Andragoogika magistriõppe järel õendusjuhiks

Elina igapäevase töö sisuks on personaliarendus, õenduskvaliteedi monitooring ja arendustöö, kvaliteedidokumentide väljatöötamine ning arendusprojektidega tegelemine. Samuti nõustab ta keemiaravi patsiente ja nende lähedasi. Lisaks sellele on Elina ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor terviseteaduse magistriõppes. 

Uurisime Elinalt, kuidas on tema magistriõpingud Tallinna Ülikoolis toetanud teda tema töös ja kuidas andragoogika alaseid teadmisi oma töös kasutab.

---

Rääkige oma töökogemusest COVID-19 kriisiajal. Kuidas eriolukord Teie tööd mõjutas?

Eriolukorra väljakuulutamise alguses oli loomulikult vaja sujuvalt oma töö ja keskuse õdede töö korraldada selliselt, et see oleks kooskõlas haigla üldise eriolukorra strateegiaga. Regionaalhaiglas moodustati kriisikomisjon ja tänu sellele tulid juhised kõigile kiiresti kätte. Valdkonna juhina oli mul pidevalt ülevaade, mida ja kuidas teha.

Kuna haigla elab teatud mõttes alati erakorralises olukorras, siis nii mina ise kui ka minu kolleegid oleme harjunud kiiresti ümber kohanema ja vastavalt olukorrale tegutsema.

Mind ennast aitasid eriolukorra ajal kunagine pikaajaline töökogemus erakorralises meditsiinis, võime rahulikuks jääda ja otsida ning kasutada oma töös tõenduspõhist informatsiooni, seda kiiresti tõlgendada ja kasutada.

Lisaks oli eriolukorra perioodil vaja kiiresti ära õppida koosolekute, õppetöö pidamine ja suhtlemisviisid erinevates e-keskkondades, mis muidu tervishoiutöötajatele nii tavapärane ei ole.

Oleme meeskonnainimesed ja puutume oma erialadel inimestega otseselt kokku. Eriolukorra ajal oli patsientide ja kolleegidega e-keskkondades suhtlemine aga väga teistmoodi kogemus. Kui ka oma igapäevatöös pean ma tegelema sellega, et vältida nakkuseid, takistama nende levikut ning hoidma ja kaitsma oma personali, siis eriolukorras muutusid need tegevused veelgi olulisemaks, sh personali jälgimine või kontrollimine. Nii osutus e-keskkonnas suhtlemine ja personali range kontrollimine nakkusohu suhtes keeruliseks ja kohanemist vajavaks ülesandeks.

Usun aga, et psühholoogia, andragoogika ja superviisori õpingud Tallinna Ülikoolis õpetasid mind kohanema, mõistma inimeste motiive, tundeid, käitumismustreid ning kasutama inimest toetavaid käitumisviise. See kõik on olnud hindamatu pagas ka eriolukorra ajal.

Kuidas on andragoogika eriala teadmised Teie töös kasuks tulnud ja kuidas neid töös kasutate?

Arvan, et aastatega on minu andragoogi professionaalne identiteet aina tugevamaks muutunud. Igapäevatöös kasutan muidugi oma õe erialaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, kuid juhina peamiselt andragoogilisi põhimõtteid ning lähenemisi.

"Andragoogina olen ettevalmistatud tööks inimestega, et luua võimalusi töötajate arengupotentsiaali avamiseks ja motivatsiooni hoidmiseks. Juhindun oma töös andragoogilistest põhimõtetest – luua keskkond, võimalused, toetada inimesi ja nende arenguvajadusi." 

Andragoogina olen ettevalmistatud tööks inimestega, et luua võimalusi töötajate arengupotentsiaali avamiseks ja motivatsiooni hoidmiseks. Juhindun oma töös andragoogilistest põhimõtetest – luua keskkond, võimalused, toetada inimesi ja nende arenguvajadusi. Õenduse valdkonnas on ülimalt tähtis suunata ja õpetada õdesid mõtlema ning töötama süsteemselt. Näiteks ei saa ma koostada õdede koolitusprogramme nii, et selle tulemusel ei kujuneks seotud tervik. Õdede väga praktiliste tööülesannete tõttu on teooria ja praktika sidusus koolitustel ülimalt vajalik, mis nõuab samuti head organisatoorset ja metoodilist ettevalmistamist. Selles suhtes saan palju toetuda oma andragoogilisele pädevusele.

Õe töös on patsientide ja lähedaste nõustamisel andragoogilised teadmised ja oskused samuti asendamatud. Oskus kiiresti keskenduda, süveneda, näha probleeme ning leida koostöös lahendusi on nõustamisel igapäevased vajalikud oskused. Patsiendiga koostöö ja pika teekonna koos käimine on andragoogiline protsess, kus pean arvestama patsiendi isiksuslike vajaduste, võimaluste ja potentsiaaliga, olles samas väga eesmärgikindel.

Elina üheks töö osaks on ka patsientide ja nende lähedaste nõustamine

Kui oluliseks peate just personali- ja koolitusvaldkonnas andragoogika erialase tausta olemasolu? Kas ja kui suur osa on Teie arvates praktilisel töökogemusel ja akadeemilisel taustal?

Arvasin juba andragoogikat õppides, ja see teadmine on aastatega pidevalt süvenenud, et personali- ja koolitusvaldkonnas on andragoogiline taust ülioluline. Tegelikult võib öelda, et see on pädevus, millele kõik muu toetub. Personaliga töös ja koolitusvaldkonnas on väga raske midagi kvaliteetselt teha, kui ei mõisteta isiksust sügavuti, arenguid mõjutavaid tegureid, inimestele toetavate võimaluste loomise strateegiaid, motiveerimist, koolitaja kompetentsust ja metoodikat.

Andragoogika magistriõppes saadud põhjalik uurimistöö metoodika alane õpe on toetanud mind mitte ainult uurimistöö protsesside mõistmisel ja nende juhendamisel, vaid ka dokumentide analüüsimisel ja tagasiside andmisel. Enamik organisatsioone on täna pidevalt seotud uurimistööde või projektitööga ja see eeldab kindlasti akadeemilist tausta. Ilma akadeemilise hariduseta juhi töös tänapäeval enam hästi hakkama ei saa.

Praktilised töökogemused on alati väärtuslikud, kuid need peavad tuginema laiapõhjalisele teoreetilisele ja filosoofilisele raamistikule – just nii kujuneb ametialast tööd toetav tervik. Väärtustan väga, et olen õppinud kõigepealt üht eriala, sel erialal pikalt töötanud ja õppinud seejärel andragoogiks. Selline teekond on viinud mind praeguse ametikohani.

Kuidas tööturul andragoogika eriala haridusega toime tuleb? Milliseid karjäärivõimalusi üldse magistriharidus tööturul Teie hinnangul loob ja kui suure konkurentsieelise see annab nt just Teie töövaldkonnas?

Õppisin andragoogika õppekaval rohkem, kui ma eales olin arvanud, et õpin. Raske öelda, kuidas andragoogika eriala haridusega tööturul laiemalt toime tullakse, kuna olen ise tegev peamiselt tervishoiu valdkonnas. Julgen arvata, et andragoogika haridus lisaks muule erialasele haridusele ainult suurendab võimalusi leida ja nautida südamelähedast tööd.

Praeguseks lisandunud kogemused, koolitused ja suhted on mind inimese ja kolleegina ainult rikastanud. Loodan, et see mõju on olnud mõlemapoolne. Olen oma tööga rahul ja loodan, et seda on ka minu kolleegid. 

Elina usub, et andragoogika magistriõppes saadud põhjalik uurimistöö metoodika alane õpe on toetanud mind mitte ainult uurimistöö protsesside mõistmisel ja nende juhendamisel, vaid ka dokumentide analüüsimisel ja tagasiside andmisel.

Magistriharidus loob kindlasti karjäärivõimalusi. Minu töövaldkonnas, tervishoius, hinnatakse magistriharidust kõrgelt. Mul on väga hea meel, et Regionaalhaigla aktsepteerib tööandjana magistrihariduse mitmekesisust – meie juhtivatel töötajatel on magistrikraade erinevates  valdkondades. See on üks organisatsiooni väärtusi, kui töötajad on eriala eksperdid, kellel on teadustöö ettevalmistus ja erialased kogemused.

Olen veendunud, et magistrikraad on vajalik eriti sel juhul, kui soovitakse ennast siduda uurimis- ja arendustööga, sh juhtimisega. Oma kogemusest võin öelda, et kui karjääris soovitakse olla seotud arendus- või uurimistööga, tasub magistriõpingud igal juhul ette võtta. Regionaalhaigla ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on mindki minu praegustele ametikohtadele valinud minu pädevuse järgi, seega ka mu andragoogilise hariduse ja lisaks omandatud kompetentside tõttu.

---

Tutvu Tallinna Ülikooli andragoogika õppega bakalaureuseõppes ja magistriõppes.