Kasvatusteaduste magistriõppekava

Kasvatusteadused

Kas tahaksid omada sügavamat arusaamist võimaldavat laiaulatuslikumat vaadet haridus- ja kasvatusprotsessidele ühiskonnas ja kultuuris? Kas tahaksid tänapäeval maailmas toimuva mõtestamiseks süveneda ka haridus- ja kasvatusvaldkonna ajalukku, et mitte hakata leiutama jalgratast? Kas tahaksid teadlikumalt mõista iseennast kui individuaalselt eripärast inimest, end kui õppijat, kui haridusvaldkonnas tegutsejat? Kas tunned, et tahaksid olla hariduse alal selleks värskeks ning mitmekülgsete teadmistega jõuks, kes loob Eesti tulevikku? Kui jah, siis on kasvatusteaduste magistriõppekava just sulle!

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 18

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Kasvatusteaduse õppekava sobib uuriva loomuga inimesele, kes soovib hakata töötama või juba töötab haridusspetsialistina mõnes hariduse ja kasvatuse valdkonnaga seotud institutsioonis (nt maakonna haridusamet, haridus- ja teadusministeerium, SA Innove, lasteaed, põhikool, gümnaasium, huvikool jm) või kultuuriasutuses (nt muuseum, teater jm).

Keda hakkab õpingute vältel üha enam huvitama teadustöö, neil on võimalus kandideerida pärast õpingute lõpetamist doktoriõppesse, milleks antud õppekava loob parimad tingimused. 

Miks tulla meile õppima?

  • Kasvatusteaduste õppekava on parim valik inimesele, kes soovib olla edukas strateegiliste otsuste tegija ning praktiliste tegevuste jaoks stsenaariumide looja, lähtudes õpingute vältel saadud süsteemsetest ja mitmekülgsetest teadmistest.  
  • Õppekaval õpitav annab parimad tööriistad paindlikuks tegutsemiseks haridusmaailma väga erinevates sfäärides, mitte vaid ühes kitsalt piiritletud valdkonnas. Sealjuures eriline rõhk asetatakse suutlikkusele mõista teooria ja praktika tingimatut seotust.
  • Antud õppekava lõpetanud on parimad eksperdid haridusvaldkonnas, kuna õpitav võimaldab luua terviklikku pilti õppivast inimesest ning ta seostest ümbritseva sotsiaalkultuurilise tegelikkusega (s.h teiste inimestega). Terviklikud teadmised tagab haridusmaailma tundmaõppimine filosoofilisest, ajaloolisest, psühholoogilisest, sotsioloogilisest, kultuuriteoreetilisest ning kasvatusteaduslikust vaatepunktist. 
  • Meie lõpetajad omavad väga head eneseanalüüsi ja kriitilise süsteemse mõtlemise oskust, mis on eriti olulised teaduslikus uurimistöös. 

Vaata ka eriala tutvustavat infotundi siit

Tutvu õppekavaga

Loe lisaks kasvatusteaduste eriala ja õppekava tutvustavat Õpetajate Lehes ilmunud artiklist kasvatusfilosoofia ja üldkasvatusteaduse dotsendilt Airi Liimetsalt siit.

Kuula ka Vikerraadios eetris olnud kultuurisaadet "Vasar", kus dotsent Airi Liimets ja õppekava vilistlane Külli Erimäe rääkisid muusika kuulamisest, lapsele laulmisest ja vaikusetaluvusest.

Loe kasvatusteaduste magistriõppe vilistlase Mari-Liis Nummerti artiklit "Kasvatuseadused: kas "õigesti" kasvamiseks? Või milleks?"

2020. aasta infotunni slaidid

Õppekava ja -ained

Kasvatusteaduste magistriõppekava on väga mitmekesine – õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise, õpetamise ning professionaalsuse teooriatest kui ka tööturu vajadusest. Suurt tähelepanu pööratakse meeskonnatööle ning õppija enda arengu reflekteerimisele.

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö magistriõppes toimub reedeti ja laupäeviti, aeg-ajalt vastavalt tunniplaanile ka neljapäeviti. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • üleülikoolilised ained;

  • individuaalsus, ühiskond, refleksioon;
  • valdkondlik võõrkeel;
  • kasvatus ja haridus kultuuris;
  • praktika;
  • teadustöö alused;
  • vabaained;
  • magistritöö. 

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti - olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Moodul "Individuaalsus, ühiskond, reflektsioon" toetab valmiduse kujunemist eri mõttesuundadesse kuuluva teoreetilise kasvatusteadusliku ja -filosoofilise teadmise sünteesimiseks ning selle rakendamisvõimaluste mõistmiseks. Lisaks aitab moodul teadvustada elu- ja õpistiilide omavahelist tihedat seotust, vältimaks õppimise käsitamist kitsalt kooliliku tegevusena. Moodulisse kuuluvad näiteks ained "Filosoofilis-antropoloogilised käsitused inimesest", "Haridus, kasvatus ja sugupool" ning "Elustiil, õpistiil ja individuaalsus kultuuris". 

Kasvatus ja haridus kultuuris moodul pakub võimalusi kasvatuse ja hariduse kui kultuurifenomenide ja -konstruktide põhjalikuks tundmaõppimiseks ning mõistmiseks filosoofilisest, psühholoogilisest ja pedagoogilisest perspektiivist. Lisaks tutvustab moodul hariduspoliitika ja haridusasutuse juhtimise põhitõdesid. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks õppeained "Interkultuuriline haridus ja loovus" ning "Kultuuriti võrdlev psühholoogia". 

Praktika on iga õppekava lahutamatu osa, andes võimaluse õpitut kinnistada ning oma oskusi ja teadmisi igakülgselt arendada ja proovile panna. 

Teadustöö alused aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse magistrandi kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist - tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ladusalt väljendada. 

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Tutvu mõningate eelmisel aastal kaitstud magistritöödega:

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Maria Erss on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kasvatusteaduste magistriõppe kuraator, teadur ja õppekavateooria dotsent. Maria Erss kaitses oma doktoritöö "Õpetaja autonoomia poliitika Eestis, Saksamaal ja Soomes" 2015. aastal Tallinna Ülikoolis. Varem töötas ta saksa ja prantsuse keele õpetajana Tallinna koolides. Hetkel teostab ta Stirlingi Ülikoolis oma järeldoktorantuuri uuringut eesti- ja venekeelsete gümnaasiumide õpilaste agentsusest ehk tegevusvõimekusest. Maria Erssi teadustöö keskendub õppekava uuringutele ning õpetajate ja õpilaste autonoomiale ja tegevusvõimekusele. Ta on tegelenud ka õpetaja professionaalsuse, koolikultuuri ja haridusinnovatsiooni, sh distantsõppe uurimisega. 

MTÜ Eesti Haridusfoorumi liikmena korraldab Maria ühiskondlikke debatte Eesti hariduse suundumuste ja probleemkohtade üle ning on panustanud ka hariduse tulevikuvisioonidesse ja strateegiatesse. Vabal ajal mängib Maria TLÜ sümfooniaorkestris viiulit.

Maria Erss Eesti Teadusinfosüsteemis


Airi Liimets on kasvatusfilosoofia ja üldkasvatusteaduse dotsent. Ta on ühtlasi kogu Eestis ainus kasvatusfilosoof, kes vastavat eriala Saksamaal doktoriõppes ka spetsiaalselt õppinud. Liimets promoveerus kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. Kirjastuses Peter Lang monograafiana ilmunud doktoriväitekirja pealkirjaks on ”Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lernstil” (tõlkes: Õppiva inimese määratlemine refleksiooni teel õpistiilist). Läbi aastate on A. Liimets olnud ka külalisprofessoriks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning lavakunstikoolis.

Tänapäeval on Airi Liimetsa põhiliseks uurimisvaldkonnaks kasvatusfilosoofias erinevad käsitused inimesest (nt inimene kui ruumajaline fenomen, mängiv inimene, vaikiv ja lobisev inimene, küsiv inimene jm). Lisaks filosoofiale on A. Liimets olnud kogu elu pühendunud ka koolinoorte elustiili kasvatussotsioloogilisele uurimisele, kus fookusteemadeks on õppimine kui tegevus elustiilis, elustiili ja õpistiili seosed ning noorte muusikateadvus ja -käitumine elustiilis. Muusika ongi olnud veel kolmas valdkond Airi Liimetsa elus läbi paljude aastate. Ta vastavad teadustööd kuuluvad etnomusikoloogiasse (monograafia ”Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis” 1988) ning muusikasotsioloogiasse (nt koostatud ja toimetatud raamat ”Music Inside and Outside the School” 2011). Pianistina on ta töötanud Eesti Rahvusringhäälingus muusikalise kujundajana, tehes kujundusi paljudele Luuleruumi-sarja kavadele, mõnikord muusikat ise klaveril esitades. Aastail 2004-2011 töötas Liimets Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professori ja koolimuusika instituudi juhatajana. 

Airi Liimets on väga nõutud magistri- ja doktoritööde juhendaja. Senini on ta juhendatavateks olnud kokku 62 magistranti ning 16 doktoranti. Lisaks teadustöödele on Airi Liimets avaldanud aeg-ajalt ka populaarteaduslikke artikleid Eesti ajalehtedes (Sirp, Postimees, Õpetajate Leht, Eesti Päevaleht) ning ajakirjades (Haridus, Teater.Muusika.Kino). Ta on olnud kutsutud esineja Joonas Hellerma juhitavas ETV2 kultuurivestlussaates Plekktrumm (2016) ning temalt on salvestatud kaks avalikku loengut Raadio Ööülikoolis (2015, 2017).  

Airi Liimets Eesti Teadusinfosüsteemis


Marit Koit alustab kasvatusteaduste magistriõppekava lektorina tööd 2019. aasta
septembrist. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika erialal (cum laude)
ning kaitsnud 2015. aastal Tallinna Ülikoolis doktoritöö teemal "Muusikateadvus, muusikakäitumine ning
noortekultuur kui koolinoorte elustiili väljendavad ja kujundavad tegurid". Mariti peamisteks uurimis- ja
huvivaldkondadeks on kasvatussotsioloogia, muusikasotsioloogia, muusikapedagoogika ning
interkultuuriline haridus.

Lisaks Tallinna Ülikoolile töötab Marit huvikeskuse "Kullo" kooristuudios "Ellerhein" muusikaõpetajana.
Ta kuulub prof Airi Liimetsa juhitavasse koolinoorte elustiili uurimisgruppi.


Meril Ümarik on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent ja vanemteadur. Ta on TLÜ-ga seotud juba aastast 2003, mil asus ülikoolis ametisse projektijuhina. Meril Ümarik on lõpetanud sotsioloogia magistri- ja doktoriõppe, kaitstes 2015. aastal oma väitekirja "Kutseharidusreformi poliitikate omaksvõtt postsovetlikus Eestis". 

Lisaks on ta aktiivne liige mitmetes organisatsioonides, näiteks Eesti Sotsioloogide Liidus, Euroopa Haridusuuringute Assotsiatsiooni (EERA) Kutsehariduse võrgustikus VETNET ja Rahvusvahelises Sotsioloogide Assotsiatsioonis. 

Meril Ümarik Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud 1976. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia erialal ajakirjanduse eriharu. Minu diplomitöö oli seotud hariduse ja kasvatuse problemaatika kajastamisega ajakirjanduses, millest kujunes kestev huvi selle valdkonna vastu. Edasi arenes mu ametialane kujunemislugu mööda keerdkäike PTUI teadurist kuni Tallinna Pedagoogilise Instituudi teaduri ja õppejõu ametini alates 1990. aastast. Kaitsesin teadusmagistri kraadi 1995. aastal Tartu ülikoolis kooli humaniseerimise teemal ning doktorikraadi 2004. aastal Soomes Oulu ülikoolis. 2004. aastast töötasin Tallinna ülikooli eelkäijais ja siis juba TLÜ-s kasvatusteaduse dotsendina."

"Praegu loen bakalaureusetaseme üliõpilastele kolme õppejõu koostöös üldainet "Kasvatusteaduse alused", kus minu osaks on üldkasvatusteadus. Magistritasemel olen olnud varasema kasvatusteaduse õppekava looja, juht ja põhiõppejõud. Minu põhiainete hulka kuuluvad "Kasvatusteaduslikud paradigmad" kasvatusteaduste õppekavas, "Erinevad pedagoogilised kontseptsioonid ja nende rakendused" hariduse juhtimise õppekavas ning valikuteks jäävad Väärtuskasvatus ning ka "Haridus, kasvatus ja sugupool"Osalen üldkasvatusteaduse teemadega ka aineõpetajate moodulites."

"Minu uurimishuvideks on olnud kõigepealt hariduse humaniseerimine ja siit kujunenud lähenemisviisid inimesele ja õpetamisele alternatiivpedagoogilistes suundades, sh nende suundade eelkäija reformpedagoogiline liikumine. Olen olnud üks nende suundade tutvustajaid meie kultuuriruumis, osalenud palju rahvusvahelistel kollokviumidel ja organiseerinud siin vastavaid suvekoole. Kestvaks uurimisvaldkonnaks on olnud kool tema muutumistes, õpilaste kogemused koolist ning kooli mõjud õpilaste identiteedile. Viimased aastad olen toiminud koostöös soouurijatega mitmetes projektides, uurides poisiks ja tüdrukuks olemist koolis ning soostereotüüpide mõjusid isiksuse kujunemisele."

"Loengusaali ootaksin vaimsetele huvidele orienteeritud üliõpilasi, kes sooviksid meie valdkonda näha avaramalt kui vaid praktiliste ametioskuste omandamine. Ootaksin aktiivseid, julgeid, oma mõtteid mõtlevaid ja neid väljendada soovivaid noori. Hindan noori, kes vaimustuvad oma erialast ega piirdu üksnes eksamite sooritamisega."

Tiiu Kuurme Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon haridusteadustes või muudel lähedastel erialadel või kui tasemeharidus on teistest valdkondadest, siis töökogemus haridusvaldkonnas. Kandidaadil peab olema inglise keele oskus A2 tasemel.

Vastuvõtueksam (100%) koosneb alljärgnevatest osadest:

  • Akadeemiline test (40%) - test sisaldab 40 valikvastustega ülesannet, mis hindavad verbaalseid ja matemaatilis-loogilisi võimeid. Verbaalseid võimeid näitavad ülesanded hindavad oskust võrrelda ning seostada sõnade tähendusi, teha teksti põhjal järeldusi ning leida tekstist reeglipärasusi. Matemaatilis-loogilisi võimeid näitavad ülesanded hindavad oskusi ja võimeid teha arvutusi ja matemaatilisi järeldusi ning leida loogilisi seoseid. Testiga ei hinnata kandidaadi kutsesobivust, vaid see hindab akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimeid. Akadeemilist testi sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas, vajalik on konto olemasolu, testi sooritamiseks on aega 30 minutit. Kandidaatidele on tutvumiseks avatud näidistest;
  • Kutsesobivusvestluse (60%) käigus hinnatakse õpingutega seotud motivatsiooni ning mõtteid ja plaane ühenduses tulevase magistritööga.

Kõik vastuvõtueksamil osalevad kandidaadid sooritavad akadeemilise testi. Kutsesobivusvestlusele ei pääse kandidaadid, kelle akadeemilise testi tulemus ei võimalda kandidaadil ületada lävendit (70 palli) ka juhul, kui ta saaks kutsesobivusvestlusel maksimumtulemuse.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi magistriõppe erialale, sooritab ta akadeemilise testi üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Tutvu vastuvõtuga seotud korduma kippuvate küsimuste ja vastustega siin.

Inglise keele oskus

Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2-tasemel.

Kuhu edasi?

Kasvatusteaduste magistriõppekava lõpetanud on hinnatud spetsialistid Eesti kõrgkoolides, haridusasutustes ja -organisatsioonides. Meie vilistlased kujundavad tänase Eesti haridus- ja teadusmaastikku, olles hinnatud ja oodatud külalised nii konverentsidel, seminaridel kui ka tele- ja raadiosaadetes. Ühtlasi loob õppekava läbimine head eelduseks õpingute jätkamiseks doktoriõppes. 

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ning kasvatusteaduse, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma lapsed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 619 9796

Sarnased erialad

Hariduse juhtimine

Haridusteaduste instituut

Eesti haridusmaastik vajab võimekaid juhte. Hariduse juhtimise õppekava on siiski palju enamat – meie eesmärk on võimaldada kujuneda juhtidel, kes tunnevad paremini õppijat ning teda mõjutavat keskkonda nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. Õppekava lõpetanud suudavad püstitada selgeid arenduseesmärke, analüüsida edukalt hariduses esinevaid probleeme ning teha oma töös tõenduspõhiseid otsuseid.

Magistriõpe
Eesti keel
18
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Haridusinnovatsiooni juhtimine

Haridusteaduste instituut

Haridusinnovatsiooni juhtimise magistriõppekava eesmärk on muuta paremaks see, mis kõige olulisem – haridus – tuginedes teadusele, mitte kõhutundele. Me usume, et haridus on alus heaks kodanikuks olemisele, majandusele ja riigikorraldusele. Tulevastelt üliõpilastelt ootame ise oma õpitee kujundamist ja juhtimist – ootame 21. sajandi juhte!

Magistriõpe
Inglise keel
Lävendipõhine
Sessioonõpe
2400 € semestris
Vaata eriala

Alushariduse pedagoog

Haridusteaduste instituut

Kui soovid teada, kuidas juhtida lasteaias õppe- ja kasvatustegevust, pakkuda pedagoogilist ja kvaliteedihindamise-alast nõustamist ning viia end kurssi eelkoolipedagoogikat ja alushariduse uuenduslikkust käsitlevate teemadega, on alushariduse pedagoogi magistriõppekava just sulle. Olgu sinu unistuste amet milline tahes – koolieelse lasteasutuse õpetaja, õppealajuhataja, direktor, haridusvaldkonna spetsialist – meie magistriõppekava loob võimaluse valida endale huvipakkuv karjäär, mis toetab terve ühiskonna heaolu ja arengut.

Magistriõpe
Eesti keel
18
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala