Haridusblogi

Alushariduse pedagoog Kätly Jürimäe: Oluline on olla muutustele avatud

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi alushariduse pedagoogi eriala magistrant Kätly Jürimäe otsustas oma teadmisi ja oskusi täiendada magistriõppes, sest tundis juba bakalaureuseõpingute ajal, et koolieelse lasteasutuse juhtimine, õppe- ja arengukava ning õppeprotsesside arendamine on just need, mis teda alushariduse valdkonnas kõige enam paelusid.

Kätly Jürimäe

Kätly on töötanud pikalt lasteaiaõpetajana, kuid saanud muu hulgas kogemusi ka õppealajuhataja ja lasteaiadirektorina. Hetkel töötab ta eraõpetajana ning on sel kevadel kaitsmas alushariduse pedagoogi magistriõppekaval magistrikraadi. Kätly enda sõnul on tema jaoks alati oluline olnud aktiivselt õppida ja ennast täiendada, olla kursis aktuaalsete teemadega ning pidevalt täiendada oma oskusi ja teadmisi.

Plaan valmis juba bakalaureuseõppe ajal

“Magistriõpingutega jätkamise plaan tekkis mul bakalaureuseõppes, kui läbisin parasjagu juhtimispraktikat ja sain võimaluse töötada samas asutuses õppealajuhatajana. Sain aru, et mulle meeldib olla kursis asutuse dokumentatsiooniga ja seadustepoolega. Osalesin aktiivselt nii õppe- kui ka arengukava arendamises ja pidasin oluliseks õppeprotsesside juhtimist asutuses,” selgitas Kätly oma huvi, miks otsustas pärast alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppekava lõpetamist jätkata ka magistris, ning lisas, et just magistriõppes kahe aasta jooksul omandatud uued teadmised ja oskused on need, mis tal järgmiste sammude tegemiseks oma karjääris kasuks on tulnud. 

"Vahepeal tekkis mul võimalus kandideerida lasteasutuse juhiks, kuid kuna olin ju noor ja kogemusi mul sarnasel erialal polnud, siis tundsin, et nii on keeruline enda pädevust tõestada. Seega võtsin vastu otsuse, et oma vanust ja kogemust ma muuta ei saa, kuid minu tugevuseks võiks olla magistrikraad, lisaks omandatud uued teadmised ja oskused," tõdes Kätly ja lisas, et selles ta ei eksinudki, sest juba õpingute ajal see võimalus tal üsna ruttu tekkis.

Tulevikku vaadates on magistriõpingud Tallinna Ülikoolis kindlasti minu suureks tugevuseks, tänu millele on mul rohkem võimalusi avatud, et armastatud kohal töötada.

"Tegemist oli lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asenduskohaga lasteasutuse juhtival positsioonil, kuhu asusin magistriõpingute ajal uusi kogemusi ja teadmisi hankima. Tulevikku vaadates on magistriõpingud Tallinna Ülikoolis kindlasti minu suureks tugevuseks, tänu millele on mul rohkem võimalusi avatud, et armastatud kohal töötada," on Kätly veendunud.

Otsust, et jätkata õpinguid just alushariduse pedagoogi erialal, aitas kergemini vastu võtta ka varasem õpingute kogemus – eelkõige olid selleks valdkonna motiveeritud ning toetavad õppejõud, turvaline õpikeskkond ja toredad kursusekaaslased!

"Mulle meeldib Tallinna Ülikooli praktiline lähenemine õpetamisel ja analüüsivad ning koostöised ülesanded, mis kõik on ka päriselt tööelus rakendatavad," rõõmustab Kätly ning usub, et lisaks sellele, et magistriõpingud on toetanud tema arengut, andnud suurel hulgal uusi teadmisi ja oskusi, on ta saanud ka kinnituse ning veendumuse, et on leidnud enda jaoks just õige eriala. 

Küsimusele, kuidas õpetajana muuuseid ellu kutsuda ning mil moel lasteaieõpetajana luua lastele tingimusi õppimiseks ja kasvamiseks, vastab Kätly, et kõige tähtsam on olla esmalt ise muutustele avatud ja lisab sealjuures, et muutuste aluseks on hea koostöö asutuses.

"Hea koostöö aluseks on minu jaoks aga eelkõige avatud ning lugupidav suhtlemine, kuulamine, arutlemine ja nõustamine. Minu hinnangul saavad tõelisi muutuseid luua need õpetajad, kelles on eeldus muutusi juhtida. Kõigil ei ole seda loomuses, kuid kõik õpetajad saavad anda oma panuse muutusteks. Oluline on alustada väikestest sammudest, mõista muutuse sisu ja vajalikkust ning tähtis on järjepidev tegutsemine selles suunas", räägib Kätly õhinaga ning tunnistab, et just nendest aspektidest lähtudes on tema õpetajana muutusi planeerinud.

Mulle meeldib Tallinna Ülikooli praktiline lähenemine õpetamisel ja analüüsivad ning koostöised ülesanded, mis kõik on ka päriselt tööelus rakendatavad.

Kätly usub ka, et õpetaja õlul lasub suur roll ja vastutus lastele arengu toetava keskkonna kujundamisel, pidades silmas ühtviisi olulisena nii vaimset kui ka füüsilist keskkonda. 

"Õpetaja suhtumine lastesse ja suhtlemine lastega peab olema lugupidav ning toetav. Lapsi peab märkama, neile peab pakkuma eduelamust," on Kätly veendunud. Laste jaoks sobiva keskkonna kujundamisel on eelkõige vaja lähtuda ohutusest, kuid võimalusel võiks Kätly sõnul kaasata selle kujundamisse ka lapsi endid. "Minu jaoks on oluline võimalikult palju lapsi kaasata kõikidesse protsessidesse!"

Kuidas aga magistriõpingutele tagasi vaadates siduda õpinguid ja vaba aega? Kätlyt on selles aidanud aja planeerimise oskus. 

"Kirjutasin iga päev üles, mida soovisin sel päeval teha ja saavutada. Jaotasin ülesandeid nii, et iga päev oleks ka vaba aega enda pere ja hobide jaoks," jagab Kätly oma nippe ning on veendunud, et kõige olulisem on järjepidev tegutsemine, et ülesanded ei kuhjuks.

Enda soove ja vajadusi tuleb avameelselt oma perega jagada, usub Kätly ning peab pere toetust õpingute vältel väga suureks abiks. "Kindlasti tuleb õpingute ajal ette ka intensiivsemaid aegu, kuid siis tasub endale teadvustada, et hiljem saab selle võrra vaba aega tagasi võtta."


Lasteaiaõpetaja