Õis süsteemi kaudu kogutakse väärtuslikke mõtteid tudengite õpikogemuse analüüsimiseks. Järgnevas leiate erinevatel teemadel tehtud üldisi kokkuvõtteid 2018-2020  aastatel kogutud andmetest. Leht on jooksvalt täienev.  

Juhendamisega seotud kogemused

JJuhendamise küsimustikule vastas 2017 aastal vaid 27 tudengit; 2018 aastal 481 tudengit ning 2019 aastal 430 tudengit. Küsimustikule saavad vastata kõik tudengid, kellele on määratud juhendaja ning kinnitatud teema ning seetõttu on vastajate seas enda õppes erineval kaugusel olevaid tudengeid. 61% kõikidest vastajatest olid enda
lõputöö juba esitanud kaitsmisele ning ülejäänud andsid hinnangu käimasolevale juhendamise protsessile.  

Tudengitel paluti hinnata viiepallisel skaalal erinevaid väiteid, mis on seotud nende lõputööga tegelemise kogemusega. Üliõpilaste hinnangutes ei esinenud erinevusi õppeastmete, päritoluriigi, instituutide ja aastate lõikes. Erinevused esinesid oodatult vastajate hinnangutes, kes olid enda töö juba kaitsmisele esitanud ning nende tudengite vahel, kes ei olnud seda veel teinud. Täpsemad tulemused on esitatud alloleval joonisel. Analüüsist selgus, et töö esitanud tudengid hindasid kõrgemalt nii omapoolset planeerimissuutlikkust tööd tehes (nt sõlmitud kokkulepetest kinni pidamine;
M=4,7; M=4,5) kui ka juhendajapoolse toe olemasolu (M=4,5; M=4,1). Neid tegureid hinnati ka keskmiselt üldiselt kõrgemaks kui näiteks endapoolset motivatsiooni töö tegemisel (huvi ja pingutuskogemus; M=3,3; M=3,4), mis töö esitanud ning tööprotsessis olevate tudengite vahel ei erinenud. Antud tulemused võivad küll viidata ka sellele, et millised tegurid on olulised lõpetamiseni jõudmisel, kuid teisalt peegeldada ka tudengite hetkeseisu enda lõputööga. Nii näiteks tunnevad tõenäoliselt tudengid, kes alles alustasid enda töö kirjutamist end hoopis teisiti, kui juba lõpule jõudnud tudengid, kelle hinnangud võivad olla protsessi lõpufaasi tõttu veidi positiivsuse poole kaldu. 

image 189

Tudengite hinnangul lõputöö tegemist soodustavad tegurid:

  • Hea kontakt juhendajaga, kes tundis huvi ning arutas vajalikel teemadel.
  • Andmeanalüüsi meetodite seminarid, kus saab tehtud töö metodoloogiale tagasisidet.
  • Hea planeerimisoskus ning töö valmimise graafiku koostamine ja sellest kinni pidamine. 

Tudengite ettepanekud koostöö paremaks korraldamiseks:

  • Kokkulepped kirjadele vastamise aja osas mõlemapoolselt, et vältida teadmatust.  
  • Kokkulepped koostöö põhialuste osas nt millega juhendaja toetab ja millal pöörduda.
  • Töö viitamise nõuetega seotud ühised kokkulepped, mida on võimalik leida ka ülikooli enda infomaterjalidest.
  • Veel parem tugi just andmeanalüüsiga seotud teemadel, mis on keerukad paljude tudengite jaoks 

Rahvusvahelistumine

Rahvusvahelistumisega seotud teemade kohta küsitakse infot 2. õppeaasta tudengitelt nii kõrghariduse esimesel kui ka teisel astmel.  Kõikidest vastajatest 2017/2018 õa (1237) 89% olid teadlikud, et neil on võimalus välisriigis õppida,
välispraktika võimalustest teadis 79% vastanutest. 2018/2019 õa vastajatest (1212) 90% on teadlikud, et neil on võimalus välisriigis õppida. Välispraktika võimalustest teab 80% vastanutest

Kuigi enamus vastanutest on teadlikud, et neil on võimalus välisriigis õppida või praktikat sooritada, on neist vaid 10% (2018-2019 õa) kandideerinud välisriiki praktikale või õpingutele minekuks.  Kõige sagedasema põhjusena, miks üliõpilane välisõppesse ja/või –praktikale kandideerinud ei ole, toodi välja keerulisus kombineerida kogemust igapäevaeluga. Kõrghariduse II astme üliõpilased tõid seda enam välja kui esimese astme üliõpilased. Kõrghariduse I astme üliõpilaste jaoks oli välisõpingute/-praktika igapäevaeluga kombineerimise keerulisusele järgnevad põhjused muud põhjused ning üliõpilase kehv majanduslikolukord.

Populaarseim allikas, millest üliõpilased välisõpingute ja -praktika võimalustest teada saavad, on ülikooli kodulehekülg (54% vastajatest). 52% vastanutest on infot saanud kaasüliõpilastelt või sõpradelt.   

Tagasisidet arvesse võttes korraldatakse enne Erasmus+ välisõpingutele kandideerimise põhikonkurssi välisõppe võimalusi tutvustav infoüritus. Täpsem info https://www.tlu.ee/erasmus
 

Õppekursustele antav tagasiside

Õppkursustega seotud osa tagasisidest on tudengitele kohustuslik iga semestri lõpus, kuid siiski on paindlikkuse määra suurendatud sellega, et õppijad ise saavad valida kursused, millele tagasisidet annavad. Nimelt peavad õppijad valima tagasisidestamiseks vähemalt kaks õppekursust ja nendega seotult vähemalt ühe õppejõu. Seetõttu võib juhtuda, et valitakse kas pigem väga meeldinud kursused või siis hoopis kursused, millel saaks midagi parendada ning kõik see mõjutab üldisi tulemusi, mida saab õppekursuste lõikes kuvada. 

Õppejõupoolsed tegevused õpikeskkonna kujundamisel (2018/2019 ÕA)

Erinevatele küsimustele vastates oli vähemalt 75 % vastajatest enda kogemusega pigem rahul või väga rahul. Teemad, millega oldi vähem rahul oli õppejõudude koostöö õppijatega kursuse parema korralduse tagamiseks ning ka õppijate eelteadmiste kaardistamise oskus ja roll õpetatavas teemavaldkonnas. Rohkem rahul oldi sarnaselt eelmisele aastale õppejõudude poolse õpetatava teema väärtustamisega ning ka õpetamise väärtustamisega, mis motiveerib õppijaid pingutama ning ka lugupidava suhtumisega tudengite vastu.

Õppekursuse süsteemsus ja terviklikkus (2018/2019 ÕA) 

Õppekursustest 39 % hinnangud jäid vahemikku 4-4,49 ning 45 % õppekursuste korraldust hinnati 4,5 või kõrgema skooriga. Rahulolu erinevate teemadega jaotus vägagi sarnaselt olles veidi kõrgem kursuse eelduste (õpieesmärgid ja ootused) selgitamisega ning läbitavate teemade ja õpetatava materjali asjakohase sisuga.   

 

Tudengite rahulolu ÕIS süsteemiga

2020 aasta kevadel uurisime tudengite rahulolu ÕIS tagasisidesüsteemiga. Järgnevas on lühike kokkuvõte kogutud tulemustest ja ettepanekute arvestamisest. Kindlasti ei pretendeeri kogutud tulemused representatiivsele valimile ja ei esinda kõikide tudengite arvamust, kuid annab siiski ülevaate võimalikest murekohtadest. 

Joonisel 1. on esitatud vastajate protsentjaotus rahulolu lõikes. Jooniselt ilmneb, et vastajate seas oli nii süsteemiga väga rahul olevaid üliõpilasi kui ka neid, kes ei olnud süsteemiga üldse rahul. Üliõpilased, kes olid rahul tõid rahulolu põhjustena välja küsimuste valikut ning võimalust anda väga mitmekülgset tagasisidet ja mõelda tagasi enda õpingutele. 

image 154

Tabelis 1. on esitatud vastajate jaotuvus enda hinnangutele antud põhjenduste lõikes ning ülikoolipoolne vastus nendele mõtetele.

Kategooria
Osakaal kõikidest vastajatest
Ülikoolipoolne kommentaar

Süsteemi ülesehitus (kohustuslikkus; ainete valik; jooksva täitmise võimalus; keerukus jm)

18%

Mitmed soovitused olid seotud süsteemi ülesehituse ja toimimisega:

  • vastamise kohustuslikkuse aspektiga;
  • võimalusega tagasisidet anda jooksvalt, mitte kursuse lõpus ning vabade vastuste ja skaalaküsimuste tasakaaluga.

Nendest mõtetest lähtuvalt oleme lisanud süsteemi täpsema kirjelduse ülesehituse sisust, mis võimaldab tudengile küllaltki suurt paindlikkust. Nii näiteks on võrreldes varasemaga võimalik teha valik ainete osas, millele tagasisidet antakse. Samuti on võimalik keelduda mõnedele küsimustele vastamast, mis ei oma antud kursuse kontekstis mõtet. Soovi korral saab vastata ka vaid avatud küsimustele ning teha küsimustik nii endale sobivamaks. Sealjuures loodame süsteemi arendajatena loomulikult tudengite soovile vastata rohkematele küsimustele ning rohkem kui kahe aine kohta. Mida rohkem on tagasisidet ja vastuseid, seda terviklikum on ülevaade, mis tekib õppejõule, kuraatorile ja ülikoolile arenduste planeerimiseks. Süsteem on pidevas arengus ning aeg-ajalt viime süsteemis sisse ka suuremaid muudatusi. Seega ei ole välistatud, et tulevikus  võib  muutuda ka  tagasiside kohustuslikkuse aspekt.Kindlasti on nn tagasivaatavate küsimuste puhul murekohti , kuid seetõttu soovitame tudengitele ise teha jooksvaid märkmeid lähtuvalt sellest, kuidas õpikeskkond ühes või teises aines toetab nende õppimist (nt konspekti servale/faili).

Mahukus

15%

Süsteemi loomisest alates on olnud  prioriteediks küsitluse sisu ning selle teaduspõhine lähenemine. Toetudes teie vastuste analüüsidele vaatame üle väidete seosed ja jaotuvuse ning püüame küsimustikku lühendada nii, et selle sisu ja väärtus õppejõu/kuraatori jaoks ei kannataks. Pöörame rohkem tähelepanu ka sellele, et erinevad võimalused oleksid tudengitele mõistetavad ning ei tekiks olukorda, kus tuleb vastata õppejõu kohta, keda pole näinud.

Sisukus ja küsimuste valik

11%

Küsimused toetuvad hariduspsühholoogias levinud teoreetilistele käsitlustele õppimise toetamise teemadel.  Suureks väljakutseks on leida küsimuste komplekt, mis sobiks hästi väga erineva ülesehitusega kursustele. Vaatame koostatud küsimuste sisu enne igat küsitlust üle ning kaalume ettepanekute toel muudatusi. Suuremaid muudatusi plaanime vajadusel u 5 aastase intervalliga (2021 aastal).

Läbipaistvus tulemuste kasutamisel

10%

Saadud tulemusi kasutatakse õppekava arenduses ning õppejõudude atesteerimisel. Lisaks valmivad kokkuvõtvad raportid, millest osad tulemused jõuavad ka TLÜ kodulehele. Süsteemi arendajad teevad aktiivset koostööd erinevate osapooltega, otsides võimalusi, kuidas tulemuste rakendumist veel paremini toetada. Valmimas on ka tagasiside kord, kus pööratakse eraldi tähelepanu just läbipaistvuse suurendamise aspektile.

Usaldusväärsus

8%

TLÜ väärtustab tagasiside süsteemi, kus tudeng saab anda sisukat tagasisidet muretsemata, et see mõjutab tema õpinguid negatiivselt. Tallinna Ülikooli tagasiside küsimuste ja süsteemi toimimise kohta saab lugeda täpsemalt SIIT.

Soov kokkuvõtteid avalikustada

5%

Tudengite poolt tulnud jätkuvat soovi tagasisidet avalikustada oleme kaalunud mitmel aastal. Mõistame siin taga just vajadust saada aimu ainekursuse läbimiseks vajalikest eeldustest ning mõtteid selle kohta, kuidas oleks ühel või teisel ainekursusel mõistlik õppida. Teisalt teeb avalikustamine meid ettevaatlikuks, sest pooldame õppejõu süsteemset arengut ja selle pidevat toetamist. Ideaalne oleks, kui õppejõud, saaks uut kursust alustada vestlusega eelneva kursuse tagasiside pinnalt ning teha tagasisidele tuginedes õppijatega kokkulepped kursuse parimaks õnnestumiseks. Paraku nimetatud kujul süsteemi sisse töötamine vajab aega ning sisukat ja ausat, kuid konstruktiivselt esitatud tagasisidet tudengite poolt. Seetõttu on hetkel meie jätkuv teadlik valik tagasisidesid mitte avalikustada, kuid kaalume jooksvalt sellega seotud võimalusi võttes arvesse kõikide osapoolte huve. 

Lõpetajate hinnang ülikooli rollile üldpädevuste arengu toetamisel

Erinevate õppeastmete lõpetajate käest küsitakse igal kevadel hinnangut enda üldoskustele ning samuti hinnangut ülikooli rollile osaoskuste toetamisel. 2017. a. kevadel vastas küsimustikule 233 lõpetajat, 2018. a. kevadel 262 lõpetajat ning 2019. a. kevadel 242 lõpetajat. Kindlasti ei saa seda pidada lõpetajate koguarvu arvestades representatiivseks valimiks, kuid annab siiski esmase ülevaate lõpetajate arvamusest.

Hindamaks ülikooli rolli erinevate alamoskuste arengus paluti lõpetajatel märkida ära oskused, mille arengus on nende arvates ülikoolis õppimisel oluline roll olnud. I ja II õppeastme lõpetajate hinnangute jaotuvus oli pigem sarnane igal aastal. Mõlemal
astmel on keskmisest (50%) rohkem õppijaid, kes on märkinud ära ülikooli rolli olulisuse õpioskuste, argumenteerimisoskuse ning probleemilahendusoskuste arengus. Keskmisest vähem (alla 50%) õppijaid peab oluliseks ülikooli rolli ettevõtlikkuse ning ka veidi vähem õppijaid keskendumisoskuste ning suhtlus- ja ajaplaneerimisoskuste arengus. 

Vaadeldes õppijate kommentaare enda hinnangule toodi välja samuti ülikooli olulisust just
ajaplaneerimisoskuse arengus, kuid seda pigem erinevate ülesannete rohkuse, pere- ja kooliaja ühendamise ning töö-ja kooliaja ühendamise kaudu. Ajaplaneerimist seostati rohkem just oskusega tööde tegemist varasemalt alustada ning mitte lasta töödel kuhjuda. Samuti toodi välja erinevate õppeainete rolli ajaplaneerimisoskuse arengus. Lisaks rõhutasid õppijad ülikooli arendavat rolli kriitilise mõtlemise ning eneseanalüüsioskuse arengus. Suhtlusoskuste arengus täpsustati erinevaid seoseid. Nimelt tunnevad osad
õppijad puudust grupitööoskuse arendamisest ning grupijuhtimise õppimisest, mis aitaks neil meeskonnana tehtavaid ülesandeid parmini sooritada. Eraldi toodi välja ka esinemisoskuse treeningute vajalikkust, sest väga suurte gruppide ees esinemine ilma algse harjutamiseta võib tunduda hirmutav ja seetõttu vähendada soovi seda proovida. 

Soovides tudengina enda ajaplaanerimise- ja suhtlemisoskusi arendada hoia silm peal Karjääri- ja nõustamiskeskuste poolt pakutavatel koolitustel https://www.tlu.ee/karjaari-ja-noustamiskeskus.
Ülikoolis pakutavate võimaluste kohta arendamaks enda ettevõtlikkuspädevust saad täpsemat infot https://www.tlu.ee/ettevotlus