Alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppekava

Alushariduse pedagoog

Kas sina usud, et iga lapse individuaalsust peab toetama? Kas arvad, et laps peaks õppima loovalt ja läbi mängu? Kui jah, siis tule ja aita luua Eesti lastele kõige paremad võimalused kasvamiseks ja õppimiseks; tule ja ole muutuste looja, kes toetab laste heaolu, turvalist lapsepõlve ja sisukaid õppetegevusi; tule ja õpi alushariduse pedagoogiks!

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 60

Õppevorm Päeva- ja sessioonõpe

A

lushariduse pedagoogi eriala sobib üliõpilastele, kes on huvitatud kuni 8-aastaste laste arengust ning selleks vajalike tingimuste loomisest. Ootame õppijaid, kellel on huvi ja motivatsioon töötada lastega, valmisolek meeskonnatööks rühma personaliga ning koostööks lastevanematega. Üliõpilastelt ootame avatust, paindlikkust, aktiivsust, loovust, meeskonna- ja iseseisva töö oskust ning väga head eneseväljendus- ja suhtlemisoskust. Kasuks tulevad ka kokkupuuted muusika, kunsti, käsitöö, tantsu, spordi või mõne muu valdkonnaga. 

Miks tulla meile õppima?

  • Sinust võib saada Eesti parim õpetaja – saad aidata lastel katsetada, avastada, uurida ja õppida.
  • Lisaks praktilistele oskustele ja teadmistele omandad meilt süvendatud teadmised kasvatusteaduslikest ning õpetajakutsega seonduvatest uuematest suundadest.
  • Alushariduse pedagoogi õppekava on mitmekesine ning valikuterohke.
  • Meil on alushariduse pedagoogide koolitamisel pikaajaline kogemus – eriala avati juba 1967. aastal. 
  • Meie õppejõud on nii rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kui ka Eesti parimad praktikud, kelle uurimisvaldkonnad on seotud nii lapse kui ka tema kasvukeskkonnaga. 
  • Ühtlasi on alushariduse õppejõud mitmete rahvusvaheliste ajakirjade toimetuse kolleegiumi liikmed ja osalevad rahvusvaheliste ajakirjade artiklite retsenseerimisel.

Õppekava ja -ained

Alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe õppekava on mitmekesine ning võimaldab erinevaid valikuid. Õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise ja õpetamise teooriatest kui ka tööturu vajadusest. Õppekava õpiväljundite koostamisel on arvestatud kutsestandardiga Õpetaja, tase 6.

Õppevormi kirjeldus

Alushariduse pedagoogiks saab õppida nii päeva- kui ka tsükliõppes. Päevaõpe toimub igapäevaselt auditoorse õppetööna ülikoolis ja õppekäikudena lasteaedades. Päevaõppe praktika toimub Tallinna ja Harjumaa lasteaedades. Tsükliõppes toimub õppetöö õppesessioonidena 5 korda semestris ühe nädala vältel. Tsükliõppe praktikat saab sooritada üliõpilase elukohas. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • üleülikoolilised ained 18 EAP; 
  • lapse areng, õppimine ja õpetamine 36 EAP;
  • erialane didaktika 30 EAP; 
  • teadustöö alused 12 EAP;
  • praktikad 18 EAP;
  • eriala valikmoodul 24 EAP; 
  • valdkondlik võõrkeel 6 EAP; 
  • valikained 6 EAP; 
  • vabaained 18 EAP; 
  • bakalaureusetöö 12 EAP. 

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse  probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Lapse arengu, õppimise ja õpetamise moodulis omandatakse teoreetilised teadmised ja praktilised oskused kasvatusteaduse, eelkoolipedagoogika, lapse arengu, arengukeskkonna ja sotsiaalsete suhete valdkonnas. Üliõpilane omandab teadmisi ainetes "Lapse arengu- ja mängukeskkond", "Lapse tervise edendamine, heaolu ja lastekaitse" jne. 

Erialase didaktika moodul annab teadmised ainevaldkondade sisust ja õpetamise meetoditest. Lisaks õpitakse planeerima ja läbi viima erinevaid õppekasvatustegevusi, lähtudes iga lapse eripärast. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks ained "Loodusõpetus ja loodusõpetuse didaktika", "Kunstikasvatus alushariduses" jpm. 

Teadustöö alused aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 

Praktika on iga õppekava lahutamatu osa. Alushariduse pedagoogid läbivad õpingute jooksul mitu praktikat, mis aitavad õpitut kinnistada ning oma oskusi ja teadmisi igakülgselt arendada ja proovile panna. 

Üliõpilastel on võimalik valida kahe valikmooduli vahel:

  • eri- ja sobitusrühma õpetaja; 
  • haridustehnoloogia õppeprotsessis.

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Valikainete seast saab igaüks valida välja kõige huvipakkuvamad ained – näiteks "Õuesõpe alushariduses", "Mäng kultuuri kontekstis", "Lasteaiaõpetaja eneseanalüüs" või üleülikooliline aine “Pedagoogiline tegevus lapsehoius”, mis võimaldab üliõpilastel tundma õppida lastehoiu tööd ja praktilise tööna hoida lapsi Tallinna Ülikooli Lastetoas.

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Bakalaureuseõpingutele tõmbab joone alla bakalaureusetöö, mis näitab parimast küljest üliõpilase seni omandatud teadmisi ja oskusi. 

Praktika

Praktika toimub igal õppeaastal. See sisaldab nii vaatlusi kui ka praktilist tegevust laste arengu ja tegevuste hindamisel, aga ka õppe- ja kasvatustegevuste korraldamisel koolieelsetes lasteasutustes. Oluline on praktikate käigus üliõpilase enda arengu reflekteerimine ja analüüsimine. Õppeaineid ja praktikat võib läbida ka välismaal, selleks pakutakse bakalaureuseõppe üliõpilastele mobiilsuse programme. Alushariduse õppekava üliõpilastel oli 2016. aastal esimest korda võimalik sooritada pedagoogilist praktikat Stockholmi Eesti lasteaias – loe lähemalt Haridusblogist

Õppejõud

Alushariduse õppejõud on oma ala tipud. Õppejõudude kvaliteetsest õpetamistegevusest annavad tagasisidet alushariduse bakalaureuse õppekava e-kursustele antud kvaliteedimärgid: Tiia Õun - "Lasteasutuse seadusandlus ja kvaliteet", Kristina Nugin - “Laps ja tema arengukeskkond”, Maire Tuul - "Matemaatika ja matemaatikadidaktika".

Alushariduse õppejõud on pälvinud ka üleülikoolilist tunnustust. Tiia Õun on valitud kasvatusteaduste valdkonna hinnatuimaks õppejõuks 2011/2012 õppeaastal, Kerstin Kööp pälvis sama tiitli 2014/2015 õppeaastal. Mitmed õppejõud on pälvinud üleülikoolilist tunnustust ka juhendatud üliõpilastööde eest, näiteks Marika Veisson, Silvi Suur, Tiia Õun ja Maire Tuul.


"Olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis alushariduse eriala ja kaitsnud oma doktorikraadi Soomes. Minu teadustöö on keskendunud laste arengule; õppimisele ja õpetamisele; õpetaja professionaalsele arengule; lastevanemate kasvatusväärtustele ja mitmekultuurilisele kasvatusele. Lisaks olen koos kolleegidega uurinud õpetajate hinnanguid riiklikele õppekavadele, õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalset identiteeti ja õpetajate pedagoogilisi uskumusi. Koos välismaa kolleegidega oleme korraldanud mitmeid rahvusvahelisi võrdlevaid uurimusi, mille eesmärk oli välja selgitada õpetajate käsitused professionaalsest arengust ja lapsekesksest õpetamisest. Uurimistulemusi oleme tutvustanud Euroopa alushariduse konverentsidel ja rahvusvahelistel foorumitel."

"Õpetan bakalaureuseõppes erialaaineid, mille sisuks on eelkoolipedagoogika ja mäng, laste mäng ja areng, lapse arengu- ja mängukeskkond, mäng kultuuri kontekstis, mitmekultuuriline alusharidus; ühtlasi juhenda ka uurimisseminare."

Aino Ugaste Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia õppejõud ning ülikooliga seotud aastast 2006, mil asusin siia informaatikat õppima. Magistrikraadi omandasin informaatika instituudis multimeedia ja õpisüsteemide erialal. 2013. aastal jätkasin õpinguid doktorantuuris, kus uurimisteemaks väikelaste (0-3 eluaastat) nutiseadmete kasutus ja vanemlikud juhendamisstrateegiad. Praegu õpetan haridustehnoloogiaga seotud aineid, kus fookus on digivahendite rakendamisel õppeprotsessis. Digivahendite kasutamise kõrval on rõhk just õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste arendamisel.  Igapäevaselt olen ka seotud Varbola lasteaed-algkooliga, kus õpetan kooliõpilasi ja viin läbi tegevusi koolieelikutega. Eelkõige nõustan õpetajaid haridustehnoloogilise poole pealt – kuidas õppetöös lastega IKT vahendeid kasutada, hinnata digivahendite kasulikkust, leida tasakaal digivahendite ja traditsioonilise õpetamise vahel? Ühtlasi juhendan õpetajaid, kuidas toetada ja nõustada lapsevanemaid laste digimängus."

"Ained, mida annan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on: "Haridustehnoloogia õppeprotsessis", "Informaatika didaktika", "Haridustehnoloogia ja digipädevused", "IKT-põhised õppemängud", "Veebipõhised õpikeskkonnad ja võrgustikud" ning "IKT juhtimine lasteasutuses". Juhendan eelkõige meediakasvatuse ja haridustehnoloogiaga seotud teemasid, mille kohta uuri lisa siit."

Elyna Nevski Eesti Teadusinfosüsteemis


"Alustasin oma õpinguid eel- ja esiõpetuse erialal Tallinna Ülikoolis aastal 2000. Olen lõpetanud kasvatusteaduste magistrantuuri ning hetkel olen kasvatusteaduste doktorikooli doktorant. Minu uurimisteemaks on koolivalmidus ja lapse üleminek lasteaiast kooli. Olen töötanud 13 aastat lasteaias rühmaõpetajana ning 8 aastat Tallinna Ülikoolis lektorina."

"Minu peamised kursused on “Emakeele didaktika” ja “Social Relationships, Cooperation and Reflection in Early Childhood”, juhendan uurimisseminare, lõputöö kirjutajaid ja üliõpilasi, kes sooritavad praktikaid."

Kerstin Kööp Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogilises Seminaris koolieelse kasvatuse eriala ning Tallinna Ülikoolis alus- ja esiõpetuse õpetaja ning alushariduse pedagoog-nõustaja eriala. Töökogemust lasteaias on mul kokku viisteist aastat. Selle aja jooksul olen jõudnud ennast proovile panna nii õpetaja abi, õpetaja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, tegevjuhi kui ka tegevjuhi abina. 2017. aastal kaitsesin oma doktoritöö “Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis”. Minu põhilised uurimisteemad seostuvadki eelkõige õpetajate õpikäsitusega, aga ka õppekavade ja õpetajate professionaalse arenguga."

"Lektorina olen seotud kursustega “Matemaatika ja matemaatikadidaktika” ja “Erinevad pedagoogilised lähenemisviisid”, lisaks nendele viin läbi uurimisseminare ning juhendan pedagoogilise praktika läbijaid ja uurimistöö kirjutajaid."

Maire Tuul Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tallinna 44. Keskkooli. Seejärel lõpetasin Tartu Riiklikus Ülikoolis 1973. aastal eripedagoogika ja kõrghariduse baasil 1981. aastal psühholoogia. Magistritöö psühholoogias kaitsesin Tallinna Ülikoolis 1994. aastal ja doktoritöö Rootsis Göteborgi Ülikoolis 2000. aastal. Olen töötanud logopeedina, koolipsühholoogina, haridusministeeriumis metoodikakabineti juhatajana ja 29 aastat Tallinna Ülikoolis õppejõuna. Professoriks olen valitud kolmel korral ja 2016. aastal atesteeritud. Olen juhendanud 5 doktoritööd, üle 40 magistritöö ja üle 100 diplomi- ja bakalaureusetöö. Olen juhtinud ETF granti ja sihtfinantseerimisprojekti, koordineerinud IEA ja seeproR projekte, milles Eesti osales ning osalenud veel mitmes muus rahvusvahelises projektis. Käesoleval hetkel olen põhitäitja IUT projektis, mis keskendub õpetaja professionaalsuse uurimisele. 2001.-2011. aastani olin alushariduse BA ja MA õppekava juht, alates 2006. aastast kasvatusteaduste doktorinõukogu esimees. Olen kirjutanud kokku ligi 200 publikatsiooni, 50 neist on ilmunud rahvusvahelistes kogumikes ja ajakirjades. Olen toimetanud või koostanud 15 kogumikku. Olen abielus, meil on poeg ja tütar ning 4 lapselast. Vabal ajal reisin, käin sageli teatris ja kontsertidel, loen ilukirjandust ja teaduslikku kirjandust. Minu erihuviks on mõisakultuur."

"Minu loengukursused on peamiselt lapse ja nooruki arengust ning erivajadustega lastest."

Marika Veisson Eesti Teadusinfosüsteemis


"Töötan Tallinna Ülikoolis lektorina alates 2005. aastast. Olen lõpetanud eelkooli- ja esiõpetuse eriala ning lapsepsühholoogia lisaeriala, magistri- ja doktorikraadi omandasin kasvatusteaduste erialal. Minu peamised uurimisteemad on seotud koostöö ja töökorraldusega koolieelses lasteasutuses. Oman töökogemust õpetaja ja koolieelse lasteasutuse direktorina."

"Ülikoolis õpetan bakalaureuse- ja magistriõppes, peamised kursused on “Õppe- ja kasvatustegevuse juhtimine lasteasutuses”, “Pedagoogiline eestvedamine lasteasutuses”, “Pedagoogiline tegevus lapsehoius” ja praktika juhendamine. Juhendan üliõpilasi ka bakalaureuse- ja magistritööde kirjutamisel."

Silvi Suur Eesti Teadusinfosüsteemis


"Alustasin Tallinna Ülikoolis koolieelse kasvatuse ja psühholoogia õpinguid 1990. aastal. Olen seda eriala õppinud kuni doktoriõppeni, mille lõpetasin 2011. aastal. Olen muuhulgas töötanud lasteaias õpetajana ja õppealajuhatajana, lisaks ka koolis tervise- ja perekonnaõpetuse õpetajana ning täiskasvanute koolitajana. Minu peamised uurimisteemad on seotud koolieelse lasteasutuse kvaliteedi temaatikaga - milline on hea lasteaed, kuidas rakendada õppekava, milline peaks olema õpetaja õpikäsitus ja tegevus, mis toetaks parimal viisil iga lapse arengut?"

"Õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. Minu peamised kursused on “Eelkoolipedagoogika ja mäng” ja “Lasteasutuse töökorraldus”, lisaks uurimisseminarid ja praktika juhendamine kõikidel tasemetel. Olen koostanud mitmeid metoodilisi õppematerjale lasteaia õpetajatele ning koostöös üliõpilastega avaldanud artikleid Õpetajate Lehes ja rahvusvahelistes ajakirjades."

Tiia Õun Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtueksam (100%) koosneb alljärgnevatest osadest. 

  • Akadeemiline test (25%). Akadeemilise testiga hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • E-etteütlus (10%).
  • Kirjalik arutelu (25%). Arutelu valmib kohapeal. Kandidaatidelt oodatakse oskusi enda seisukohti argumenteeritult väljendada. Kirjaliku arutelu aluseks on etteantud küsimused, millest üks on inglise keeles ja millele tuleb vastata inglise keeles.
  • Kutsesobivusvestlus (40%), mille alusel hinnatakse kandidaadi sobivust õpetajatööks. Tulevasel tudengil tuleb põhjendada oma soovi asuda õppima alushariduse pedagoogi õppekavale. Koos vastuvõtukomisjoniga arutletakse erinevate haridus- ja kasvatusküsimuste üle ning analüüsitakse ka üldist pedagoogilist olukorda Eestis. 

Vastuvõtueksamiks palume tutvuda koolieelse lasteasutuse õpetaja kutsestandardiga Õpetaja, tase 6

2018. aasta sisseastumise vastuvõtueksamite täpse info (kuupäevad, kellaajad, ruumid) leiad siit

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

NB! Kõik kandidaadid sooritavad e-etteütluse ja akadeemilise testi. Kirjalikule arutelule pääseb pingerea alusel 100 esimest kandidaati. Edasi kutsesobivusvestlusele pääseb pingerea alusel 80 esimest kandidaati.

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamil lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldus esitatakse organisatsiooni ametlikul blanketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digitaalselt või paberkandjal). Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Kuhu edasi?

Meie vilistlased on edukad – nad on armastatud õpetajad ja hariduselu uuendajad, keda on autasustatud nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Näiteks on Tallinna Aasta Õpetajaks valitud Miralda Põder (2008), Katrin Kuld (2011), Virge Taimre (2011) ja Karin Kangur (2015). Mitmed lõpetajad on saanud noore eduka õpetaja tunnustuse, näiteks Kärt Kase (2013) ja Grete Rebanets (2016).

Meie lõpetajaid on tunnustatud ka Tallinna linna auhinnaga Hea Õpetaja – Karin Kangur (2006), Katrin Kuld (2007), Reelika Täht (2014), Helju Sillavee (2015) ja Egle Kaljaspolik (2014). Lisaks on alushariduse pedagoogi eriala lõpetanud noori auhinnatud ka innovaatilise õpetaja tiitliga (Katrin Kuld, Anu Peri, Kristiine-Teele Ailma) ja üleriiklikul konkursil "Eestimaa õpib ja tänab" (Triin Andres, Reelika Täht, Miralda Põder). 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Eriala lõpetanule omistatakse haridusteaduste bakalaureuse kraad alushariduse pedagoogi erialal ja Õpetaja, tase 6 kutse. Alushariduse pedagoogid saavad töötada õpetajatena nii riiklikes kui ka erasektorisse kuuluvates koolieelsetes lasteasutustes. Need, kel olemas ka soov ja võimekus organisatsiooni juhtida, saavad töötada ka õppealajuhatajate ja direktoritena.

Edasiõppimisvõimalused

Alushariduse pedagoogi eriala bakalaureusekraadiga lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppes. Kandideerida saab pedagoogilist haridust nõudvatele osaliselt avatud õppekavadele ning kõikidele avatud magistriõppekavadele. Hea ettevalmistus ja tugev pedagoogiline haridus loovad võimalusi ka põnevates projektides osalemiseks – näiteks on õpitut võimalik rakendada õppemängude loomises ja pedagoogilise materjali koostamises. 

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ning kasvatusteadused, elukestva ja mitteformaalõppe ning hariduse tugiteenused, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on ligi saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 17 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Alushariduse pedagoogi eriala üliõpilased saavad kasutada ka ülikooli Õpikeskust ja Akadeemilist Raamatukogu. Eriala lõputöödega saab tutvuda nii elektroonilises keskkonnas ETERA kui ka eriala metoodilises ruumis M-452, kus asuvad metoodilised vahendid ja varasemad lõputööd. Õppetöö toimub ka lasteaedades, kus viiakse läbi õppekäike, tehakse õppetegevuse vaatlusi, kohtutakse õpetajate ja direktoritega ning tutvutakse metoodiliste vahenditega. Samuti käiakse õppekäikudel muuseumides ja koolides. Alushariduse pedagoogide õppetöös rakendatakse mitmeid digitaalset kirjaoskust toetavaid võimalusi nagu näiteks elektroonilisi õpikeskkondi (Moodle, eDidaktikum, Google Classroom, Wordpress).

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus!

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 6199 700

Sarnased erialad

Klassiõpetaja

Haridusteaduste instituut

Kas teadsid, et Eesti kool on maailma üks parimaid? 2015. aasta PISA testi tulemused näitavad, et Eesti on Euroopa parim loodusteadustes (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia), maailmas oleme kolmandad. Selle edu taga seisavad eelkõige klassiõpetajad. Tule ja anna sinagi oma panus uue põlvkonna edule – õpi klassiõpetajaks!

Integreeritud õpe
Eesti keel
Vaata eriala

Pedagoogika

Haridusteaduste instituut

Pedagoogika õppekava on üks omanäolisemaid õppekavu Tallinna Ülikoolis – see annab suurepärase võimaluse alustada põhikooli ja/või gümnaasiumi õpetajaks õppimist juba bakalaureuse tasemel! Kuigi õpetajakutse omandab tudeng pärast magistriõpingute lõpetamist (näiteks mitme aine õpetaja õppekaval), on pedagoogika eriala lõpetanutel teiste ees üks suur eelis – põhjalik pedagoogiline ettevalmistus, mis tagab koolis ja õpetajaametis parema toimetuleku. Tule ja õpi eriala, mis annab võimaluse muuta maailm paremaks ning jääda hingelt nooreks!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Eripedagoogika

Haridusteaduste instituut

Eripedagoogika on interdistsiplinaarne, mitmekülgne ja pidevalt uuenev eriala, mis hõlmab lisaks pedagoogikale ka neuroloogiat, psühholoogiat ja filosoofiat.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala