Routledge’i tõlkeuuringute ajaloo käsiraamat annab ettekujutuse tõlke uurimise metodoloogilistest võimalustest ja traditsioonidest rahvusvahelises mõõtmes
Routledge’i tõlkeuuringute sarjas (Routledge Handbook in Translation and Interpreting Studies) ilmus tõlkeuuringute ajaloo käsiraamat “The Routledge Handbook of the History of Translation Studies”, mille on koostanud, toimetanud ja eessõnastanud Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeuuringute dotsent Anne Lange ja semiootika ja tõlkeuuringute professor Daniele Monticelli ning Bologna Ülikooli tõlkeuuringute professor Christopher Rundle.
Raamat jaguneb kolmeks põhiosaks:
- Tõlke mõtestamine ajaloos: Esimeses osas antakse ülevaade tõlke käsitlemisest alates kirjakultuuride algusaegadest kuni 20. sajandi esimese pooleni, mil tõlketeadus iseseisva distsipliinina välja kujunes.
- Tõlkeuuringute taksonoomia: Teises osas käsitletakse tõlkeuuringute taksonoomilisi harusid nii uurimismeetodite kui ka -objektide lõikes.
- Põhimõisted: Kolmas osa keskendub tõlkeuuringute põhimõistetele.
Raamatu kolmkümmend artiklit annavad ettekujutuse tõlke uurimise metodoloogilistest võimalustest ja traditsioonidest rahvusvahelises mõõtmes. „Alates 1990. aastatest on tõlkeuuringud omaette õppekavadena väga paljudes maailma ülikoolides. Väga palju korraldatakse tõlke teemal konverentse, kitsama fookusega kas teoorial, praktikal või tõlkeõpetusel. Rahvusvahelised kirjastused annavad välja ülevaateid tõlkeuuringute problemaatikast, monograafiaid ja kogumikke,“ selgitab Anne Lange. „Pilt on kirju ja hääli palju, mis iseenesest on ju märk elurikkusest, aga paneb ka valdkonna üle kriitiliselt mõtlema, küsima, kus on tõlkeuuringute piir, algus ja ots. Meie raamat on katse seda järelemõtlemist süstemaatiliselt peegeldada ja mõttearendusele kaasa aidata.“
Raamat mõtestab tõlkeuuringud „interdistipliinina“ ja pakub sellest lähtudes uuenduslikku lähenemist tõlkeuuringute historiograafiale. „Esiteks me asetame raamatus tõlkeuuringud kui 20. sajandil välja kujunenud akadeemilise teadus- ja õppevaldkonna kõrvuti varasemate tõlke ja tõlkimise käsitlemise traditsioonidega, vältides epistemoloogilisi hierarhiaid ja teleoloogilisi arengumudeleid,“ räägib Daniele Monticelli. „Teiseks arendame akadeemiliste tõlkeuuringute mõtestamisel dekoloniaalset perspektiivi, näidates, et vastavad arengud ei alanud, nagu üldiselt arvatakse, maailmasõjajärgses Lääne-Euroopas, vaid 1920-30ndate Ida-Euroopas ja täpsemalt Nõukogude Ukrainas.“
Raamat laiendab tõlkeuuringute ajaloolist käsitlust ka Euroopa ja globaalse Lääne-välistele mõttetraditsioonidele. Raamatu kaastööliste hulgas on Christiane Nord, Theo Hermans ja Douglas Robinson, kes on kujundanud tõlkeuuringuid aastakümneid, aga ka Dechao Li ja Tarek Shamma, kes on end oluliseks kirjutanud sellel sajandil. Autoreid on niisiis erinevatest maailmajagudest, ka Eestist. Maria-Kristiina Lotman ja Ivo Volt kirjutavad tõlke kontseptualiseerimisest antiikmaailmas, Elin Sütiste tõlkesemiootikast, Margus Puusepp suulise tõlke uurimisest, Arvi Tavast agentsuse ja performatiivsuse mõistetest.
Käsiraamatuga saab tutvuda siin: www.routledge.com/9781138388055
Raamatu koostamisega seotud uurimistööd toetas Eesti Teadusagentuuri rahastatud PRG1206 „Tõlkimine ajaloos, Eesti 1850-2010: Tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“