Toimetamise ja refereerimise eriala annab olulised oskused töötamaks ametikohal, mis eeldab kõrgtasemel eesti keele valdamist, oskust töötada dokumentidega ning toimetada eri tüüpi tekste. Kõrvaleriala läbides saad ühelt poolt oskuse toimetada tekste, muuta need selgeks, ladusaks ja korrektseks, ning teiselt poolt õpid, kuidas tekste koostada. Lisaks tead dokumentide haldamise ja koostamise põhimõtteid, tunned eri andmeallikaid ning oskad tekste refereerida. Praktikakohtade tagasiside on näidanud, et toimetamise ja refereerimise oskustega inimene on hinnas mis tahes asutuse töötajate hulgas.

Õppekava ja -ained

Referent-toimetaja kõrvaleriala koosneb kaheksast ainest.

Keelelise toimetamise kursuse lõpus oskad keeleliselt ja sisuliselt toimetada eri liiki tekste ning tunned tekstide toimetamise ja korrektuuri põhimõtteid. Saad põhjalikke teadmisi, kuidas toimetada tõlketekste. Kursuse käigus tuleb ette palju praktilist toimetamistööd: semestri jooksul toimetad pikemaid ja lühemaid tekste ning saad selle kohta õppejõult tagasisidet.

Kursusel Refereerimine õpid refereerima eesti- ja ingliskeelseid tekste, õpid võrdlema eri tekstižanre, õpid tundma tekstide organiseerimise põhimõtteid, õpid looma sidusat, ladusat ja ülevaatlikku teksti.  

Kursusel Eesti keele foneetika ja morfoloogia kursusel saad foneetika, fonoloogia ja morfoloogia põhiteadmised. Nende abil oskad teksti analüüsida: tead, millise sõnaliigiga on tegu, suudad eraldada tunnused ja märkida ära tüvevahelduse.

Kursusel Eesti keele süntaks ja teksti lingvistiline analüüs tegeled peamiselt lausetega: õpid ära tundma lauseliikmeid, aru saama lause ülesehitusest, eristama lausetüüpe ning mõistma seda, kuidas sõnavormid lauseis eri konstruktsioone moodustavad.

Kursusel Eesti keele sõnamoodustus ja leksikoloogia õpid tundma sõnamoodustuse põhimõisteid ja sõnamoodustusviise, saad teada, mis on sõna stiiliväärtus, miks uuritakse sõnavara ja kuidas teha kindlaks sõnade päritolu.

Eesti kirjakeele kursusel saad ülevaate sellest, kuidas eesti keel on arenenud, kuidas keel talitleb normeeritud kirjakeelena, Samuti õpid tundma keele- ja sh nimekorralduse ning eesti õigekirja põhimõtteid ja ka ise korrektset eesti keelt kasutama.

Erikursusel toimetamisest õpid analüüsima teksti toimetamisvajadust ja toimetad eri liiki tekste, toimetad iseseisvalt pikema teksti kasutades eri tüüpi keelehooldeallikaid. 

Erialane praktika on aine, mille läbid reaalses töökeskkonnas. Täidad toimetaja tööülesandeid mõnes kirjastuses, ajalehe või ajakirja juures või hoopis riigiasutuses. Õpid tundma keeletoimetamise protsesse ning saad oma teadmiste ja oskuste kohta väärtuslikku tagasisidet. Lisaks saad teada, mida teeb referent, ning proovid kätt dokumentide koostamises ja haldamises.

Õppejõud

Reili Argus on eesti keele professor.

Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist.

Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.


Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeeleõpetuse aluseid ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid. Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Merilin Aruvee õpib ka Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorantuuris lingvistika erialal.

Tema põhiline teaduslik huvi on emakeeleõpetus, täpsemalt funktsionaalne keeleõpe ja teksti ning õigekeelsust ühendav metoodika. Merilin Aruvee on töötanud ka õppekirjanduse toimetajana ning on mitme põhikooli kirjanduse töövihiku autor.

  • Merilin Aruvee on Vikerraadio e-etteütluse meeskonna liige ning ta rääkis 2018. aasta e-etteütluse teemal ETV saates "Terevisioon" (14.03.2018)
  • Merilin Aruvee viis nippi õpetajatele

 


 

Tiina Rüütmaa on Tallinna Ülikooli humanitaarteadust instituudi eesti keele kui teise keele dotsent, doktorikraadi omandas Tartu Ülikoolis. Oma teadustöös on Tiina keskendunud eesti keelele teise keelena ja keelte kõrvutamisele (tõlkepõhine kontrastiivlingvistika). Tiina Rüütmaa õpetab TLÜ-s eesti keele kui teise keele õpetamisega seotud aineid, aga ka eesti keele leksikoloogia ja süntaksi erialaaineid ning tõlke toimetamist, ta on juhendanud eesti keele kui teise keele, aga ka (tõlke) toimetamise, terminoloogia- ja kontrastiivlingvistikateemalisi üliõpilastöid.


Piret Baird on eesti keele kui teise keele lektor. Ta töötas varem nooremteadurina ja uuris varajast kakskeelsust. Viimased paar aastat on kaasa löönud plussprogrammi projektis ("Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis"), mis äsja lõppes. Suvel algas uus projekt, mille raames uuritakse muukeelsete laste keeleoskust ja nende toetamist koolis.


Andra Kütt-Leedis on eesti keele lektor (PhD). Ta peab loenguid lapse keelelisest arengust, keeleteaduse alustest, akadeemilisest kirjutamisest, asjaajamiskeelest, sõnamoodustusest ja leksikoloogiast.

Tema uurimisvaldkond on esimese keele omandamine, huvikeskmes on erineva kasvukeskkonna mõju laste keelelisele arengule. Viimastel aastatel on ta tegelenud mitmete mitmekeelsust käsitlevate uurimuste ja teadusprojektidega.

Lisaks tegeleb Andra Kütt üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega, kuuludes Emakeele Seltsi juhatusse ja Oma Keele toimetuskolleegiumi ning korraldab Emakeele Seltsi noortesektsiooni tööd.  


Kairi Tamuri on keeletoimetamise õpetaja. Kairi töötas 17 aastat Eesti Keele Instituudis, sealhulgas viis aastat keelekorraldajana. Tal on doktorikraad eesti ja soome-ugri keeleteaduses, kus uuris eesti emotsionaalse kõne akustikat. Kairi on juhtinud eesti keele kui emakeele pädevusi hindavate elektrooniliste ülesannete kogude (2018–2019) ning EKI e-hääldusharjutuste projekti (2020–2021) ja oli "Keelesäuts" üks autoritest.

2022. aastal võitis Kairi koos EKI kolleegidega Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud aasta keeleteo konkursil peaauhinna.