Alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppekava

Alushariduse pedagoog

Kas sina usud, et iga lapse individuaalsust peab toetama? Kas arvad, et laps peaks õppima loovalt ja läbi mängu? Kui jah, siis tule ja aita luua Eesti lastele kõige paremad võimalused kasvamiseks ja õppimiseks; tule ja ole muutuste looja, kes toetab laste heaolu, turvalist lapsepõlve ja sisukaid õppetegevusi; tule ja õpi alushariduse pedagoogiks!

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv Päevaõpe 22, sessioonõpe 25

Õppevorm Päeva- ja sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Alushariduse pedagoogi eriala sobib üliõpilastele, kes on huvitatud kuni 8-aastaste laste arengust ning selleks vajalike tingimuste loomisest. Ootame õppijaid, kellel on huvi ja motivatsioon töötada lastega, valmisolek meeskonnatööks rühma personaliga ning koostööks lastevanematega. Üliõpilastelt ootame avatust, paindlikkust, aktiivsust, loovust, samuti ka meeskonna- ja iseseisva töö oskust ning väga head eneseväljendus- ja suhtlemisoskust. Kasuks tulevad kokkupuuted muusika, kunsti, käsitöö, tantsu, spordi või mõne muu valdkonnaga. 

Bakalaureuseõppe lõpetajatele antakse Õpetaja, tase 6 kutse.

Sisseastumiste ajakava

Esita avaldus

Miks tulla meile õppima?

  • Sinust võib saada Eesti parim õpetaja – saad aidata lastel katsetada, avastada, uurida ja õppida.
  • Lisaks praktilistele oskustele ja teadmistele omandad meilt süvendatud teadmised kasvatusteaduslikest ning õpetajakutsega seonduvatest uuematest suundadest.
  • Alushariduse pedagoogi õppekava on mitmekesine ning valikuterohke.
  • Meil on alushariduse pedagoogide koolitamisel pikaajaline kogemus – eriala avati juba 1967. aastal. 
  • Meie õppejõud on nii rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kui ka Eesti parimad praktikud, kelle uurimisvaldkonnad on seotud nii lapse kui ka tema kasvukeskkonnaga. 
  • Alushariduse õppejõud on mitmete rahvusvaheliste ajakirjade toimetuse kolleegiumi liikmed ja osalevad rahvusvaheliste ajakirjade artiklite retsenseerimisel.

Tutvu õppekavaga

Õppekava ja -ained

Alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe õppekava on mitmekesine ning võimaldab erinevaid valikuid. Õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise ja õpetamise teooriatest kui ka tööturu vajadusest. Õppekava õpiväljundite koostamisel on arvestatud Õpetaja, tase 6 kutsestandardiga.

Õppevormi kirjeldus

Alushariduse pedagoogiks saab õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes. Päevaõpe toimub igapäevaselt auditoorse õppetööna ülikoolis ja õppekäikudena lasteaedades. Päevaõppe praktika toimub Tallinna ja Harjumaa lasteaedades. Sessioonõppes toimub õppetöö sessioonidena – viiel korral semestris toimub õpe nädalase õppesessioonina (esmaspäev–laupäev) ning kuni kahel korral semestris kahepäevase õppesessioonina (esmaspäev–teisipäev); õppetöögraafikuga saab tutvuda siin. Praktikat saab sessioonõppes sooritada kriteeriumidele vastava praktikakoha olemasolul ka üliõpilase elukohas. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • üleülikoolilised ained; 
  • lapse areng, õppimine ja õpetamine;
  • hariduspsühholoogia ja eripedagoogika alused;
  • erialane didaktika; 
  • teadustöö alused;
  • praktikad;
  • erialased valikained; 
  • valdkondlik võõrkeel; 
  • vabaained; 
  • bakalaureuseeksam. 

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise oskuseid. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Lapse arengu, õppimise ja õpetamise moodulis omandatakse teoreetilised teadmised ja praktilised oskused kasvatusteaduse, eelkoolipedagoogika, lapse arengu, arengukeskkonna ja sotsiaalsete suhete valdkonnas. 

Hariduspsühholoogia ja eripedagoogika aluste moodul võimaldab saada ülevaate inimese psüühika funktsioneerimise põhilistest seaduspärasustest, lapse arengust ja arengulistest erivajadustest ning aitab luua eeldused lapse arengu toetamiseks koostöös perede ja erispetsialistidega.

Erialase didaktika moodul annab teadmised õpetatavate valdkondade sisust ja õpetamise meetoditest. Lisaks õpitakse planeerima ja läbi viima erinevaid õppe- ja kasvatustegevusi, lähtudes iga lapse eripärast. 

Teadustöö alused aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas uuringut kavandada ja viia läbi ning esitleda uurimistulemusi. Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 

Praktika on iga õppekava lahutamatu osa. Alushariduse pedagoogi õppekava üliõpilased läbivad õpingute jooksul mitu praktikat, mis aitavad õpitut kinnistada ning oma oskusi ja teadmisi igakülgselt arendada ja proovile panna. 

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Valikainete moodulist saab igaüks valida välja kõige huvipakkuvamad erialased ained. Valikainete läbimisel on võimalik omandada õpetaja kutsestandardi (tase 6) valitavad kompetentsid "Digipedagoogika rakendamine" ja "Hariduslike erivajadustega õppija toetamine".

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul võimaldab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Bakalaureuseõpingud lõppevad bakalaureuseeksamiga, milles üliõpilane saab demonstreerida omandatud teadmisi ja oskusi. 

Tutvu õppekavaga

Praktika

Praktika toimub viiel semestril. Pedagoogiline praktika sisaldab nii vaatlusi kui ka praktilist tegevust laste arengu ja tegevuste hindamisel, aga ka õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja läbiviimisel koolieelsetes lasteasutustes. Oluline on praktikate käigus üliõpilase enda arengu reflekteerimine ja analüüsimine. Õppeaineid ja praktikat võib läbida ka välismaal, selleks pakutakse bakalaureuseõppe üliõpilastele Erasmus+ välispraktika sooritamise võimalust ja teisi mobiilsuse programme. Näiteks oli alushariduse pedagoogi õppekava üliõpilastel 2016. aastal esimest korda võimalik sooritada välispraktika Stockholmi Eesti lasteaias – loe lähemalt Haridusblogist

Õppejõud

Alushariduse õppejõud on oma ala tipud. Õppejõudude kvaliteetsest õpetamistegevusest annavad tagasisidet alushariduse bakalaureuse õppekava e-kursustele antud kvaliteedimärgid: Tiia Õun – "Lasteasutuse seadusandlus ja kvaliteet", Maire Tuul – "Matemaatika ja matemaatikadidaktika".

Alushariduse õppejõud on pälvinud ka üleülikoolilist tunnustust. Tiia Õun on valitud kasvatusteaduste valdkonna hinnatuimaks õppejõuks 2011/2012 õppeaastal, Kerstin Kööp pälvis sama tiitli 2014/2015 õppeaastal, meeskonnana pälviti Tallinna Ülikooli aasta koolitusteo tiitel 2017. aastal täiendõppekursuse "Eelkoolipedagoogika" ja 2020. aastal kursuse "Eestikeelne õpetaja vene õppekeelega lasteaias" eest. Mitmed endised ja praegused õppejõud on pälvinud üleülikoolilist tunnustust ka juhendatud üliõpilastööde eest, näiteks Marika Veisson, Silvi Suur, Tiia Õun ja Maire Tuul

Alushariduse pedagoogi õppekava õppejõud on osalenud rahvusvahelistes projektides, riikliku tasandi haridusdokumentide väljatöötamisel ning teinud koostööd ettevõtjatega. 


"Olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis alushariduse eriala ja kaitsnud oma doktorikraadi Soomes. Minu teadustöö on keskendunud laste arengule; õppimisele ja õpetamisele; õpetaja professionaalsele arengule; lastevanemate kasvatusväärtustele ja mitmekultuurilisele kasvatusele. Lisaks olen koos kolleegidega uurinud õpetajate hinnanguid riiklikele õppekavadele, õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalset identiteeti ja õpetajate pedagoogilisi uskumusi. Koos välismaa kolleegidega oleme korraldanud mitmeid rahvusvahelisi võrdlevaid uurimusi, mille eesmärk oli välja selgitada õpetajate käsitused professionaalsest arengust ja lapsekesksest õpetamisest. Uurimistulemusi oleme tutvustanud Euroopa alushariduse konverentsidel ja rahvusvahelistel foorumitel."

"Õpetan bakalaureuseõppes erialaaineid, mille sisuks on eelkoolipedagoogika ja mäng, laste mäng ja areng, lapse arengu- ja mängukeskkond, mäng kultuuri kontekstis, mitmekultuuriline alusharidus; ühtlasi juhenda ka uurimisseminare."

Aino Ugaste Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia õppejõud ning ülikooliga seotud aastast 2006, mil asusin siia informaatikat õppima. Magistrikraadi omandasin informaatika instituudis multimeedia ja õpisüsteemide erialal. 2013. aastal jätkasin õpinguid doktorantuuris, kus uurimisteemaks väikelaste (0-3 eluaastat) nutiseadmete kasutus ja vanemlikud juhendamisstrateegiad. Praegu õpetan haridustehnoloogiaga seotud aineid, kus fookus on digivahendite rakendamisel õppeprotsessis. Digivahendite kasutamise kõrval on rõhk just õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste arendamisel. Igapäevaselt olen ka seotud Varbola lasteaed-algkooliga, kus õpetan kooliõpilasi ja viin läbi tegevusi koolieelikutega. Eelkõige nõustan õpetajaid haridustehnoloogilise poole pealt – kuidas õppetöös lastega IKT vahendeid kasutada, hinnata digivahendite kasulikkust, leida tasakaal digivahendite ja traditsioonilise õpetamise vahel? Ühtlasi juhendan õpetajaid, kuidas toetada ja nõustada lapsevanemaid laste digimängus.

Ained, mida annan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on: "Haridustehnoloogia õppeprotsessis", "Informaatika didaktika", "Haridustehnoloogia ja digipädevused", "IKT-põhised õppemängud", "Veebipõhised õpikeskkonnad ja võrgustikud" ning "IKT juhtimine lasteasutuses". Juhendan eelkõige meediakasvatuse ja haridustehnoloogiaga seotud teemasid, mille kohta uuri lisa siit."

Elyna Heinmäe Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis eelkooli- ja esiõpetuse õpetaja eriala ning lapsepsühholoogia lisaeriala, magistriõppes kasvatusteaduse eriala ja kaitsnud doktorikraadi. Minu peamised uurimisteemad on seotud koostöö ja töökorraldusega koolieelses lasteasutuses. Oman töökogemust õpetaja ja koolieelse lasteasutuse direktorina.

Ülikoolis õpetan bakalaureuse- ja magistriõppes, peamised kursused on “Alushariduse innovaatika” ja “Pedagoogiline tegevus lapsehoius”, juhendan bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilaste pedagoogilist praktikat. Juhendan üliõpilasi magistritööde kirjutamisel."

Silvi Suur Eesti Teadusinfosüsteemis


"Alustasin Tallinna Ülikoolis koolieelse kasvatuse ja psühholoogia õpinguid 1990. aastal. Olen seda eriala õppinud kuni doktoriõppeni, mille lõpetasin 2011. aastal. Olen muuhulgas töötanud lasteaias õpetajana ja õppealajuhatajana, lisaks ka koolis tervise- ja perekonnaõpetuse õpetajana ning täiskasvanute koolitajana. Minu peamised uurimisteemad on seotud koolieelse lasteasutuse kvaliteedi temaatikaga - milline on hea lasteaed, kuidas rakendada õppekava, milline peaks olema õpetaja õpikäsitus ja tegevus, mis toetaks parimal viisil iga lapse arengut?

Õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. Minu peamised kursused on “Eelkoolipedagoogika ja mäng” ja “Lasteasutuse töökorraldus”, lisaks uurimisseminarid ja praktika juhendamine kõikidel tasemetel. Olen koostanud mitmeid metoodilisi õppematerjale lasteaia õpetajatele ning koostöös üliõpilastega avaldanud artikleid Õpetajate Lehes ja rahvusvahelistes ajakirjades."

Tiia Õun Eesti Teadusinfosüsteemis


"Sattusin alusharidusse läbi juhuse ning elukutset vahetades 20. sajandi viimase aasta algul. Sellest ajast olen olnud lasteaiaõpetaja ja õppealajuhataja ning alates 2005.aastast õppejõud. Baasteadmised ja –oskused alusharidusest sain Tallinna Pedagoogilisest Seminarist (TPS), mille lõpetasin 2003. Õpinguid jätkasin Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise (lõpetasin 2007) ja haridustehnoloogia (lõpetasin 2014) magistriõppekavadel ning hetkel olen lõpusirgel kasvatusteaduste doktoriõppes.

Haridustehnoloogia valdkonda jõudsin aastal 2007, kui pakkusin TPS-is tulevaste lasteaiaõpetajate õppekavasse aine „Arvuti lasteaias“, mis keskendus eelkõige tehnoloogia võimalustele õppeprotsessi kavandamisel ja õpetaja töös. Tänaseks on digitehnoloogia areng olnud hüppeline ning pakub erinevaid võimalusi töös lastega. Nii ongi minu eest vedada erinevad ained nii bakalaureuse- kui magistriõppes, mille sisuks on õpetaja ja õppija digipädevus, digivahendite rakendamine õppeprotsessis, multimeediumite loomine ja rakendamine, organisatsiooni digiküpsuse hindamine ja digivaldkonna arendamine ning õpianalüütika. Juhendan nii bakalaureuse- kui magistritöid, mis on seotud digitehnoloogia võimaluste ja väljakutsetega hariduses ning mis on eelkõige läbi viidud tegevus- või arendusuuringuna."

Kaire Kollom Eesti Teadusinfosüsteemis


“Olen alushariduse valdkonnas aktiivne juba ligi 16 aastat ning selle aja jooksul olen töötanud nii õpetaja, õppealajuhataja kui ka õppejõu ja koolitajana. Lõpetasin BA õppe Tallinna Ülikoolis alushariduse erialal 2006.aastal ning alushariduse pedagoog-nõustaja eriala 2010.aastal, lisaks jätkan õpinguid Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste doktoriõppes. Külalisõppejõuna alustasin tööd Tallinna Pedagoogilises Seminaris 2012.aastal ning Tallinna Ülikoolis olen nooremlektor 2020st aasta, 2021/2022 õ.a. olen alushariduse BA õppekava kuraator.

Minu uurimisvaldkonnaks on alushariduse õppekava, erinevad õpikeskkonnad ning õuesõpe. Annan loenguid nii bakalaureuse kui ka magistriõppes, peamiseid loengud on “Eelkoolipedagoogika ja mäng”, “Curriculum development in early childhood education”, erinevad pedagoogilised praktikad jne. Olen juhendanud bakalaureuse- ja magistritöid, ning viinud läbi täiendkoolitusi nii õuesõppe kui ka MATIK-vahendite valdkonnas”. 

Evelyn Neudorf Eesti Teadusinfosüsteemis 
 


"Alustasin oma õpinguid eel- ja esiõpetuse erialal Tallinna Ülikoolis aastal 2000. Olen lõpetanud kasvatusteaduste magistrantuuri ning hetkel olen kasvatusteaduste doktorikooli doktorant. Minu uurimisteemaks on koolivalmidus ja lapse üleminek lasteaiast kooli. Olen töötanud 13 aastat lasteaias rühmaõpetajana ning 8 aastat Tallinna Ülikoolis lektorina."

"Minu peamised kursused on “Emakeele didaktika” ja “Social Relationships, Cooperation and Reflection in Early Childhood”, juhendan uurimisseminare, lõputöö kirjutajaid ja üliõpilasi, kes sooritavad praktikaid."

Kerstin Kööp Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogilises Seminaris koolieelse kasvatuse eriala ning Tallinna Ülikoolis alus- ja esiõpetuse õpetaja ning alushariduse pedagoog-nõustaja eriala. Töökogemust lasteaias on mul kokku viisteist aastat. Selle aja jooksul olen jõudnud ennast proovile panna nii õpetaja abi, õpetaja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, tegevjuhi kui ka tegevjuhi abina. 2017. aastal kaitsesin oma doktoritöö “Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis”. Minu põhilised uurimisteemad seostuvadki eelkõige õpetajate õpikäsitusega, aga ka õppekavade ja õpetajate professionaalse arenguga."

"Lektorina olen seotud kursustega “Matemaatika ja matemaatikadidaktika” ja “Erinevad pedagoogilised lähenemisviisid”, lisaks nendele viin läbi uurimisseminare ning juhendan pedagoogilise praktika läbijaid ja uurimistöö kirjutajaid."

Maire Tuul Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tallinna 44. Keskkooli. Seejärel lõpetasin Tartu Riiklikus Ülikoolis 1973. aastal eripedagoogika ja kõrghariduse baasil 1981. aastal psühholoogia eriala. Magistritöö psühholoogias kaitsesin Tallinna Ülikoolis 1994. aastal ja doktoritöö Rootsis Göteborgi Ülikoolis 2000. aastal. Olen töötanud logopeedina, koolipsühholoogina, haridusministeeriumis metoodikakabineti juhatajana ja 31 aastat Tallinna Ülikoolis õppejõuna. Professoriks olen valitud kolmel korral ja 2016. aastal atesteeritud. Alates 2019. aastast olen emeriitprofessor. Olen juhendanud 6 doktoritööd, umbes 50 magistritöö ja üle 100 diplomi- ja bakalaureusetöö. Olen juhtinud ETF granti ja sihtfinantseerimisprojekti, koordineerinud IEA ja seepro-R projekte, milles Eesti osales ning osalenud veel mitmes muus rahvusvahelises projektis. Olin IUT projekti, mis keskendub õpetaja professionaalsuse uurimisele, põhitäitja. 2001.-2011. aastani olin alushariduse BA ja MA õppekava juht, aastatel 2006.-2019. kasvatusteaduste doktorinõukogu esimees. Olen kirjutanud kokku ligi 200 publikatsiooni, neist 57 on ilmunud rahvusvahelistes kogumikes ja ajakirjades. Olen toimetanud või koostanud 17 kogumikku, neist kümme on ilmunud rahvusvahelistes kirjastustes. Emeriitprofessorina olen kolme viimase aasta jooksul osalenud Läti Vabariigi õppekavade akrediteerimisel aastatel 2019-2020, alates 2021. aastast rahvusvahelise projekti Seepro-3 täitmisel. Samuti kirjutasin monograafia pikaajalisest laste ja noorte arengu uuringust, mis ilmub peatselt. Juhendan veel kolme doktoritööd.

Olen abielus, meil on poeg ja tütar ning 5 lapselast. Vabal ajal reisin, käin sageli teatris ja kontsertidel, loen ilukirjandust ja teaduslikku kirjandust. Minu erihuviks on mõisakultuur."

Marika Veisson Eesti Teadusinfosüsteemis


 

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtueksam 100% (riigieksamid ei ole nõutud) koosneb järgmistest osadest:

  • Sisseastumistest (25%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskust. Testiga ei hinnata kutsesobivust, vaid akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas (vajalik konto olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit. Tutvu näidistestiga siin;
  • Kirjalik arutelu (25%), mille käigus hinnatakse kandidaatide oskusi enda seisukohti argumenteeritult väljendada. Kirjaliku arutelu aluseks on etteantud küsimused, millest üks on inglise keeles ja millele tuleb vastata inglise keeles;
  • Kutsesobivusvestlus (50%), mille käigus hinnatakse kandidaadi motivatsiooni eriala omandamiseks, orienteerumist aktuaalsetes haridus- ja kasvatusküsimustes, eneseväljendusoskust. Vestluse jaoks peaks kandidaat tutvuma Õpetaja, tase 6 kutsestandardiga.

Nii sessioon- kui ka päevaõppes pääseb kirjalikule arutelule ja kutsesobivusvestlusele pingerea alusel 70 esimest kandidaati, eeldusel, et nende akadeemilise testi tulemus on vähemalt 30% akadeemilise testi maksimaalsest tulemusest. Kui kandidaat saab edasi päeva- ja sessioonõppes, osaleb ta kirjalikul arutelul ja vestlusel üks kord nimekirjas määratud ajal. Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi 1. õppeastme erialale, sooritab ta akadeemilise testi üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda: vastuvott.haridus@tlu.ee.

Tutvu vastuvõtuga seotud korduma kippuvate küsimuste ja vastustega siin.

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamil lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksami suulisele osale (kutsesobivusvestlusele) paberkandjal kaasa võtta ja samal päeval edastada e-postiaadressile vastuvott.haridus@tlu.ee täidetud avaldus. Avaldus esitatakse organisatsiooni ametlikul blanketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digitaalselt või paberkandjal). Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest. Vabatahtliku töö eest saadud punktid arvestatakse vastuvõtueksami suulise osa punktide hulka.

Kuhu edasi?

Meie vilistlased on edukad – nad on armastatud õpetajad ja hariduselu uuendajad, keda on autasustatud nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Näiteks on aasta õpetaja tiitli pälvinud valitud Kersti Kuusk (2019) Tallinna aasta õpetajaks valitud Miralda Põder (2008), Katrin Kuld (2011), Virge Taimre (2011) ja Karin Kangur (2015). Mitmed lõpetajad on saanud noore eduka õpetaja tunnustuse, näiteks Kärt Kase (2013) ja Grete Rebanets (2016).

Meie lõpetajaid on tunnustatud ka Tallinna linna auhinnaga Hea Õpetaja – Karin Kangur (2006), Katrin Kuld (2007), Reelika Täht (2014), Helju Sillavee (2015) ja Egle Kaljaspolik (2014). Lisaks on alushariduse pedagoogi eriala lõpetanud noori auhinnatud ka innovaatilise õpetaja tiitliga (Katrin Kuld, Anu Peri, Kristiine-Teele Ailma) ja üleriiklikul konkursil "Eestimaa õpib ja tänab" (Triin Andres, Reelika Täht, Miralda Põder). 

Eriala vilistlane ning Tallina Kullatera lasteaia õpetaja Signe Liblikmanni bakalaureusetöö „STEAM-oskusi toetav metoodiline materjal haridusrobotile Dash 6–7aastaste laste õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimiseks“ pälvis äramärkimist Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursil 2021.aastal loodusteaduste valdkonnas rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Eriala lõpetanule omistatakse haridusteaduste bakalaureuse kraad alushariduse pedagoogi erialal ja Õpetaja, tase 6 kutse. Alushariduse pedagoogid saavad töötada õpetajatena nii riiklikes kui ka erasektorisse kuuluvates koolieelsetes lasteasutustes. Need, kel olemas ka soov ja võimekus organisatsiooni juhtida, saavad töötada ka õppealajuhatajate ja direktoritena.

Edasiõppimisvõimalused

Alushariduse pedagoogi eriala bakalaureusekraadiga lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppes. Kandideerida saab pedagoogilist haridust nõudvatele osaliselt avatud õppekavadele ning kõikidele avatud magistriõppekavadele. Hea ettevalmistus ja tugev pedagoogiline haridus loovad võimalusi ka põnevates projektides osalemiseks – näiteks on õpitut võimalik rakendada õppemängude loomises ja pedagoogilise materjali koostamises. 

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning haridusjuhtimise- ja innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Alushariduse pedagoogi eriala üliõpilased saavad kasutada ülikooli Õpikeskust ja Akadeemilist Raamatukogu. Eriala lõputöödega saab tutvuda elektroonilises keskkonnas ETERA, kus asuvad ka metoodilised vahendid. Õppetöö toimub ka lasteaedades, kus viiakse läbi õppekäike, tehakse õppetegevuse vaatlusi, kohtutakse õpetajate ja direktoritega ning tutvutakse metoodiliste vahenditega. Samuti käiakse õppekäikudel muuseumides ja koolides. Alushariduse pedagoogide õppetöös rakendatakse mitmeid digitaalset kirjaoskust toetavaid võimalusi nagu näiteks elektroonilisi õpikeskkondi (Moodle, eDidaktikum, Google Classroom, Wordpress).

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 619 9740

 

Sarnased erialad

Klassiõpetaja

Haridusteaduste instituut

Kas teadsid, et Eesti kool on maailma üks parimaid? 2018. aasta PISA testi tulemused näitavad, et Eesti on Euroopas esimesel kohal. Selle edu taga seisavad eelkõige klassiõpetajad. Tule ja anna sinagi oma panus uue põlvkonna edule – õpi klassiõpetajaks!

Integreeritud õpe
Eesti keel
22
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala

Pedagoogika

Haridusteaduste instituut

Sa soovid töötada aineõpetajana põhikoolis või gümnaasiumis. Sind huvitab, kuidas teha õppimine tõhusaks ja huvitavaks. Soovid arendada õpilaste õpioskusi ning tahad osata õpilasi koolis toetada. Sa oled avatud ja uudishimulik ning oma tegemistes põhjalik. Kui tunned end nendes väidetes ära, siis on pedagoogika õppekava just sulle!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
35
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala

Eripedagoogika

Haridusteaduste instituut

Kas sina väärtustad iga inimese eripära? Kas sa oled valmis pühendama palju aega ja head tahet, et toetada õppimisel neid, kes vajavad kohandusi ja tavapärasest kauem aega? Kas soovid anda oma panuse, et meie ühiskond oleks sallivam? Kui vastasid jaatavalt, siis tule õppima eripedagoogikat!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Päevaõpe 30, sessioonõpe 41
Päeva- ja sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala