Kasvatusteaduste magistriõppekava

Kasvatusteadused

Kas tahaksid omada sügavamat arusaamist võimaldavat laiaulatuslikumat vaadet haridus- ja kasvatusprotsessidele ühiskonnas ja kultuuris? Kas tahaksid tänapäeval maailmas toimuva mõtestamiseks süveneda ka haridus- ja kasvatusvaldkonna ajalukku, et mitte hakata leiutama n-ö jalgratast? Kas tahaksid teadlikumalt mõista iseennast kui individuaalselt eripärast inimest, end kui õppijat, kui haridusalal töötajat? Kas tunned, et tahaksid olla hariduse alal selleks värskeks ning mitmekülgsete teadmistega jõuks, kes loob Eesti tulevikku? Kui jah, siis on kasvatusteaduste magistriõppekava just Sulle!

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 17

Õppevorm Sessioonõpe

Kasvatusteaduse õppekava sobib uuriva loomuga inimesele, kes soovib hakata töötama või juba töötab haridusspetsialistina mõnes hariduse ja kasvatuse valdkonnaga seotud institutsioonis (nt maakonna haridusamet, haridus- ja teadusministeerium, SA Innove; asutus koolisüsteemis: lasteaed, põhikool, gümnaasium, huvikool jm) või kultuuriasutuses (nt muuseum, teater jm). Keda õpingute vältel üha enam hakkab huvitama teadustöö, neil on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes, milleks antud õppekava loob parimad tingimused. 

Miks tulla meile õppima?

  • Kasvatusteaduste õppekava on parim valik inimesele, kes soovib olla edukas strateegiliste otsuste tegija ning praktiliste tegevuste jaoks stsenaariumide looja, lähtudes õpingute vältel saadud süsteemsetest ja mitmekülgsetest teadmistest. Strateegilisi otsuseid peab ju tegema nii haridusspetsialist ministeeriumis kui ka õpetaja koolis. 
  • Õppekaval õpitav annab võimalikest parimad tööriistad paindlikuks tegutsemiseks haridusmaailma väga erinevates sfäärides, mitte vaid ühes kitsalt piiritletud valdkonnas. Sealjuures eriline rõhk asetatakse suutlikkusele mõista teooria ja praktika tingimatut seotust.
  • Antud õppekava lõpetanud on parimad eksperdid haridusvaldkonnas, kuna õpitav võimaldab luua terviklikku pilti õppivast inimesest ning ta seostest ümbritseva sotsiaalkultuurilise tegelikkusega (s.h teiste inimestega). Terviklikud teadmised tagab haridusmaailma tundmaõppimine filosoofilisest, ajaloolisest, psühholoogilisest, sotsioloogilisest, kultuuriteoreetilisest ning kasvatusteaduslikust vaatepunktist. 
  • Meie lõpetajad omavad väga head eneseanalüüsi ja kriitilise süsteemse mõtlemise oskust, mis on eriti olulised teaduslikus uurimistöös. 

Vaata ka eriala tutvustavat infotundi siit

Õppekava ja -ained

Kasvatusteaduste magistriõppekava on väga mitmekesine – õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise, õpetamise ning professionaalsuse teooriatest kui ka tööturu vajadusest. Suurt tähelepanu pööratakse ka meeskonnatööle ning õppija enda arengu reflekteerimisele. 

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö magistriõppes toimub reedeti ja laupäeviti.

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • üleülikoolilised ained 6 EAP;

  • individuaalsus, ühiskond, refleksioon 27 EAP;
  • valdkondlik võõrkeel 6 EAP;
  • kasvatus ja haridus kultuuris 24 EAP;
  • praktika 6 EAP;
  • teadustöö alused 21 EAP;
  • vabaained 6 EAP;
  • magistritöö 24 EAP. 

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti - olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Moodul "Individuaalsus, ühiskond, reflektsioon" toetab valmiduse kujunemist eri mõttesuundadesse kuuluva teoreetilise kasvatusteadusliku ja -filosoofilise teadmise sünteesimiseks ning selle rakendamisvõimaluste mõistmiseks. Lisaks aitab moodul teadvustada elustiilide ja õpistiilide omavahelist tihedat seotust, vältimaks õppimise käsitamist kitsalt kooliliku tegevusena. Moodulisse kuuluvad näiteks sellised ained nagu "Filosoofilis-antropoloogilised käsitused inimesest", "Haridus, kasvatus ja sugupool" ja "Elustiil, õpistiil ja individuaalsus kultuuris". 

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist - tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Kasvatus ja haridus kultuuris moodul pakub võimalusi kasvatuse ja hariduse kui kultuurifenomenide ja -konstruktide põhjalikuks tundmaõppimiseks ning mõistmiseks filosoofilisest, psühholoogilisest ja pedagoogilisest perspektiivist. Lisaks tutvustab moodul ka hariduspoliitika ja haridusasutuse juhtimise põhitõdesid. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks õppeained "Interkultuuriline haridus ja loovus", "Kultuuriti võrdlev psühholoogia" jne. 

Praktika on iga õppekava lahutamatu osa, andes võimaluse õpitut kinnistada ning oma oskusi ja teadmisi igakülgselt arendada ja proovile panna. 

Teadustöö alused aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka magistrandi kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Tutvu mõningate eelmisel aastal kaitstud magistritöödega:

Õppejõud

Õppekava juht Airi Liimets on kasvatusfilosoofia ja -sotsioloogia professor. Ta on ühtlasi kogu Eestis ainus kasvatusfilosoof, kes vastavat eriala Saksamaal doktoriõppes ka spetsiaalselt õppinud. Liimets promoveerus kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. Kirjastuses Peter Lang monograafiana ilmunud doktoriväitekirja pealkirjaks on ”Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lernstil” (tõlkes: Õppiva inimese määratlemine refleksiooni teel õpistiilist). Läbi aastate on A. Liimets olnud ka külalisprofessoriks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning lavakunstikoolis.

Tänapäeval on Airi Liimetsa põhiliseks uurimisvaldkonnaks kasvatusfilosoofias erinevad käsitused inimesest (nt inimene kui limes, inimene kui ruumajaline fenomen, mängiv inimene, vaikiv ja lobisev inimene, küsiv inimene jm). Lisaks filosoofiale on A. Liimets olnud kogu elu pühendunud ka koolinoorte elustiili kasvatussotsioloogilisele uurimisele, kus fookusteemadeks on õppimine kui tegevus elustiilis, elustiili ja õpistiili seosed ning noorte muusikateadvus ja -käitumine elustiilis. Muusika ongi olnud veel kolmas valdkond Airi Liimetsa elus läbi paljude aastate. Ta vastavad teadustööd kuuluvad etnomusikoloogiasse (monograafia ”Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis” 1988) ning muusikasotsioloogiasse (nt koostatud ja toimetatud raamat ”Music Inside and Outside the School” 2011). Pianistina on ta töötanud Eesti Rahvusringhäälingus muusikalise kujundajana, tehes kujundusi paljudele Luuleruumi-sarja kavadele, mõnikord muusikat ise klaveril esitades. Aastail 2004-2011 töötas Liimets Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professori ja koolimuusika instituudi juhatajana. 

Airi Liimets on väga nõutud magistri- ja doktoritööde juhendaja. Senini on ta juhendatavateks olnud kokku 62 magistranti ning 16 doktoranti. Lisaks teadustöödele on Airi Liimets avaldanud aeg-ajalt ka populaarteaduslikke artikleid Eesti ajalehtedes (Sirp, Postimees, Õpetajate Leht, Eesti Päevaleht) ning ajakirjades (Haridus, Teater.Muusika.Kino). Ta on olnud kutsutud esineja Joonas Hellerma juhitavas ETV2 kultuurivestlussaates Plekktrumm (2016) ning temalt on salvestatud kaks avalikku loengut Raadio Ööülikoolis (2015, 2017).  

Airi Liimets Eesti Teadusinfosüsteemis


Kristi Vinter on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid kasvatusteadlasi, haridusteaduste instituudi direktor. Tema teadustöö põhisuunad on pedagoogika ja didaktika, rõhuasetusega meediaharidusele ning digitehnoloogia kasutamisele hariduses. 

Ta kaitses oma doktoritöö "Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5-7-aastaste laste seas ja selle sotsiaalne vahendamine Eestis. Pedagoogiline vaatekoht" 2013. aastal.

Kristi Vinter on lisaks hinnatud kõneleja koolides ja haridusüritustel, samuti erinevates Eesti meediaväljaannetes (Postimees, ERR, Õpetajate Leht jpm). 

Kristi Vinter Eesti Teadusinfosüsteemis


Maria Erss on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õppekavateooria lektor ning haridusinnovatsiooni keskuse uurija. Ta on töötanud üldhariduskoolides ka prantsuse ja saksa keele õpetajana.

Maria Erss kaitses oma doktoritöö "Õpetaja autonoomia poliitika Eestis, Saksamaal ja Soomes" 2015. aastal. Tema teadustöö põhisuundadeks on kasvatusteadused, täpsemalt võrdlev ja ajalooline pedagoogika. 

Maria Erss Eesti Teadusinfosüsteemis


Meril Ümarik on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent ja vanemteadur. Ta on TLÜ-ga seotud juba aastast 2003, mil asus ülikoolis ametisse projektijuhina. Meril Ümarik on lõpetanud sotsioloogia magistri- ja doktoriõppe, kaitstes 2015. aastal oma väitekirja "Kutseharidusreformi poliitikate omaksvõtt postsovetlikus Eestis". 

Lisaks on ta aktiivne liige mitmetes organisatsioonides, näiteks Eesti Sotsioloogide Liidus, Euroopa Haridusuuringute Assotsiatsiooni (EERA) Kutsehariduse võrgustikus VETNET ja Rahvusvahelises Sotsioloogide Assotsiatsioonis. 

Meril Ümarik Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala bakalaureuseõppe ning saanud magistri- ja doktorikraadi psühholoogias. Olen töötanud õpetajana peaaegu kõigil haridustasemetel - lasteaias, põhi- ja keskkoolis, kutsehariduses, rakenduskõrghariduses ja kõrghariduses. Mul on töökogemus on ka koolipsühholoogi, analüütiku ning koordinaatorina."

"Kursused, mida ülikoolis õpetan on: “Lapse arengu- ja mängukeskkond”, “Lasteaiaõpetaja eneseanalüüs”, “Pedagoogiline nõustamine alushariduses”, “Erinevate õppimis- ja õpetamisstrateegiate arendamine”, “Uurimisseminar I” ning “Erialasid lõimiv uuendus ehk ELU”. Haridusteaduste instituudis soovin arendada uurimisteemasid, mis käsitlevad mindfulness´i hariduses ja õpetajate nõustamisoskusi."

Riin Seema Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud 1976. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia erialal ajakirjanduse eriharu. Minu diplomitöö oli seotud hariduse ja kasvatuse problemaatika kajastamisega ajakirjanduses, millest kujunes kestev huvi selle valdkonna vastu. Edasi arenes mu ametialane kujunemislugu mööda keerdkäike PTUI teadurist kuni Tallinna Pedagoogilise Instituudi teaduri ja õppejõu ametini alates 1990. aastast. Kaitsesin teadusmagistri kraadi 1995. aastal Tartu ülikoolis kooli humaniseerimise teemal ning doktorikraadi 2004. aastal Soomes Oulu ülikoolis. 2004. aastast töötasin Tallinna ülikooli eelkäijais ja siis juba TLÜ-s kasvatusteaduse dotsendina."

"Praegu loen bakalaureusetaseme üliõpilastele kolme õppejõu koostöös üldainet "Kasvatusteaduse alused", kus minu osaks on üldkasvatusteadus. Magistritasemel olen olnud varasema kasvatusteaduse õppekava looja, juht ja põhiõppejõud. Minu põhiainete hulka kuuluvad "Kasvatusteaduslikud paradigmad" kasvatusteaduste õppekavas, "Erinevad pedagoogilised kontseptsioonid ja nende rakendused" hariduse juhtimise õppekavas ning valikuteks jäävad Väärtuskasvatus ning ka "Haridus, kasvatus ja sugupool"Osalen üldkasvatusteaduse teemadega ka aineõpetajate moodulites."

"Minu uurimishuvideks on olnud kõigepealt hariduse humaniseerimine ja siit kujunenud lähenemisviisid inimesele ja õpetamisele alternatiivpedagoogilistes suundades, sh nende suundade eelkäija reformpedagoogiline liikumine. Olen olnud üks nende suundade tutvustajaid meie kultuuriruumis, osalenud palju rahvusvahelistel kollokviumidel ja organiseerinud siin vastavaid suvekoole. Kestvaks uurimisvaldkonnaks on olnud kool tema muutumistes, õpilaste kogemused koolist ning kooli mõjud õpilaste identiteedile. Viimased aastad olen toiminud koostöös soouurijatega mitmetes projektides, uurides poisiks ja tüdrukuks olemist koolis ning soostereotüüpide mõjusid isiksuse kujunemisele."

"Loengusaali ootaksin vaimsetele huvidele orienteeritud üliõpilasi, kes sooviksid meie valdkonda näha avaramalt kui vaid praktiliste ametioskuste omandamine. Ootaksin aktiivseid, julgeid, oma mõtteid mõtlevaid ja neid väljendada soovivaid noori. Hindan noori, kes vaimustuvad oma erialast ega piirdu üksnes eksamite sooritamisega."

Tiiu Kuurme Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad haridusteadustes või vastav haridustase muudel lähedastel erialadel; või kelle tasemeharidus pärineb küll muudest kaugematest valdkondadest, kuid kes on töötanud või töötab praegu haridusvaldkonnas.    

Vastuvõtueksam (100%), mis koosneb alljärgnevatest osadest:

  • Akadeemiline test (25% vastuvõtueksamist). Akadeemilise testiga hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded;
  • Teadusallikatel põhinev kirjalik arutlusülesanne (25%). Ülesande käigus kirjutab üliõpilaskandidaat etteantud allikatele toetudes lühikese arutluse, mille põhjal hinnatakse analüüsioskust, erineval viisil esitatud andmete mõistmist ning selle põhjal järelduste tegemise oskust.
  • Kutsesobivusvestlus (50%). Kutsesobivusvestlusel põhjendatakse oma õpimotivatsiooni ja arutletakse dialoogis komisjoni liikmetega haridus- ja kasvatusteemadel. Ühtlasi palutakse lühidalt tutvustada oma mõtteid seoses tulevase magistritööga – mis võiks olla töö teema (või mitmed huvipakkuvad teemavaldkonnad), millistele küsimustele soovitakse vastust otsida, mida või keda tahetakse eelkõige uurida. 

2018. aasta sisseastumise vastuvõtueksamite täpse info (kuupäevad, kellaajad, ruumid) leiad siit

Sisseastumiseksamile on vaja kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamil lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldus esitatakse organisatsiooni ametlikul blanketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digitaalselt või paberkandjal). Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Kuhu edasi?

Kasvatusteaduste magistriõppekava on lõpetanud on hinnatud spetsialistid Eesti kõrgkoolides, haridusasutustes ja - organisatsioonides. Meie vilistlased kujundavad tänase Eesti haridus- ja teadusmaastikku, olles hinnatud ja oodatud külalised nii konverentsidel, seminaridel kui ka tele- ja raadiosaadetes.

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ning kasvatusteadused, elukestva ja mitteformaalõppe ning hariduse tugiteenused, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on ligi saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 17 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus! 

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 6199 700

Sarnased erialad

Hariduse juhtimine

Haridusteaduste instituut

Eesti haridusmaastik vajab võimekaid juhte. Hariduse juhtimise uuenenud õppekava on siiski palju enamat – meie eesmärk on võimaldada kujuneda juhtidel, kes tunnevad paremini õppijat ning teda mõjutavat keskkonda nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. Õppekava lõpetanud suudavad püstitada selgeid arenduseesmärke, analüüsida edukalt hariduses esinevaid probleeme ning teha oma töös tõenduspõhiseid otsuseid.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Haridusinnovatsiooni juhtimine

Haridusteaduste instituut

Haridusinnovatsiooni juhtimise magistriõppekava eesmärk on muuta paremaks see, mis kõige olulisem – haridus – tuginedes teadusele, mitte kõhutundele. Me usume, et haridus on alus heaks kodanikuks olemisele, majandusele ja riigikorraldusele. Tulevastelt üliõpilastelt ootame ise oma õpitee kujundamist ja juhtimist – ootame 21. sajandi juhte!

Magistriõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Alushariduse pedagoog

Haridusteaduste instituut

Kui soovid teada kuidas juhtida lasteaias õppekasvatustegevust, pakkuda pedagoogilist ja kvaliteedihindamise-alast nõustamist ja viia end kurssi eelkoolipedagoogikat ja alushariduse uuenduslikkust käsitlevate teemadega, on alushariduse pedagoogi magistriõppekava just sulle. Olgu sinu unistuste amet milline tahes – koolieelse lasteasutuse õpetaja, õppealajuhataja, direktor, haridusvaldkonna spetsialist – meie magistriõppekava loob võimaluse valida endale huvipakkuv karjäär, mis toetab terve ühiskonna heaolu ja arengut.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala