Õppimine ülikoolis pakub võimalusi arenguks väga mitmes erinevas aspektis. Nii saab kindlasti juurde erialaseid teadmisi ja oskusi, kuid ka väga olulisi üldpädevusi. Samuti tuleb kindlasti ette mitmeid väljakutseid ning see kõik nõuab teadlikku tegutsemist. Tallinna Ülikoolis pakutakse tudengile tuge enda õppimise ja arengu mõtestamiseks nii ülikooli üldise tagasisidesüsteemi, erinevate infoloengute kui ka personaalsemate nõustamisvõimaluste kaudu. Vaata ka tagasiside tulemuste kokkuvõtteid siit. 

ÕIS-i tagasisidesüsteemi ülesehitus

Iga tudeng saab osaleda õppeperioodi jooksul ÕIS keskkonna kaudu järgmistes tagasisideküsitlustes: 

  • Esmakursuslaste tagasiside (sept-oktoober esimesel õppeaastal).
  • Tagasiside iga semestri lõpus (sügissemestril detsember-jaanuar; kevadsemestril mai-september).
  • Lõpetajate tagasiside (mai-juuni viimasel õppeaastal)

Näide tagasiside andmise jaotumisest BA tudengi õppeaja lõikes on esitatud järgneval joonisel. 

Tagasiside jaotumine BA tudengi õppeaja lõikes

Tagasisideküsitluse eesmärk on eelkõige panna õppijat mõtlema erinevatele õppimisega seotud teguritele ning seetõttu on tagasiside andmise lõppedes õppijatele võimalik ka enda andmeid võrdluses teistega näha ÕIS süsteemi vahendusel.  Samuti on üheks eesmärgiks anda kõrvalpilk tehtule nii õppejõu, instituudi kui ka ülikooli vaates. See kõik võimaldab pakkuda nii õppijatele kui ka õppejõududele paremat tuge õppeprotsessis. Tagasisidet läbivad teemad on täpsemalt kirjeldatud järgneval joonisel.

ÕISi tagasiside skeem

ÕIS tagasisidesüsteemis kogutavad andmed on süsteemi tasandil isikustatavad, et tagada süsteemi toimimine (nt võimaldavad tudengile kuvada tema õppekavaga seotult läbitud aineid). Küsitluste tulemused on automaatselt anonümiseeritud ehk tudengite andmed on asendatud koodidega. Tulemusi kuvatakse ülikooli töötajatele kokkuvõtlikul kujul, mis tähendab, et ka koode ei avalikustata. Erijuhtudel (nt kohtu kaudu nõudmised) on süsteemi administraator kohustatud avaldama koodi ja isiku seose.

Tallinna Ülikool on teinud teadliku otsuse tagasiside tulemusi mitte kolmandatele isikutele kuvada (nt sama kursust järgmisel aastal kuulavad tudengid). Selle põhjuseks on ülikooli soov toetada õppejõudude pidevat arengut ning anda võimalus muudatusteks. Kokkuvõtteid tagasiside toel tehtud muudatustest on õppejõududel võimalik esitada uue kursuse alguses (nt soovitused, millele keskenduda kursuse jooksul). 

Tagasiside õppekursustele

Küsimustik on iga kursuse kohta kolmeosaline ning sisaldab järgnevaid võimalusi: 
  • mõelda oma õpikogemuse peale ning hinnata oma huvi, aine väärtustamist ja pingutuskogemust;
  • mõelda kursuse peale tervikuna ning hinnata kontakti kaaslastega ning struktureeritust, materjalide kättesaadavust, teemade loogilist järgnevust ja muud sarnast;
  • mõelda keskkonna peale, mille lõid õppejõud ja tudengid koos, ning arutleda, mis õnnestus ja mida võiks teisiti teha.

Olulisim info süsteemi toimimise kohta on järgnev:

  • Süsteem salvestab vastused automaatselt ning seetõttu on tehtud mugavaks võimalus planeerida oma aega ning vastata küsimustele mitmes jaos, jätkates täpselt sealt, kus pooleli jäi.
  • Samuti saab juba antud vastuseid soovi korral muuta ja täiendada, kuid seda saab teha vaid enne, kui oled küsimustiku lõplikult kinnitanud, vajutades nuppu “KINNITA” esilehel.
  • Vastuseid saab lõplikult kinnitada vaid siis, kui oled vastanud küsimustele vähemalt kahe kursuse kohta ning valinud vähemalt ühe õppejõu.
  • Aineid, millele tagasisidet anda, saab valida vabalt, kuid sealjuures mõtle palun rohkem sellele, et mis Sind tõesti sisuliselt kõnetas või kui Sul on häid ja konstruktiivseid mõtteid kursuse edasiarendamiseks. Soovitame võtta tagasiside andmiseks aega. Ootame tagasisidet kõikide läbitud ainete kohta, et õppejõu ja õppekava arendajate jaoks oleks pilt terviklikum.

Õppekursustele antud tagasisidet näeb üldistatud kujul ka õppejõud, kel on võimalik ka tagasisides kõlama jäänud mõtetele vastata. Süsteemi poolt kogutud andmed on nähtavad kahe nädala jooksul peale küsitluse sulgemist. Siis on tudengitele näha enda vastused võrdluses teistega ning ka õppejõudude kokkuvõtted tagasisidest.

 

 

 

    Üldist õpikogemust kirjeldavad küsimused

    Üldist õpikogemust kirjeldav tagasiside jaotub omakorda kahte alamteemasse.

    • Esiteks õppijate üldoskusi ning heaolu kirjeldavad teemad, mis sisaldavad endas õppijate uskumuste kaardistust, õpioskusi, emotsioonide toimetulekut ja kurnatust.
    • Teiseks on eristatud õppekorralduslikud teemad, mis toovad kokku õppijate hinnangud sisseastumisprotsessile, õpet toetavatele keskkondadele, rahvusvahelistumise määrale ning näiteks õppekavale tervikuna olles juba lõpetaja rollis.
    • Lisaks uuritakse õppijatel nende kogemusi juhendamisega ning praktikal olemisega.

    Vastamine üldist õpikogemust kirjeldavatele küsimustele on vabatahtlik, kuid eelkõige on see võimalus tudengile endale mõtestada erinevaid tegureid, mis kujundavad ülikoolis õppimise kogemust. Samuti julgustame ka nendele teemadele rohkem tähelepanu pöörama ning vastamiseks aega leidma, sest üldistatud kokkuvõtted erinevatel teemadel võimaldavad ülikooli tugimeeskonnal planeerida paremini ka tudengeid toetavaid ressursse.

    Mille peale võiks tagasisidet andes mõelda?

    Tagasiside on võimalus mõelda tagasi enda õppeprotsessile ning teadvustada tegureid, mis selle õnnestumisega seotud on. See kõik aitab kaasa parema enesejuhtimise ning õpipädevuse saavutamisele. Seetõttu on vastuste andmine läbi mõeldult ja ausalt  kasulik eelkõige vastavale tudengile endale, kuid kindlasti ka ülikoolile tervikuna.

     

    Õppekursuste tagasiside võimaldab tunnustada õppejõudu selle eest, mis tema valikutes aitas kaasa tudengi õppimisele ning samuti esitada soovi korral arendusettepanekuid. Sealjuures on hea silmas pidada tagasiside andmise head tava.  

    • Võimalusel vasta nii skaalaküsimustele kui ka avatud vastustega küsimustele. See võimaldab saada õppejõul paremini aru, mida õppeprotsessis kogesid. 
    • Märka seda, mis on hästi toiminud, ning too see välja isegi siis, kui see tundub iseenesest mõistetav. See võimaldab paremini saada terviklikku pilti. 
    • Esita kriitika ettepanekute, mitte halvustavate sõnade laviinina (näiteks kui rahulolematus on seotud õppematerjali sisuga, siis võiks kirjeldada, kuidas see Sinu õppimist ei toetanud ning mis oleks see, mis aitaks seda paremini teha).
    • Püüa enda tagasisides mitte keskenduda õppejõu isikule vaid sellele, mis selles õppimissituatsioonis oli abistav või pigem mitte (nt mitte rõhuda õppejõu üldisele toredusele vaid püüda kirjeldada seda, millele see toredus kaasa aitas. Oli see materjalile keskendumine, huvi äratamine vms). See soodustab võimalust, et tagasisidest on õppejõul võimalik välja lugeda arendamiskohti. 
    • Püüa tähelepanu suunata ka tervikule ning kritiseeri õiget asja ja õiges kohas (siin on mõeldud tegureid, mida saab konkreetne õppejõud muuta, ning tegureid, mis on rohkem instituudi või ülikooli hallata).
    • Leia aega süvenemiseks ning mõtestatud tagasisideks, sest siis on ka suurem võimalus, et õppejõud märkab Sinu mõtteid ja reageerib nendele, mis hiljem ka kokkuvõttes kuvanduvad.