritleda ning eri tüüpi tekste luua ja vahendada. Soovin kindlasti õpinguid tulevikus jätkata."


"Olen eluaeg tundnud, et keeled on minu ala. Teadsin juba enne bakalaureuseõppesse sisse astumist, et minu edasine elu on seotud tõlkimisega, niisiis oli mul kindel soov omandada bakalaureusekraad mõnes Euroopa Liidu keeles. Kuna olin prantsuse keele õpingutega juba keskkoolis alustanud, tundus romanistika eriala prantsuse keele ja kultuuri suund olevat loogiline valik. Ma ei kahetse absoluutselt, et selle kasuks otsustasin. Lisaks sain juurde õppida itaalia keelt ja kultuuri. Pakutavate ainete valik oli mitmekesine ja mul avanes võimalus kustutada oma teadmisjanu keele, kirjanduse, antiikkultuuri ja mitme teise teema vallas. Tõeliselt suure teadmistepagasiga õppejõud mõjusid inspireerivalt ja nendega oli rõõm koostööd teha. Praegu tegelen igapäevaselt tõlkimisega ja annan prantsuse keele eratunde keskkooliõpilastele. Kuna õppisin mitut võõrkeelt, on minu keeltepagas nüüd tõlketööd tehes suurem, mis võimaldab mul võtta vastu rohkem erinevaid pakkumisi. Ülikooliõpingud on minus kinnistanud teisigi vajalikke omadusi, nende seas täpsust, aja planeerimise oskust, info süstematiseerimise oskust ja palju muud. Jään oma õpinguid alati hea sõnaga meenutama."


"On tore mõelda, kuidas varasemad valikud või mittevalikud on seotud sinu praeguste toimetustega. Olen Tallinna ülikoolis veetnud olulise osa oma ülikooliajast – bakalaureuseõppe ja magistri esimese aasta, misjärel otsustasin õpinguid jätkata Lyoni ülikoolis Prantsusmaal rahvusvahelise kultuurikorralduse erialal. Pealtnäha ei tundu lingvistikal ja kommunikatsioonil kultuuriprojektide korraldamisega lähedat seost, küll aga pean tunnistama, et just varasemad valikud on mind paljuski mu praeguse eriala juurde toonud. Semiootika-, sotsioloogia- ja kultuuriteooriate tundmine ning uurimistööst saadud teadmised on oluline osa minu tänasest tähendusloomest ja kontekstitundmisest. Lisaks on hea grammatika tundmine ja kirjaliku eneseväljenduse kogemus prantsuse keeles andnud mulle võimaluse töötada õpetajana ning tegeleda kirjalike ja suuliste tõlketöödega. Minu jaoks on olulisim ülikooliõpingute ja õpilase arengu vaheline seos, kuna ülikooliaastad on lisaks akadeemilistele teadmistele andnud mulle võimaluse end paremini tundma õppida ning juhatanud teemade juurde, mis mind enim huvitavad. Selles vallas tuleb elukestvale õpilasstaatusele küll alla kirjutada."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Eriala lõpetajad võivad leida tööd väga erinevates valdkondades, mis nõuavad prantsuse keele ja kultuuri põhjalikku tundmist ja selle vahendamist:  keeleõpe, tõlkimine, turism, ajakirjandus, kirjastamine, ettevõtlus, välissuhted, Euroopa Liidu ja muud rahvusvahelised organisatsioonid jm.

Prantsuse suuna seniste lõpetanute töökohtade hulgas on esindatud järgmised alad: prantsuse keele õpetaja üldhariduskoolides või keeltekursustel, töö Prantsuse Instituudis või Prantsuse saatkonnas, ilukirjanduse, filmisubtiitrite või tarbetekstide tõlkija, giid, töö Eesti välisministeeriumis, Eestis tegutsevates välisfirmades ja ühisettevõtetes, kirjastustes, ajakirjanduses. Levinud on ka muud avarat silmaringi, võõrkeelteoskust ja Lääne-Euroopa kultuuri- ja ühiskondlikus ruumis orienteerumist nõudvad valdkonnad. 

Edasiõppimisvõimalused

Kolmeaastased õpingud loovad aluse spetsialiseeruda magistritasemel prantsuse keele  õpetamise, kirjandus- ja kultuuriteaduste, kirjaliku tõlke  (nii ilukirjandusliku, audiovisuaalse kui ka tarbetekstide tõlke) või suulise tõlke aladele.

Magistriõpinguid on võimalik jätkata ka teistel (osaliselt) avatud õppekavadega humanitaarteaduste ja muude valdkondade erialadel.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Itaalia keel ja kultuur

Humanitaarteaduste instituut

Soovid mõista, kuidas aja- ja mõttelugu, kirjandus ja kunstid on kujundanud tänapäeva Itaalia ühiskonda ja kultuuri? Tahad õppida ennast ja oma kultuuri paremini mõistma läbi elava kokkupuute Itaalia kultuuri uurijate ja esindajatega? Soovid õppida süvendatult itaalia keelt? Tahad töötada itaalia keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- või riigisektoris?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Hispaania keel ja kultuur

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab Hispaania või teiste hispaaniakeelsete maade ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult hispaania keelt? Tahad töötada keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- või riigisektoris?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Globaliseeruvas maailmas vajavad Eesti koolid võõrkeeleõpetajaid, kes suudavad keele õpetamisega avada uksi teistesse kultuuriruumidesse. Kuna Prantsusmaa on üks võtmeriike Euroopa liidu majanduses ja poliitikas ning Eesti partner, siis vajatakse prantsuse keele oskajaid nii kultuuris, majanduses kui ka poliitikas.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala